Muinaseestlaste elu-olu muinasaja lõpul
muinaslinnused sellegipoolest täiesti tõsiseltvõetavad ning hiljem nägid sakslased nende
vallutamisega kurja vaeva. Mõne linnuse juurde kuulunud asulast kujunes hiljem välja linn.
Nii sündisid Tallin, Tartu ja Viljandi. Maalinnade ja ka Tallinna nime puhul tuleb muidugi
meelespidada, et nii muinasajal kui ka veel sajandeid hiljem tähendaski eestikeelne sõna
„linn” linnust või kindlust(Laar, M. ja Vahtre, L. 2013. Eesti Ajalugu I Gümnaasiumile).
Põhiliseks elatiseandjaks oli põllundus ning peamiseks põllukultuuriks oli suvi- ja
talirukis. Talirukki levik lõi eeldused regulaarseks kolmeväljasüsteemiks, mis laiemalt levis
küll hiljem. Vilja hakati välja vedama ja Eestist sai maailma põhjapoolsem teravilja eksportiv
maa. Selle kõrval kasvatati otra, nisu, kaera, hernest, uba, naerist, lina ja kanepit. Talude
põllud paiknesid eraldi, vaid kindlate põlluribadena küla ühispõllul. Maa suurust arvestati