hingamisseiskus jms); 2. Termilised ning elektrokeemilised kahjustused: põletused nahal, vere hüübimishäired, luumurrud jms); Elektritrauma tekib tavaliselt kas juhuslikul kokkupuutel juhtmete või masinatega, välgutabamusest, metallesemete asetamisel elekrtipistikusse (lasped) või töötraumana (elektrikud). 5 Elektripõletuse 4 astet ja esmaabi elektritraumade korral 2.3. Sümptomid ja avaldumine Elekrtrikahjustus võib avalduda väga erineva raskusega ning sümptomid sõltuvad ka elektrivoolu kehasse sisenemise ning sealt väljumisde kohast ehk vooluteest läbi keha.
(8) Inimese kega on väga hea elektrit juhtiv süsteem. Otsene kontakt elekrivooluga võib olla surmav. Vool võib tekitada erinevaid muutusi keha süsteemides ja nendeks on: krambid, ventrikulaarne fibrillatsioon ning südameseiskus, hingamisseiskus, põletused nahal, vere hüübimishäired, luumurrud jms. Elektritrauma tekib tavaliselt kas juhuslikul kokkupuutel juhtmete või masinatega, välgutabamusest, metallesemete asetamisel elekrtipistikusse või töötraumana. (8) Esmaabi: · Katkesta vool lüliti või kaitsekorgi väljalülitamise abil. · Väldi enda sattumist vooluahelasse. Vabasta puust kepiga, oksaga, teibaga, endale jalga kummikud, kätte kummikindad. · Pea meeles, et niisked riided, niiske maapind ja niiske keskkond juhivad hästi elektrit. · Eemaldada kannatanu ohuallikast ja pane lamama. · Kontrolli kannatanu hingamist ja pulssi
inimene ei pääse vooluringist välja. Nii vahelduv- kui alalisvool võivad põhjustada kahte liiki traumasid: · Muutused keha süsteemides: krambid, ventrikulaarne fibrillatsioon ning südameseiskus, hingamisseiskus jms · Termilised ning elektrokeemilised kahjustused: põletused nahal, vere hüübimishäired, luumurrud jms · Elektritrauma tekib tavaliselt kas juhuslikul kokkupuutel juhtmete või masinatega, välgutabamusest, metallesemete asetamisel elekrtipistikusse (lapsed) või töötraumana (elektrikud) Sümptomid ehk avaldumine: Elekrtrikahjustus võib avalduda väga erineva raskusega ning sümptomid sõltuvad ka elektrivoolu kehasse sisenemise ning sealt väljumiste kohast ehk vooluteest läbi keha. Näiteks ,,tüüpilise" vannitoatrauma (elektriliste vahendite kasutamine vannis, dussi all või seistes märjal põrandal) ning välgutabamuse korral on põletusarmid harvad, kuid tekib südameseiskus.
annaabi.ee 
