Talurahva majanduslik seisund 13. -16. sajand Liivimaa territoorium jagati nn. maahärrade vahel: ·Kagu-Eestis valitses Tartu piiskop ·Lääne-Eestis ja saartel Saare-Lääne piiskop ·Põhja-Eestis Taani kuningas Iga maahärra: ·omas sõjaväge ·suhtles iseseisvalt teiste riikidega ·müntis raha ·läänistas maid koos talupoegadega vasallidele Põllumajandus Põllumajandus oli kogu keskaja jooksul tähtsaimaks majandusharuks. Valitses naturaalmajandus. Tähtsaimaks maaharimisriistaks oli: · juurtega puutüvest tehtud ader · okstega kuuselõhandikest tehtud karuäke · Toimus põlispõldude laienemine metsa arvelt. Põlispõldudel levis kolmeväljasüsteem. Kehvematel maadel aga kaheväljasüsteem. Kasvatati talirukist, aga ka vähesel määral · otra, kaera ja nisu. Teistest kultuuridest kasvatati lina, kanepit, humalat, hernest, uba, tatart, hirssi, naereid. · Kehtis väljasund ehk sunduslik külvikord. Saagid sõltusid ilmastikust. Sagedased...
kaetud onnides. Kõrgtasemelised tööriistad. Osati hoida ja süüdata tuld. Tegeldi kalapüügiga. 2. Anastav ja viljelev majandus. TV 2 Anastav majandus: · Elatuti sellest, mida looduses oli · Pealmised elatusallikad korilus, küttimine ja kalapüük Viljelev majandus: · Hakati endale ise toiduaineid tootma · Pealmised elatusallikad maaharimine ja karjakasvatus 3. Inimeste käsitööoskuste areng nooremal kiviajal. Vihik või TV 3 · 5000 a eKr õpiti Lähis-Idas töötlema - vaske ja tina sulamit pronksi. · Vahemeremaades tehti pronksist relvi ja tööriistu. · Alguse sai kudumine ja savinõude valmistamine. 4. Noorem kiviaeg kui murranguline ajajärk inimkonna ajaloos. Miks? TV 4
kujunenud kunst), kangast kududa, religioon. kujunenud oli religioon. Töö- ja Kivikirved, jäätuur, talbad, Vibu, talv, kõblas, kirved, nuga, Samad, erinevuseks silmaauguga tarberiistad õnged, ahingud, harpuunid. õng, kõõvits, harpuun, jäätuur, kivikirves. potid. Elatusallikad Korilus, küttimine, kalapüük, Küttimine, kalapüük, korilus, Küttimine, kalapüük, korilus, rannikul hülgepüük. kõplapõllundus. (Vanim kaera alepõllundus, karjakasvatus. õietolm leiti P.-Eestist, pärinedes u. 4000 eKr.)
