"Leiutajateküla Lotte" 2006 "Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) "Kaka ja kevad" (2009 "Mees kes teadis ussisõnu" "Mees, kes teadis ussisõnu" on Andrus Kiviräha 2007. aastal ilmunud romaan. Raamat on pälvinud Vilde ja Virumaa kirjanduspreemiad, raamatukaupluse Apollo kodulehekülje külastajad hääletasid just selle raamatu 2007 aasta parimaks. 10 jaanuaril 2013 ilmus see romaan prantuse keelde tõlgituna Raamatust Raamat sümboliseerib keele hääbumist ning globaliseerumist. Uued elatumismeetodid toovad endaga kaasa hoopis teise väärtussüsteemi ja elulaadi. Meeleheitlikult üritatakse oma juurtest kinni hoida ja ei suudeta kohaneda.Kivirähk laseb oma raamatus loo kangelastele kui ka vaenlastele osaks saada suurest julmusest . Tegelased Haldjate uskujad: Perekond: Tambet Leemet-peategelane Tambeti tütar Hiie Salme-õde Hiietark Ülgas Õe mees Mõmmi Ema Linda Metsaelanikud: Vanaisa Pärtel-Leemeti sõber
rahvast, kuid põhimõtteliselt on igal rahval oma Konn olemas. Ka eestlastel, ja viimati tuli ta meie kutse peale appi laulva revolutsiooni ajal. Samas ei ole muidugi mingit tagatist, et rahvas suudab läbi aegade säilitada kollektiivseks tegutsemiseks vajaliku elujõu. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" kirjeldab tüüpilist ja kurba juhtumit, kus traditsiooniline kultuurikood ei suuda enam inimesi mobiliseerida, sest uued efektiivsemad elatumismeetodid toovad endaga kaasa hoopis teised väärtused ja elulaadi. Tavaliselt on sellised muutused tingitud kokkupuutest tehnoloogiliselt ja kultuuriliselt kõrgemalt arenenud kultuuriga. Halvimal juhul unustatakse moondunud kultuuri algkuju täelikult, parimal juhul aga meenutatakse seda kui head romaani, millest lugeja leiab enda jaoks üksikuid tõeteri.
Samuti näitab see seda, et meie vanavanemate tõed ja tavad on koos meiega kasvanud. Oskuslik sõnade kasutamine näitab aga kultuurilist haritust. Käitumismaneer on aga üheks oluliseks kultuuri osaks, sest sellega me väljendame oma varjatud tundeid. Eesti kultuur on pidevas muutumises, sest traditsiooniline kultuurikood ei suuda enam inimesi mobiliseerida. Alles jäävad ainult need tavad, mis pärantatakse vanemalt lapsele. Kuigi uued efektiivsemad elatumismeetodid toovad endaga kaasa hoopis teised väärtused ja elulaadi on eestlane suuteline hoidma seda, mis talle on oluline. Kultuur ei ole mõeldud ainult neile, kes on teistest intelligentsemad vaid ka neile, kelle vaim vajab iga päeva hallist maailmast välja toomist või ergastamist. Maris Lott 10BH
Tal on kõik ja ta jääb kõigest ilma. Poisikesest, kes esialgu maailmas ja maailmaga väga hästi hakkama saab, saab mees, kes on pahuksis kõige ja kõigiga, välja arvatud ta enda kaduv maailm. Metsarahva viimsed esindajad kuulutavad sõja külarahvale ja raudrahvale. Ei saa öelda, et ebaõnnestunult. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" kirjeldab tüüpilist ja kurba juhtumit, kus traditsiooniline kultuurikood ei suuda enam inimesi mobiliseerida, sest uued efektiivsemad elatumismeetodid toovad endaga kaasa hoopis teise väärtussüsteemi ja elulaadi. Tavaliselt on sellised muutused tingitud kokkupuutest tehnoloogiliselt ja kultuuriliselt kõrgemalt arenenud kultuuriga. Halbade asjaolude kokkusattumisel viib see nõrgema rühma assimileerumisele, aga ka õnnelikumal juhul toob endaga kaasa kultuuri põhiväärtuste üsna valulise ümberhindamise. Kivirähki auks tuleb öelda, et ta on ainuke kirjanik, kes püüdleb meie rahva vaimsete
"Limpa ja mereröövlid" 2004 "Leiutajateküla Lotte" 2006 "Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) "Kaka ja kevad" (2009 "Mees, kes teadis ussisõnu" on Andrus Kiviräha 2007. aastal ilmunud romaan. Raamat on pälvinud Vilde ja Virumaa kirjanduspreemiad, raamatukaupluse Apollo kodulehekülje külastajad hääletasid just selle raamatu 2007 aasta parimaks. 10 jaanuaril.2013 ilmus Prantsusmaal tõlgituna Andrus Kiviräha romaan. Raamat sümboliseerib keele hääbumist ning globaliseerumist. Uued elatumismeetodid toovad endaga kaasa hoopis teise väärtussüsteemi ja elulaadi. Meeleheitlikult üritatakse oma juurtest kinni hoida ja ei suudeta kohaneda.Kivirähk laseb oma raamatus loo kangelastele kui ka vaenlastele osaks saada suurest julmusest .Verd pritsib ja laipu lendab "Ussisõnades" märksa rohkem kui mõnes kolmanda kategooria õudusfilmis. http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=RzuLtfdWzgc#!
kutsuda, sõltub muidugi rahvast, kuid põhimõtteliselt on igal rahval oma Konn olemas. Ka eestlastel, ja viimati tuli ta meie kutse peale appi laulva revolutsiooni ajal. Samas ei ole muidugi mingit tagatist, et rahvas suudab läbi aegade säilitada kollektiivseks tegutsemiseks vajaliku elujõu. «Mees, kes teadis ussisõnu» kirjeldab tüüpilist ja kurba juhtumit, kus traditsiooniline kultuurikood ei suuda enam inimesi mobiliseerida, sest uued efektiivsemad elatumismeetodid toovad endaga kaasa hoopis teise väärtussüsteemi ja elulaadi. Tavaliselt on sellised muutused tingitud kokkupuutest tehnoloogiliselt ja kultuuriliselt kõrgemalt arenenud kultuuriga. Halbade asjaolude kokkusattumisel viib see nõrgema rühma assimileerumisele, aga ka õnnelikumal juhul toob endaga kaasa kultuuri põhiväärtuste üsna valulise ümberhindamise. 3. ARVAMUSED Meelis Friedenthal Käesolevas ettekandes peatun esiteks kõige üldisemal "Mees, kes teadis ussisõnu" retseptsioonil
annaabi.ee 
