noorema kunstniku räiges töös. Samuti pole ta unustanud oma värviküllast maalilist aega, mille juurde pöördub ta ikka tagasi ka siis, kui jaotab maali mustvalgeks ja värviliseks. Põldroos esindab maalijana paradoksi. Ta kasutab talle ainuomast visuaalsete zestide grammatikat ja pildilist dramaturgiat, mida artistliku kergusega on arendanud algusest peale 1960. aastate karmis stiilis sotsiaalse alatooniga eleegiliste kompositsioonide puhul ja mis sobib tema temperamendiga ka 21. sajandi alguses autoretrost mosaiikseid digitrükke kombineerides. Instinktiivne iseteadlikkus läbib Põldroosi töid ühelt poolt, teisalt aga kontrollib maalija maalimist kui tõsist tööd, kusjuures samaaegselt juhib maalimine kui protsess teda töö enese poolt, inspireerides kunstnikku mänglevalt ja kergelt uutele kujundileidudele ja vormieksperimentidele.
mõtisklus, mis hingeseisundile loodusest tuge ja võrdkuju otsib. Tekib kujutlus üksildasest raamatuinimesest, kes pingutava töö järel loodusest lohutust leiab ja mõistvat sugulashinge igatseb. ´Ma kõnnin värisevate haabade all, ma kõnnin ja mõtisklen vaiksena hurmast, väsind lugemast kuulsaid unistusi.´ · ,,Tuulemaa" ei lõkenda elutulelisest noorusvaimustusest. Kuid selle talitsetum, eleegiliste ja traagiliste toonidega luule on indiviidi elamus- ja mõttemaailma kujutades ning oma aega kunstiliselt peegeldades intensiivne ja isikupärane. · Ühes ja samas luuletuses põimuvad eri motiivid tihendavad luulekujundit, mis on palju tähendusrikkam, kui varem. · Sõnastus on täpne ja ilmutab juba hilisemale Suitsule omast raskepärasust. · Vabalt kasutab Suits mitmesuguseid värsiehituse süsteeme, ta luulesse ilmuvad vormiranged sonetid ja tertsiinid.
1989, ning 1994.aastal ilmunud ,,Anarhia". Pilt 3 Tõnu Trubetsky (http://www.epl.ee/) [24.04.2011] 17 Tema luule on kasvanud käsikäes tema juhitava ansambliga Vennaskond, kus Ta on solist ning asutaja. Tema peamisteks teemadeks on manifesteeriv hoiakuluule, apokalüptiline pildistik ning anarhistlikud väljaütlemised. Siiski on Tal ka eleegiliste tundetoonidega luuletusi ja laule. Vennaskonna postpunk´i periood on kajastunud ka Tema luuletustes. Samuti on Ta kirjutanud mitu ,,punk-rock romaani" (Mina ja George 1996, Daam sinises 1994, Inglid ja kangelased 1992). (Pruul 2000) 5.3 Merca Kodanikunimega Merle Jääger, on sündinud 1965.aasta 19.oktoobril Tallinnas. Tema esimene luulekogu on ilmunud kahes versioonis- ,,Merca by Air Mail" ja ,,Merc@merka" - aastal 1989 Kanadas väliseesti kirjastuselt
pühapaigaks (kunstireligioon, absoluutse muusika idee, sümfoonia), samas hakati kirikus korraldama kontserte sissepääsu eest (üks varasemaid 1839 Lübeckis), ja seal esitati ühel kontserdil näiteks (jälle sama Lübeck) Händeli oratooriumi, Beethoveni Viiendat sümfooniat ja stseeni ühest Glucki ooperist kõik see oli ,,püha helikunst"! Samas, kui protestant Schumann kirjutas ladinakeelse reekviemi, siis kontserdisaali jaoks ja käsitles teksti eleegiliste luuletustena. Kui Brahms kirjutas oma Saksa reekviemi, siis pani ta teksti ise Uuest Testamendist ja psalmidest kokku, ei esine mingit otsest seost kirikliku talitusega aga reekviemi esiettekanne oli ühes Bremeni kirikus. Brahmsi teos esindab just subjektiivset lähtepunkti religiooni suhtes, mitte ei arvesta kiriku kui institutsiooniga. Kompositsioonitehnilises mõttes on siin väga huvitav ja keeruline kolmas osa (sealt 2. alaosa), mis kujutab endast suurt koorifuugat D-
annaabi.ee 