Kus laiuvad tohutud riisipõllud Vietnam impordib mineraalaineid, masinaid,terast ekspordib-naftat,tekstiili, kohvi,riisi Ekspordi riigid-USA, Jaapan, Austraalia, Hiina, Singapur, Saksamaa Impordi riigid-Hiina, Singapur, Taiwan, Jaapan, Lõuna-Korea, Tai Probleemid SARS Vargused Linnugripp Vietnami mägede asukateks on hmongi inimesed, keda veel leidub naaberriigi Laose põhjaosas ja Lõuna-Hiinas. Hmongide elatusallikad on riisikasvatus, loomapidamine ja turistid, kellele katsutakse kõiksugu kola maha müüa. Hmongid Toit 1 kilogramm grillitud rotiliha maksab 50,000 dongi ehk ligikaudu 33 krooni,delikatesstoit! Klaas õlut maksab Vietnamis 2000 dongi ja meie rahas on see alla kahe krooni Vaatamisväärsused Hanoi oopeti maja St Josephi katedraal Halongi laht Patuxai 1)Vietnami 3 naabrit? 2)Mida sümoliseerivad lipul oleva tähe 5
tõmmatud mängima ajaloos kindlat rolli, mõjutades sellega ka teiste rahvaste saatusi. Juudid põlvnevad semiidi rändsuguharudest, kes elasid Ees- Aasias, Mesopotaamias. Esimesed kaks tuhat aastat elasid nad kompaktselt oma kodumaal või selle vahetus läheduses. Esimesed kas tuhat aastat elasid nad kompaktselt oma kodumaal või selle vahetusläheduses. Neil oli ühine kõnekeel, mentaliteet ja tavad, sarnased looduslikud tingimused ja elatusallikad. Teisel perioodil elas valdav enamik rahvast Läänes, hajutatult paljudes maades vähemusrahvusena, kaotasid nad omavahelised sidemed, hakkasid kasutama põhirahva keelt või selle ja heebrea keele baasil tekkinud murret, neil olid erinevad eluviisid ja kujunesid uues traditsioonid. Ometigi juudid ei assimileerunud, ei sulanud kokku ühegi rahvaga, vaid jäid juutideks. Neid hoidis koos rahva religioon, judaism- ainus side kõigi maade juutide vahel. Piiritu ustavus
võimudega.Väiksest konfliktist võis vallanduda suur sõda. 11.Arenenud Euroopa riigid teostasid koloniaalpoliitikat ,sest peaaegu kogu maailm on jagatud Euroopa riikide asumaadeks ja mõjusfäärideks.Vähemarenenud maades hakati tyhistama aegunuid seaduseid,tugevnes liberaal-demokraatlik ühiskond ja poliitiline korraldus. 12.Koloniaalpoliitika tagajärjed Aasia ja Aafrika rahvaste ning maade jaoks: Kagu-Aasias kasvas rahvaarv kiiresti ,kadus ühiskondlik positsioon ja tavapärased elatusallikad,ei leitud kohta uus-euroopalikus ühiskonna süsteemis.Hiinas toimusid pidevalt vastupanu katsed.Xinhai revolutsioon. Hiinas algas sisesõda periood,mis kestis pool saj.Aafrikas olid suures loodusvarad,millest olid huvitatud kolonisaatorid.Lõhi aafriklaste elualad ja ühiskondlike suhete süsteem.Aafrika koloniaalvaldused:Inglism,Prantsusm,Saksam,Belgia, Portugal ja Itaalia vahel. 13.1900-1913 a.sõjalised konfliktid: Esimene Maroko kriis1905-1906.Teine Maroko kriis 1911.Balkani sõjad
islandlastest elab pealinna piirkonnas. Teised suuremad keskused on Põhja-Islandis paiknev Akureyri (16 086; 2003), Reykjavíkist 50 km kaugusel asuv Keflavík (10 907; 2003) ja Vestmannisaared lõunarannikul (4344; 2003). Kõik rahvusvahelised lennud saabuvad Keflavíki lennuväljale. Islandi asustamine algas juba aastal 874, kui Islandile jäi elama esimene aastaringselt saarel olev elanik – norralane Ingólfur Arnarson. Järgnevatel sajanditel elanikkond pidevalt kasvas ja peamised elatusallikad olid kalastamine ning põllumajandus. Kuni 1918. aastani oli Island alguses Norra ja hiljem Taani kuningriigi osa. Island iseseisvus 1918. aastal ja 1944. aastast on Island vabariik. Rahvast esindavat organit nimetatakse Althingiks (Alþingi), kus on 63 liiget. Islandi president on alates 1996. aastast Ólafur Ragnar Grímsson. Islandi majandus hakkas hoogsalt arenema 20. sajandil. Tänaseni on Islandi tähtsaim majandusharu kalandus. Kuigi
