Eesti 19. saj Balti kubermangude elanikkonna enamiku moodustasid eestlased ja lätlased. Valitsev elanikkonnagrupp baltisakslased ligi 5% rahvastikust. Lisaks neile veel juute, venelasi, rootslasi jt. Enamik elas maal, linnades ülekaalus saksakeelne elanikkond. Balti suuremad linnad olid kubermangukeskused Riia, Jelgava ja Tallinn. Tsaarivõimu esindasid kindralkuberner ja kubermanguvalitsused. Nikolai I ajal piirati kirikuseadusega luteri kiriku eesõigusi, kogu impeeriumis sai ametlikuks usuks vene õigeusk. Tartu ülikoolis püüti ametliku asjaajamiskeelena kehtestada vene keelt
Kaubavalik neis on enamasti küll väiksem ja küsitakse kõrgemat hinda kui suurtes toidupoodides, kuid inimeste jaoks korvab selle kaupluse asukoht. Tallinna Tehnikaülikooli lähiümbruses asuvad Akadeemia Kauplus ja Tipi Pood, mis pakuvad enamjaolt sarnast kaupa ning konkureerivad ühe ja sama piirkonna klientide üle. Monopolistlikus konkurentsis on ka ööklubid Club Hollywood ja Venus Club, mis asuvad lähestikku ning mõlema külastajateks on enamjaolt noorem elanikkonnagrupp. Hotellindusest võime näiteks tuua kaks neljatärnihotelli: Hotell Palace ja Hotell Olümpia. Monopolistliku konkurentsi enimlevinud näiteks on juuksurid: Eestis on sellises konkurentsis Tallinnas asuvad Juuksurexpress ja Beauty Bay juuksestuudio. Kokkuvõtteks võime öelda, et monopoolselt konkureeriv firma ei kasuta ühiskonnas olevaid ressursse sama efektiivselt kui täielikult konkureeriv firma. Joan Robinsoni arvates on
kasutataks ning et talupojad ise ei täidaks alla koormise normi. Hakati kirjutama ajalehti sellistelt suurtelt tegijatelt nagu Konstanitin Päts ja Johann Voldemar Jannsen. Loodi Eesti Kirjameeste Selts mis tegeles eestikeelse kirjasõna väljaandmisega, eriti tähtsaks peeti õpikuid ning eesti rahvaluule kogumise ja avaldamisega. 2. Sisu Balti kubermangude elanikkonna enamiku moodustasid eestlased ja lätlased. Valitsev elanikkonnagrupp oli baltisakslased ligi 5% rahvastikust. Lisaks neile veel juute, venelasi, rootslasi jt. Enamik elas maal, linnades oli ülekaalus saksakeelne elanikkond. Balti suuremad linnad olid kubermangukeskused Riia, Jelgava ja Tallinn. Tsaarivõimu esindasid kindralkuberner ja kubermanguvalitsused. Nikolai I ajal piirati kirikuseadusega luteri kiriku eesõigusi, kogu impeeriumis sai ametlikuks usuks vene õigeusk. Tartu ülikoolis püüti ametliku asjaajamiskeelena kehtestada vene keelt