Aja jooksul hakati eristama kolme lüürika liiki: eleegia, jamb, meelika. Eleegia ja jamb ei vajanud muusikalist saadet. Meelika jagunes omakorda veel monoodiliseks lüürikaks (solist väljendas üksikisiku tundeid) ja koorilüürikaks. Eleegia oli eleegilistes distihhonides (heksameeter + pentameeter) kirjutatud luuletuste üldnimetus. Sisult olid eleegiad õpetlikud, vahest poliitilised mõjutusvahendid (nt. Solonil) või filosoofilised arutlused, ülistati armastust. Tuntuimad eleegikud olid Tyrtaios Spartast, Solon Atikast ja Theognis Megarast (Unt 2001). Jambid kasvasid välja pidustustel lauldud pilkelauludest. Jambiline värss sarnaneb tavalisele kõnekeelele ja seda kasutati peamiselt tunnete ja meeleolude väljendamiseks (Kleis 1980: 49-50). Jambe kirjutasid näiteks Archilochos ja Semonides. (Unt 2001). Monoodilise lüürika sünnikohaks oli Lesbose saar. Kohalikust rahvalaulust kasvas välja rida
saj. e.m.a rooma luuletajail Tibullusel, Propertiusel jt. Vanimat kreeka eleegiat kannab seevastu erk meeleolu ja iseloomustab motiivide mitmekesisus. Eleegia oli õpetliku suunaga lüüriline luuletus, mis sisaldas sageli poliitilist agitatsiooni, patriootilisi üleskutseid ja võitlusele õhutamist; eleegias ülistati armastust ja jagati kõlbelisi õpetusi, eleegia kujul esitati filosoofilisi mõtisklusi. Eleegia kui zanr oli mitmeti lähedane Homerose eepostele: ka eleegikud kasutasid joonia murret, samu valemilisi väljendeid ja kujundeid. Üheaegselt eleegiaga tekkis teine lüürika liik jamb. Sama nimetust kannab ka kahest, nimelt lühikesest ja pikast silbist koosneb värsijalg. Kõige enam oli tarvitusel kuuejalaline jambiline värss. Sellega liituvad kaks jambi kaksikvärsijalaks dipoodiks ehk jambiliseks meetrumiks, milles rütmiliselt tugevamana esineb esimene värsijalg (igas meetrumis kaks värsijalga). Niisugust kolmest
Kolm õpetusprogrammi: 1) ,,Medicamina faciei" (,,Naiste näorohud" ) 3) ,,Ars amatoria" e ,,Ars amandi" (,,Armastuskunst") 4) ,,Remedia amoris" ( ,,Armastuse ravimid" ) Tragöödia ,,Medeia" ,,Metamorphoses" (,,Metamorfoosid" e ,,Muundumised") ,,Fasti" (,,Rooma kalender") ,,Tristia" (,,Kurvad laulud") ,,Epistulae ex Ponto" (,,Kirjad Musta mere äärest" ) ,,Ibis" ,,Halieutica" 46. Kes olid Tibullus ja Propertius? Tibullus ja Propertius olid eleegikud. 47. Kes oli ja mida kirjutas Seneca? Seneca oli rooma filosoof, kirjanik ja riigimees. Seneca ise pidas end näitlejaks, muusikuks. 12 raamatut dialooge: nt ,,Vihast", ,,Õnnelikust elust", ,,Elu lühidusest", ,,Lohutusest", ,,Meelekindlusest" ,,Epistulae morales ad Lucilium" (,,Moraalikirjad Luciliusele" e. K. 1996, 2008 ) Tragöödiad: ,,Medea", ,,Phaedra", ,,Hercules", ,,Oedipus", ,,Agamemnon" Menippose satiir ,,Jumaliku Cladiuse kõrvitsakssaamine"
Rooma armueleegia peamised esindajad olid Gallus, Propertius ja Tibullus, Ovidius. Peateemaks oli zanrist nimest mõistetavalt luuletaja armumine ja armastus. Armastust käistleti kui püsiseisundit igavest liitu mehe ja naise vahel, analoogiliselt abielule, mis sõlmitakse kogu eluks, peab ka eleegiku mitteabieluline suhe oma armsamaga kestma surmani. Armastuses nähti ka eluviis, mis on võrdne teiste Rooma ühiskonnas normaalseks peetud eluviisidega. Eleegikud ei leidnud tavapärastest elukutsetest mingit rahuldust, kuigi need olid Roomas kõrgelt hinnatud (sõdur, kaupmees vms), vaid lõid endale ise igapäevategevuse armuvõitluse. Armastus oli kui orjus. Eleegik, kes on reeglina oma armastatust kõrgemal ühiskondliku positsioonil, kujutab end kui alamat orja oma emanda/käskijanna tujude teenistuses ning loobub isegi vabast arvamuse avaldamisest. Selle zanri tekke
annaabi.ee 