kirstud olid väikesed, sest tegemist oli põletusmatustega. Maahaukad hauad ei olnud eriti sügavad (~ 60cm) Põletatud jäänused jäeti maapinnale 6. Võrdle pronksiaega ja eelrooma rauaaega. Eelrooma rauaaeg (~ 500 eKr 50 pKr) Elukorraldus eelrooma rauaajal oli väga sarnane elukorraldusega pronksiajal (samad elatusallikad, tööriistad jne), mistõttu on neid mõlemaid perioode koosvõetuna hakatud nimetama Varajaseks metallajaks. Erinevused: 1) Jäeti maha kindlustatud asulad 2) Põllud muutusid korrapäratutest ribadest korrapärase suurusega tükkideks 3) Kasutusele võeti soorauamaak 4) Ilmusid esimesed tarandkalmed See on maapealne matmispaik, mis koosnes ühest v mitmest suurest ristküliku kujulisest kirstust, kuhu maeti nii laipadena kui ka põletatult
aastast eKr on Lõuna-Norrast teada megaliithauad. Algas sotsiaalne kihistumine. Lõuna-Norras levis võitluskirveste kultuur. Kaljujoonistel asendusid jahistseenid põllumajanduse stseenidega. Aga 2500. aasta paiku eKr paistab põllumajandus süstemaatiliselt jälle kaduvat. Neoliitikumis (4000 eKr 1800 eKr) rändas sisse uus rahvas, keda hüütakse steinøksfolket. Tolleaegsetel kaljujoonistel on küttimise ja kalade motiivid, nii et jaht ja kalapüük pidid olema endiselt tähtsad elatusallikad. Sellest ajast on leitud megaliithaud Østfoldis. Pronksiaeg Pronksiajal oli ühiskond organiseeritum ja kihistunum kui kiviajal. Ilmus pealike klass, kellel olid sidemed Lõuna-Skandinaaviaga. Asustus muutus paiksemaks ja võeti kasutusele hobune ja ader. Jätkati kivitööriistade kasutamist, kuid aristokraatia kasutas üha enam pronksesemeid staatusesümbolitena. Leidude tuumala on edelas ja võib pidada kindlaks sidet Jüütimaaga. Viikingite aeg
KORDAMINE ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUSEKS ÜHISKOND suurte inimhulkade kooselu - ühiskondlik e sotsiaalne - mitteühiskondlik e asotsiaalne ÜHISKOND JA SELLE ARENG SOTSIAALSED SUHTED JA INSTITUTSIOONID Rahvastik Bioloogilised erinevused: sugu, vanus, rass, võimed, seksuaalne orientatsioon, rahvus Sotsiaalsed erinevused: haridus, jõukus, maailmavaade, väärtushinnangud, perekondlik staatus Elatusallikad: palk, toetused, pension, aktsiad, pärandus, laen SOTSIAALNE KIHISTUMINE E STRATIFIKATSIOON inimeste jagamine rühmadesse. HARIDUS SOTSIAAL-MAJANDUSLIKU STAATUSE TEGURINA 2006. aasta ametlike uuringute alusel on kõrgharidusega inimestel keskmine sissetulek leibkonnaliikme kohta kõige kõrgem. Eestis on kohustuslik omandada põhiharidus. Hariduse määratlemiseks on kolm astet: alg-/põhiharidus, keskharidus ja kõrgharidus.
· Õnnistas sisse altareid ja kirikuid. · Kontrollis vaimulike tegevust. · Toomkapiitel piiskoppi abistav ja nõuandev kogu madalamatest vaimulikest. c. Sinod piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi juhtimisel: · Tehti teatavaks paavsti ja kirikukogude otsused. · Jagati vaimulikele korraldusi. d. Visitatsioon piiskopi külastus kirikutesse ja kloostritesse vaimulike kontrollimiseks. e. Vaimulike elatusallikad: · Maksud ja annetused, millest tähtsaim kümnis 1/10 saagist ( viljast, aia- ja karjasaadustest). · Lisasissetulek maavaldustega. 4. Katoliku kiriku õpetus a. Põhisisu: · Usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. b. Piibel ristiusu püha raamat: · Vana-Testament juutide püha raamat nende ajaloost, maailma loomisest Aadamast ja Eevast, 10 käsust jne.
