Depressioon Depressioon on psühhiaatriline häire, mis on tingitud närviülekannet mõjutava aine - neurotransmitteri funktsioonihäirest. Olulised häire tekkes on ka psühholoogilised tegurid. Tänapäeval on depressioon üks sagedasemaid tervisehäirete põhjuseid. Depressiooni põevad umbes 11% inimkonnast sh naistest ligikaudu 15%, meestest 7%. Depressiooni võib haigestuda suvalises eas, siiski on Eestis enam ohustatud isikud vanuses üle 65. aasta. Keskmine vanus haigestumisel on kahekümnendate eluaastate lõpp, siiski depressioon võib alata suvalises eas. Tüüpiliselt depressiooni sümptomid arenevad päevade või nädalate vältel. Depressiooni eelses perioodis võivad esineda sümptomid nagu üldistunud ärevus, paanikahood, foobiad, alalävised depressiooni sümptomid võivad eelneda depressioonile mitme kuu vältel. Harvem on järsk haiguse algus ja sellisel korral on tavaliselt tegemist raske hingelise juhtumig...
Mäluhäired Meenutamise häired · Amnestiline sündroom Teadvus normaalne Lühi- ja püsimälu häired Lisaks meenutamisele halvenenud ka materjali omandamine Materjali vahetu taastamine võib olla säilinud Limbiliste struktuuride, hipokampuse ja keskaju kahjustused Anterograadne amneesia · Osaline või täielik registreerimise võime kadu · Uue materjali õppimise võime kadunud · Põhjuseks näiteks peatraumad, psühhoaktiivsed ained, elekterkrampravi H.M.-i juhtum Retrograadne amneesia · Halvenenud enne traumaatilist sündmust aset leidnud faktide ja sündmuste meenutamine Orgaaniline amneesia · Põhjuseks peaaju traumad, ajuinsult, intrakraniaalsed kasvajad, rasked infektsioonid, alkoholi ja neurotoksiinide mõju, äge hüpoksia, varajane dementsus Uue materjali omandamine häiritud Ei unusta peaaegu kunagi oma nime Kauge mineviku mälestused võivad olla meeles
sekkumine, paarile antakse uus vaatenurk probleemidele, õpetatakse suhtlemis- ja probleemi lahendusoskuseid), seisundi regulaarne hindamine (alguses sagedasti kohtumine, hinnatakse patsiendi vastet sekkumisele, selgitatakse kõrvaltoimed välja, patsiendi julgustamine, hinnatakse suitsidaalsust ja välistatakse võimalikud haigused). Viimakseks on raske või ravile allumatu depressiooni ravi, mille ravimiseks kasutatakse elekterkrampravi, teise põlvkonna antipsühhootikumide kombineerimist, 6 antidepressantide suuremaid annuseid, mitme antidepressandi üheaegset kasutamist ja rohkem neurotransmittereid mõjutavaid antidepressante (Depressiooni...2011). Depressioon kuulub Rahvusvahelise Haiguste Klassigikatsiooni (RHK-10) järgi meeleoluhäirete alarühma. Lähtuvalt Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste
Olulised on ka perekond ja sotsiaalse ümbruse kaasamine teraapiasse. Lühiteraapia: Interpersonaalne teraapia ja kogunitiivne käitumisteraapia on lühiteraapiad, mille efektiivsus on tõestatud. Interpersonaalne teraapia aitab parandada suhteid ning kogunitiivsed käitumisteraapiad aitavad muuta sageli depressiooniga kaasnevat negatiivset mõtlemis-ja käitumisviisi. Pshhodünaamiline teraapia aitab lahendada konflikte patsiendi tundeelus. Ravi valik sõltub uuringute tulemustest. Elekterkrampravi kasutatakse juhul, kui ravimitega ei ole saavutatud mingit paranemist. Enne lühiajalise narkoosi läbiviimist manustatakse patsiendile lihaseid lõõgastavat ravimit. Pähe asetatakse kindlatesse kohtadesse elektroodid, mis ellastavad elektriimpulsse. Magnetstimulatsioon on suhteliselt harv ja peamiselt kasutatakase seda ülikooli kliinikutes. Uitnärvi stimulatsiooni viiakse läbi südamerütmide sarnaselt naha alla siirdatud stimulaatoriga
· Parahippokampaalkääru välimiste kihtide eripärad, mis osutavad neuronite migratsioonihäiretele arenguperioodil · Närvi- & gliiarakkude väiksem arv taalamuse mediodorsaalses osas & naalduvas tuumas · Interneuronite arvu vähenemine vöökäärus (II kihis) · Üldiselt käib teist tüüpi skisofreeniaga kaasas ajuvatsakeste laienemine Skisofreenia ajalugu II · 1938 elekterkrampravi esmakordne kasutamine skisofreenia ravimisel · 1952 kloorpromasiin skisofreenia ravis & moodsa psühhofarmakoloogia sünd · Nov 7, 1953 Harold Bourne, "The Insulin Myth" "The Lancet'is" · 1958 haloperidooli sünteesimine · 1966 esimene teaduslik artikkel klosapiinist · 1975 18 agranulotsütoosijuhtumit Soomes kirjeldatud "The Lancet'is" · 1990-ndad "atüüpiliste" neuroleptikumide tulemine Klosapiin · Kõige tõhusam & kõige ohtlikum
kuid mida õigustati inimelu päästmise vajadusega, 1917. aastal nt nn malaariaravi (kõrge palaviku kunstlik esilekutsumine patsiendi malaariasse nakatamise teel) süüfilise poolt põhjustatud paralüütilise dementsuse ravis. 1920. aastal algas barbituraatide kasutamine "kestva narkoosi" esilekutsumiseks. 1933 (1927) võttis Manfred Sakel (1900-1957) kasutusele insuliinravi eeskätt skisofreenia ravis. Järgmisel aastal introdutseeriti Cardiozol'i sokiteraapia. 1938. aastal võeti kasutusse elekterkrampravi. 1930. aastatel kasutusele tulnud lobotoomia (psühhokirurgia, otsmikusagarasse minevate närvide kahjustamine) ,,isa" oli portugaallane Egaz Moniz (1874-1955). Viimane sai selle eest 1949. aastal ka Nobeli preemia, mida talt tänapäeval mõned kodanikerühmitused tahavad postuumselt ära võtta, sest ilmneb, et ravi polnud efektiivne ning oli pealegi inimvaenulik. Heroiliste meetodite üle vaieldakse siiamaani (vt ka ptk 20, ,,antipsühhiaatriline liikumine"). 20
annaabi.ee 
