Karjatamise mõju taimekooslusele
eKr) asualid ja kalmistuid on väga vähe leitud.
Seetõttu ei ole midagi teada ka karjakasvatuse arengust sellel perioodil. Tõenäoliselt on sel
perioodil Eestisse sisse toodud ka koduhobune. Nooremaks pronksiajaks (X-VI saj. eKr) on
4
karjakasvatus laiemalt välja kujunenud, seega võib oletada, et eelneval perioodil toimus järk-
järguline üleminek küttide-kalurite-korilaste elatusviisilt karjakasvatusele.
Rauaaja varasematest perioodidest ei ole asulaid ega linnuseid teada või on need
pronksiaegsete muististega segunenud. Seetõttu ei saa jälgida karjakasvatuse arengut sellel
perioodil. Eelviikingi- ja viikigiaegsete asulate ja linnuste luumaterjalis torkab kohati silma
hobuseluude rohkus. Lõuna-Eestis näib olevat suur tähtsus seakasvatusel. Hilisrauaajal on
hobuseluude osatähtsus enamikus uuritud piirkondades suhteliselt väike.