Orje saadi vabade talupoegade seast (või orjad). Mõisnik võis pärisorja osta, müüa, vahetada, karistada, aga ta ei tohtinud talupoega tappa. Pärisori sõltus mõisnikust ega tohtinud loata elukohta vahetada. Ori pidi maksma renti. Pärisori omas perekonda, majapidamist, kariloomi. 6. VIIKINGID (PÄRITOLU, TEGEVUS) u. 1. sajand moodustasid Lõuna-Kesk-Rootsi, Taani, Lõuna-Norra kultuurselt ühtse ühiskonna. Skandinaavia ühiskonna peamised elatusallikad olid: karjapidamine, küttimine, põlluharimine, kalandus. Elati taluperedes, mida juhtisid bondid. Peredes peeti ka orje e trääle. Peeti ka koosolekuid e. tinge, kus otsustati ühisasju. Maakonna allkoosolekuid nim. alltingideks. Kogukonna pealikud olid KONUNGID (kuningad). 1. saj teisel poolel suurenes meresõidu ja kaubanduse osatähtsus. Viikingite salkade tekke põhjuseks võib pidada maapuudust, seiklushimu, uudishimu ja kogukonnast välja heidetud
Piiskop oli kõrgeim vaimulik piirkonnas, pidas jutlust katedraalis(piiskoplikus peakirikus), pühitsees ametisse preestreid, õnnistas sisse altareid ja kirikuid, kontrollis vaimulike tegeuvst. Toomkapiitel oli pooskoppi abistav ja nõuandev kogu madalamatest vaimulikest. Sinod on piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi juhtimisel. Seal tehti teatavaks paavsti ja kirikukogude otsuseid ja jagati vaimuulikule korraldusi. Vaimulike elatusallikad olid maksud ja annetused, millest tähtsam oli kümnis, kus 1/10 saagist (viljast, aia- ja karjasaadustest) anti kirikule. Lisasissetulek maavaldustest. c) Katoliku kiriku õpetus, sakramendid Põhisisu olis usk kristluse ülestõusmisest, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Piibel oli ristiusu püha raamat, mis koosnes vana ja uus testamendist. Vana testament - juutide püha raamat nende ajaloost, maailma loomisest adamast ja eevast 10 käsust jne.
loomad ju ei püsi paigal, keda küttida, veekogud peavad lähedal olema. Need inimesed elavad väga hõredalt, ei saagi olla palju teisi salkasid, kellega suhelda. Kui salk moodustub sugulastest, nt vendade perekonnad, siis salk kipub olema heksogaanne, oma salga sees ei tohi abielluda. Seega on ka salkade vahel sugulussidemed. Poliitiline funktsioon: reguleerida salkadevahelisi suhteid, ka erinevatesse salkadesse kuuluvate indiviidevahelisi suhteid. Sellised ühiskondi on vähe, kus elatusallikad toodetakse küttimise ja koriluse abil. Nt eskimod, kõrbepiirkonnad, troopilised vihmametsad(Kesk- Aafrika). Pole võimalik muud toitumishankimisviisi arendada. Rändleva eluviisiga, pole paiksed. Klann(hõim, sugukond). *Külad ja sugulasrühmad, aga pole valitsust(keskset juhtimist) ega sotsiaalseid klasse. Elavad ühekohapeal. *Pole kohustuslikke poliitilisi otsuseid *Inimese prestiiži määrab sugu, vanus ja isikuomadused
aastal liideti Venemaaga, olid nad juba piisavalt juurdunud, et veel kuhugi põgeneda, pealegi jäi Eesti ala halduslikult erinevaks ja vanausulisi siin taga ei kiusatud. Pikapeale ilmus peipsivenelaste hulka ka nn. õigeusklikke venelasi, rühma arvukus kasvas. Kuid omaette etnosena jäid nemadki püsima vaid rannakülades, sisemaale asunud peipsivenelased eestistusid. Peipsivenelased elavad suurte küladena, millest Kallastet peetakse ametlikult isegi linnaks. Nende elatusallikad - kalapüük ja köögivilja kasvatus müügiks - eeldavad häid suhteid Venemaaga, sellepärast on nad praegu majanduslikes raskustes. Kultuuriliselt on see etniline rühm aga üsna püsiv. Neid on Eestis üle 20 tuhande. Esimese tulnukrahvastiku Eestis moodustasid sakslased. Neid oli võrdlemisi vähe, ainult mõnikümmend tuhat. Kuid neile kuulusid sajandite jooksul tähtsad eesõigused; ainult nemad võisid moodustada ühiskonna ülemkihi: aadli, vaimuliku seisuse, vähegi
