Alles aastal 1820 hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad -- kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. See masin oli laialdaselt kasutusel kuni esimese maailmasõjani. Kuid pikemalt võiks peatuda arvuti lähiajalool. II maailmasõja ajal leiutati elektronarvutid. Esimesi selliseid oli USA-s 1943 - 46 ehitatud ENIAC (Electronic Numerical Integrator And Computer e Elektooniline Numbrite Arvutaja Ja Kompuuter) (PILT 1.), mis oli mõeldud suurtükimürskude lennutee arvutamiseks. Edaspidi hakati nendega tegema igasuguseid arvutusi. Arvuti võimaldas teha 5000 operatsiooni sekundis ja võttis enda alla terve toa. Esimene kommertslik arvuti, LEO (Lyons Electronic Office), loodi Inglismaal 1951. aastal. 1953 aastal täiendati LEO mudelit veelgi. 1954. aastal oli arvutimüük juba päris hästi arenenud. Ja müüdi lausa 450 IBM650 tüüpi arvutit. 1958
1994) Mitte tavaline viirus, vaid asjatundlikult käimapandud kirjakett(viirust levitavad inimesed ise ) .Autor lasi ringlusse e-maili teemaarengu ``Good times``,. Kirjas oli hoiatus ,et mööda e- postisüsteemi liigub ringi ohtlik viirus ni,ega ``Good Times`` , mis aktiviseerub siis ,kui lugeda viirust sisaldavat kirja . Kõik kirjad teemareaga ``Good Times `` kästi kohe ilma lugemata hävitada . Palju kasutajad ei mõista ,et see hoiatus oli nali , üldiselt ei võimalda elektooniline kirjasüsteem kirja lugemise peale programmide hävitamist, ja saatsid jpiatuse sõpradele edasi . Spawning virus ( 1990. aprill ) See oli esimene teadaolev viirus, mis kasutas ,, korrespondeeriva faili tenikat" , nii et nakatatav sihtmärk : EXE fail oli tegelikult muutumata .. Uus fail asetses tavaliselt samanimelise EXE-failuga ühes kataloogis, kuid see ei ole kõikide Spawningute tüüpi viiruste puhul nii . Mõned neist võisid COM faili luua täiesti sulvalisse DOS i phati
annaabi.ee 
