Nimetatud meetodi kasutamine nõuab eelkõige metoodilist ja material-tehnilist taset, samuti küllaldaselt aega. Suurim perspektiiv selle kasutamiseks on spetsialistide täiendkoolituses. Õpetamisel ei soovitata kõrge tasemega suusatajaid täpselt jäljendada, sest meistrite ja algajate kehaliste võimete ja vilumuste vahel on suured erinevused. Meistrid oskavad vältida ülemäärast lihaspinget ja kasutada suuresti ka inertsi- ja raskusjõudu ning elastsusenergiat, mille tõttu nende energiakulu sama tulemusega tööl on oluliselt väiksem ja liikumiskiirus kuni 2 korda suurem. Sõna ja näitemeetodi optimaalse suhte leidmist mõjutavad muudki tegurid: - Õppuse ajaline kestus. 45-minutilise koolitundi ei saa ja ei ole otstarbekas võtta palju ja pikki seletusi. Tunni tiheduse huvides on sageli olulisem asjalik ja kiire ettenäitamine. Teisiti aga spetsiaalsetes treeningrühmades, kus rühm harjutab
kaudu positiivselt mõjustada kiirusvõimete arengut. Jõutreeningus on vaja jälgida lihaste (painutajate ja sirutajate) tasakaalustatud arengut. Reie tagapinnalihaste rebestus sprinteritel on kõige sagedamini tingitud nende nõrkusest võrreldes reie eespinnalihastega. Erilist rõhku on vaja pöörata lihase- lastsusele, võimele efektiivselt ära kasutada elastsusenergiat. See põhineb tuntud füsioloogilisel seaduspärasusel, et optimaalselt venitatud lihas on võimeline kiire- maks kokkutõmbeks. Lihaselastsuse arendamise kõige paremateks vahenditeks on mitmesugused hüppe- ja hüplemisharjutused. Optimaalne harjutuste järjestus kiirusharjutuste läbiviimisel: 1) tehnikaharjutused, 2) maksimaalse kiiruse harjutused,
annaabi.ee 
