Keevitamine
Gaaskeevitust rakendatakse soovituslikult kuni 6 mm paksusest lehtmetallist toodete
valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude
montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske,
alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ning malmi.
Gaaskeevituse puudusteks kaarkeevitusega võrreldes on väiksem keevituskiirus ja suurem
kuumenemispiirkond e. termomõju tsoon. Võrreldes elektergeevitusega on protsess suhteliselt
aeglane.
1.1 Gaaskeevituse põhimõte
Vajaliku gaasisurve reguleerimiseks avatakse põletil korraks kumbki gaasikraan, et tekiks
gaasi läbivool läbi ballooni küljes oleva reduktori. Gaasi läbivoolul läbi reduktori reguleeritakse
gaasisurve reduktori kraanist vajaliku surveni. Leegi süütamisel avatakse kõigepealt kergelt põletil
olev hapnikukraan, seejärel põletil olev atsetüleenikraan ning gaasisegu süüdatakse. Selle süttimisel