kataloogides määratlema. o Kui vaja, peavad koostete transpordi-, paigaldus- ja käidujuhendid sisaldama nõudeid, mida on tähtis järgida, et koostet korrektselt ja asjakohaselt paigaldada, käitu võtta ja käitada. o Kui vaja peavad ülalnimetatud dokumendid määratlema tehnohoolduse soovitatava ulatuse ja sageduse o Kui aparatuuri paigatus ei võimalda kooste elektriahelaid selgesti eristada, tuleb lisada vastav dokumentatsioon, nt elektriskeemid või tabelid. Millised katsed tuleb koostes teostada? Tüübikatsed Tüübikatsed on ette nähtud selleks, et kontrollida antud koostetüübi vastavust käesoleva standardi nõuetele. Katsed tuleb sooritada tootja algatusel. Tüübikatsed sisaldavad: · Enimalt lubatava ületemperatuuri kontrolli; · Dielektrilise tugevuse kontrolli; · Lühisekindluse kontrolli;
ei sobi reguleeritava valgusega lampi sisaldab elavhõbedat, mis teeb temast väga ohtliku jäätme valgustit lülitatakse tihti sisse ja välja, näiteks WCs on oluline, et valgus süttiks momentselt, näiteks trepikojas, kus energia säästmiseks on sobivaim liikumisanduriga lüliti on purunemisoht, näiteks madalal asetsevad lahtised valgustid või väikeste laste elutoad tekivad harmoonikud tekitavad reaktiivvõimsust mõjutavad elektriahelaid Hinnavõrdlus Hõõglamp 60 W hõõglampe hinnaga 7 krooni läheb 6000 tunni vältel vaja kuus tükki Hõõglambi kulutatud elekter läheb maksma 6000 x 0.06 x 1,4274 = 513 kr 90 s 6 pirni maksavad 42 krooni Kokku 555 krooni ja 90 senti Säästulamp Säästulamp kestab vähemalt 6000 tundi, elektri hind on 1,4274 kr/kWh Ühe 11 W säästupirni kulutatud elekter maksab 6000 x 0.011 x 1,4274 = 94 kr 20 s Ühe odavama tootja säästupirn maksab 85 krooni Kokku 179 krooni ja 20 senti
selletüübilisi sulameid nimetatakse ka fekraalideks (ferrum, kroom, alumiinium). Võrreldes nikroomidega on kromaalid halvemini töödeldavad ning neist ei saa valmistada peenikesi traate. Käsutatakse kõrgtemperatuuriliste tööstusahjudes, majapidamisriistades jne. Takistusmaterjalid räni alusel sisaldavad räni 30...50%, kroomi 30...50%, ülejäänu on nikkel või raud. Eritakistus kõigub sõltuvalt koostisest suurtes piirides 2...50 Ωmm2/m. Kontaktinaterjalid Siin käsitletakse elektriahelaid operatiivselt ühendavate ja lahutavate (kommu-teerivate) ja liugkontaktide materjale. Kontaktid on lülitusaparaatide kõige vastutusrikkamad sõlmed, mistõttu neile esitatakse ka mitmeid erinõudeid, millest olulisemad on hea elektrijühtivus, küllaldane kõvadus, vastupidavus elektrisädemele ja -kaarele ning korrosioonile.Hea korrosioonikindlusega on väärismetallid - kuld, hõbe, plaatina, kuid nad on kallid ja pehmed, mistõttu puhtalt käsutatakse neid ainult erijuhtudel. Rohkem
elektriseadmetega, mida toidetakse kaitseväikepingeallikast; 2) tööd kuni 50-voldise vahelduvpingega või kuni 120-voldise alalispingega elektripaigaldise osades, mida toidetakse kaitseväikepingeallikast; 3) toitevõrgust lahutatud kuni 250-voldise nimivahelduvpingega elektriseadmete hooldustööd, mis ei haara kõrgema kui 50-voldise vahelduvpingega ja 120-voldise alalispingega elektriahelaid. Lihtsaks elektritööks peetakse ka järgmisi kuni 250-voldise nimivahelduvpingega elektriseadmes ja -paigaldises tehtavaid töid: 1) hõõglampide, luminofoorlampide ja süüturite asendamine valgustile lubatud nimiandmetega uute hõõglampide, luminofoorlampide ja süüturitega; 2) igale isikule kasutamiseks lubatud, elektrikilbis asuvate lülitite, automaatkaitsmete ja kaitselülitite sisse- ja väljalülitamine;
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus 2) tööd kuni 50-voldise vahelduvpingega või kuni 120-voldise alalispingega elektripaigaldise osades, mida toidetakse kaitseväikepingeallikast; 3) toitevõrgust lahutatud kuni 250-voldise nimivahelduvpingega elektriseadmete hooldustööd, mis ei haara kõrgema kui 50-voldise vahelduvpingega ja 120-voldise alalispingega elektriahelaid. Lihtsaks elektritööks peetakse ka järgmisi kuni 250-voldise nimivahelduvpingega elektriseadmes ja -paigaldises tehtavaid töid: 1) hõõglampide, luminofoorlampide ja süüturite asendamine valgustile lubatud nimiandmetega uute hõõglampide, luminofoorlampide ja süüturitega; 2) igale isikule kasutamiseks lubatud, elektrikilbis asuvate lülitite, automaatkaitsmete ja kaitselülitite sisse- ja väljalülitamine;