Pidas jutlust katedraalis piiskoplikus peakirikus. Pühitses ametisse preestreid. Õnnistas sisse altareid ja kirikuid. Kontrollis vaimulike tegevust. Toomkapiitel piiskoppi abistav ja nõuandev kogu madalamatest vaimulikest. Sinod piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi juhtimisel: Tehti teatavaks paavsti ja kirikukogude otsused. Jagati vaimulikele korraldusi. Visitatsioon piiskopi külastus kirikutesse ja kloostritesse vaimulike kontrollimiseks. Vaimulike elatusallikad: Maksud ja annetused, millest tähtsaim kümnis 1/10 saagist ( viljast, aia- ja karjasaadustest). Lisasissetulek maavaldustega. Katoliku kiriku õpetus Põhisisu: Usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Piibel ristiusu püha raamat: Vana-Testament juutide püha raamat nende ajaloost, maailma loomisest Aadamast ja Eevast, 10 käsust jne. Uus-Testament 4 evangeeliumi Jeesusest ning apostlite tegevus ja nende kirjad esimestele kogudustele.
Pidas jutlust katedraalis piiskoplikus peakirikus. Pühitses ametisse preestreid. Õnnistas sisse altareid ja kirikuid. Kontrollis vaimulike tegevust. Toomkapiitel piiskoppi abistav ja nõuandev kogu madalamatest vaimulikest. Sinod piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi juhtimisel: Tehti teatavaks paavsti ja kirikukogude otsused. Jagati vaimulikele korraldusi. Visitatsioon piiskopi külastus kirikutesse ja kloostritesse vaimulike kontrollimiseks. Vaimulike elatusallikad: Maksud ja annetused, millest tähtsaim kümnis 1/10 saagist ( viljast, aia- ja karjasaadustest). Lisasissetulek maavaldustega. Katoliku kiriku õpetus Põhisisu: Usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Piibel ristiusu püha raamat: Vana-Testament juutide püha raamat nende ajaloost, maailma loomisest Aadamast ja Eevast, 10 käsust jne. Uus-Testament 4 evangeeliumi Jeesusest ning apostlite tegevus ja nende kirjad esimestele kogudustele.
Pidas jutlust katedraalis – piiskoplikus peakirikus. Pühitses ametisse preestreid. Õnnistas sisse altareid ja kirikuid. Kontrollis vaimulike tegevust. Toomkapiitel – piiskoppi abistav ja nõuandev kogu madalamatest vaimulikest. Sinod – piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi juhtimisel: Tehti teatavaks paavsti ja kirikukogude otsused. Jagati vaimulikele korraldusi. Visitatsioon – piiskopi külastus kirikutesse ja kloostritesse vaimulike kontrollimiseks. Vaimulike elatusallikad: Maksud ja annetused, millest tähtsaim kümnis 1/10 saagist ( viljast, aia- ja karjasaadustest). Lisasissetulek maavaldustega. Katoliku kiriku õpetus Põhisisu: Usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Piibel – ristiusu püha raamat: Vana-Testament – juutide püha raamat nende ajaloost, maailma loomisest Aadamast ja Eevast, 10 käsust jne. Uus-Testament – 4 evangeeliumi Jeesusest ning apostlite tegevus ja nende kirjad esimestele kogudustele.