elektriseadmetega, mida toidetakse kaitseväikepingeallikast; 2) tööd kuni 50-voldise vahelduvpingega või kuni 120-voldise alalispingega elektripaigaldise osades, mida toidetakse kaitseväikepingeallikast; 3) toitevõrgust lahutatud kuni 250-voldise nimivahelduvpingega elektriseadmete hooldustööd, mis ei haara kõrgema kui 50-voldise vahelduvpingega ja 120-voldise alalispingega elektriahelaid. Lihtsaks elektritööks peetakse ka järgmisi kuni 250-voldise nimivahelduvpingega elektriseadmes ja -paigaldises tehtavaid töid: 1) hõõglampide, luminofoorlampide ja süüturite asendamine valgustile lubatud nimiandmetega uute hõõglampide, luminofoorlampide ja süüturitega; 2) igale isikule kasutamiseks lubatud, elektrikilbis asuvate lülitite, automaatkaitsmete ja kaitselülitite sisse- ja väljalülitamine;
lubatakse 5 ööpäeval kuni 6 tunni jooksul koormatustegurit k = 1,4). Eelnenust järeldub, et kahe trafoga alajaamas tuleb valida S T ≥ 0,7 ⋅ S AV ning ühe trafoga alajaamas ST ≥ S m 5.2.4 Kommutatsiooni- ja mõõteaparatuur Elektrienergia ülekandmise ja jaotamise kõikidel tasemetel on vaja elektriahelaid teineteisest eraldada hooldustööde tegemiseks, rikete likvideerimiseks ning rikkis seadmete eemaldamiseks elektrivõrgust. Seadmeid, mille ülesanne on eraldada erinevaid võrguosi teineteisest, nimetatakse kommutatsiooniseadmeteks. Kommutatsiooniseadmete valik sõltub ennekõike pingeastmest ja jaotlate skeemist, aga ka nõutavast töökindlusest ja muudest asjaoludest. Keskpingevõrkude kommutatsiooniseadmeteks on võimsuslülitid, koormuslülitid, lahklülitid ja sulavkaitsmed
Kui aga ühendada juhtme otsad toiteallikaga, mis tekitab juhtmes elektrivälja, hakkavad vabad elektronid välja mõjul ühesuunaliselt liikuma ja tekib elektrivool. Voolu tekkimiseks peab olema: 1. Pinge, mida tekitavad ja säilitavad toiteallikad 2. Kinnine vooluring. Lihtsaim vooluring koosneb toiteallikast, tarvitist, ühendusjuhtmest, lülist, mille otstarve on vooluring sulgeda või katkestada, ning vajadusel mõõteriistadest. Elektriahelaid kujutatakse skeemidel tingmärkide ja töhiste abil. Skeem on elektriseadmete üksikelementide ja nende omavaheliste seoste tignlik lihtsustatud kujutis, mis selgitab seadme struktuuri ja tööpõhimõtet. Voolu ja pinge keskväärtus Vahelduvvoolu hindamine on võimalik, kui lähtuda mingist keskmisest väärtusest. Siinussuuruste keskmine väärtus perioodi kohta on null, sest üks poolperiood on positiivne, teine, täpselt sama suurte hetkväärtustega, negatiivne
10 (43) 4.2.2.4 Fototüristor Fototüristor (LTT - Light Triggered Thyristor) erineb türistorist selle poolest, et tüürvooluna toimib fotovool, mis tekib türistori baasides neelduva valguse toimel. Suletud türistori anoodi ja katoodi vaheline takistus on ligikaudu 100 megaoomi ning türistori avanemisel väheneb see kuni 0,1 oomini. Fototüristor võimaldab lülitada nõrga valgussignaali abil tugeva voolu ja kõrge pingega elektriahelaid. Pikkov lk 48 ja 49 Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 11 (43) 4.2.3 Välisfotoefektil põhinevad seadised 4.2.3.1 Vaakuumfotoelement Vaakuumfotoelemendid ja ioonfotoelemendid rajanevad välisfotoefektil, mispuhul katoodile langev valgus põhjustab elektronemissiooni. Fotokatood on valguse toimel elektrone emiteeriv elektrood.
nad on suhteliselt aeglasetoimelised; nad vajavad süstemaatilist hooldust, seadistamist ja remonti või hoopiski väljavahetamist, nad on kokkuvõttes madala töökindlusega. Selleks et tõsta juhtimisskeemide töökindlust ja kiiretoimelisust on nende asemel võetud kasutusele mitmesugused kontaktivabad diskreetse toimega kontaktivabad aparaadid. Enamus kontaktivabasid aparaate on staatilised, st neil ei ole liikuvaid osasid. Nad ei lahuta galvaaniliselt elektriahelaid ning juhtimissignaalid saadakse nende koostis- osade parameetrite diskreetse muutumise tulemusena, tänu nende mittelineaarsetele tunnusjoontele (transistorid, dioodid, türistorid jne). Selliste aparaatide hulka kuuluvad mitmesugused induktiiv-, mahtuvus- ja generaatorandurid, mitmesugused võimendid, fotoelektrilised elemendid, kontaktivabad loogikaelemendid jne. Kontaktivabad aparaadid on pikema tööeaga, nende teenendamine nõuab vähem aega, nad on töökindlamad ja kiiretoimelisemad