11.199631.12.2001 Nimevormide kehtivusajad Kehtivusaeg Nimevorm 19451981 Majavalitsus 19821996 Elamujaoskond 19962001 Tartu EHA 19962001 TEHAS Põhiülesandeks on talle kinnistatud munitsipaal elamufondi tehnilise ekspluatatsiooni, remondi, territooriumide sanitaar- ja heakorra tööde korraldamine. Tartu linna elamujaoskonna põhikiri nr 8, kinnitatud Tartu Linnavalitsuse elamumajanduse osakonna juhataja poolt. Elamujaoskond on registreeritud Eesti Riiklikus ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide registris ning talle on antud registreerimisnumber. (1990) Elamujaoskond on Tartu linna munitsipaal elamufondi majandamise ja haldamise ettevõte. Elamujaoskond juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusandlusest, Tartu Linnavolikogu ja Tartu linnavalitsuse otsustest, määrustest ja korraldustest ning käesolevast põhikirjast.
lõpuleviimisega seotud küsimuste korraldamine Tallinnas. Põhiülesanded: 1. Linnale kuuluvate tervikelamute ja sotsiaalmajutusüksuste majandamine, haldus-, tehnohooldus- ja heakorratööde korraldamine ning eluasemete üürimine elamistingimuste parandamisel abi vajavatele isikutele; 2. linnale kuuluvate üksikkorterite majandamine; 3. linnavara võõrandamise korraldamine; 4. Tallinna teise elamuehitusprogrammi rakendamine; 5. elamumajanduse arengut toetavate välis- ja arendusprojektide koordineerimine (nt korteriühistu juhtide koolitamine ja energiamärgise hankimise toetuse andmine, peremajade ehitamine vanemliku hooleta lastele ja sotsiaalmajutusüksuste rajamine); 6. era- ja avaliku sektori koostööprojektide arendamine; 7. maa maksustamise ja maakorraldusega seotud toimingute korraldamine; 8. avalikult kasutatava maa, linnale kuuluvate ehitiste kruntide ja linna ülesannete
määratleb ära valdkonna/organisatsiooni olemuse ja edasised arengusuundumused. Poliitika on mingi valdkonna põhiprintsiibid, enamikul juhtudest kirjalikult fikseeritud. Eluase on ühe või mitme leibkonna aastaringseks majutamiseks sobiv eluruum või osa eluruumist. Sotsiaalses mõttes on eluase samastatav koduga. Eluasemepoliitika on abinõude kompleks, mis mõjutab eluaseme kvaliteeti, kvantiteeti, hinda, omandust ning kontrolli elamufondi üle Eluasemestrateegiad Eestis: Eesti elamumajanduse arengukava aastani 2010 (ei kehtestatud); Eesti elamumajanduse arengukava 2003-2008 (hetkel rakendamisel), Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2007-2013 (välja töötamisel) Eluasemefond, elamufond -.ka kinnisvarafond, - reaalselt käsitletav kogum eluasemeid, mille haldust, pakkumist ja nõudlust reguleerib eluasemepoliitika. Omandireform/denatsionaliseerimine kitsamas tähenduses: Eestis eluruumide erastamise ja tagastamise põhimõtted, mis sätestati Omandireformi aluste seadusega
Valitsemisalas on riigi kultuuri-, kehakultuuri-, spordi- ning muinsuskaitsetöö korraldamine ja kunstide edendamine, osalemine riigi meediatöö kavandamisel ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Valitsemisalas on Muinsuskaitseamet. Juhan Parts majandus ja kommunikatsiooniminister Valitsemisalas on riigi majanduspoliitika ja majanduse arengukavade väljatöötamine ning elluviimine tööstuse, kaubanduse, energeetika, elamumajanduse, ehituse, transpordi (sealhulgas transpordi infrastruktuur, veondus, transiit, logistika ja ühistransport), liikluskorralduse (sealhulgas liiklus raudteel, maanteedel ja tänavatel, vee- ja õhuteedel), liiklusohutuse suurendamise ja liiklusvahendite keskkonnakahjulikkuse vähendamise, informaatika, telekommunikatsiooni, postside ja turismi valdkonnas;
pakkumise) mittevastavus MIS VÕIKS OLLA TEISITI? Kohalikud omavalitsused ei taibanud, et võttes omandireformi käigus üle riigile kuulunud eluruumid võtavad nad sellega endale põhivastutuse eluasemeprobleemide lahendamisel Riiklik poliitika (surve maksimaalsele erastamisele ei soosinud reformi ajal KOV-te poolseid tasakaalustatud lahendusi elamusektoris. Ametlik eluasemepoliitika (Eesti elamumajanduse arengukava aastani 2010, Eesti elamumajanduse arengukava aastateks 2003-2008 ja Eesti elamuvaldkonna arengukava 2008-2013 ) on kitsas, lühiajaline ja ressurssidega kindlustamata (formaalne). KOV-l (v.a. Tallinn) puuduvad kohalikud strateegiad eluaseme vallas, samuti eluasemepoliitikasse sekkumise instrumendid (v.a. Tallinna ja Tartu Eluasemefondid Sotsiaaleluruumide pakkumine eluasemeteenuse vajajatele (Sotsiaalhoolekande seaduse mõttes)
D IT Kolledz Investeerimine elamuehitusse 1. Elamuehitus on investeering, mis suurendab rahvatulu, kuigi selle investeeringuga ei saa me juurde tootmisvõimsusi. 2. Elamuehitus moodustab ainult mõne % rahvatulust, siiski on see tähtis majandusharu kuna on seotud selliste majandussektoritega nagu puidutööstus, majandusharu, puidutööstus metallid, konstruktsioonimaterjalid jne. Elamumajanduse kasutamiskulu = maja ostmiseks võetud pangalaenu kulud + amortisatsioon. Tingimus, millal ostetakse: elamumajanduse kasutamiskulu < maja (korteri) üürikulud. Elamuehitus on majandusliku aktiivsuse heaks näitajaks, kuna selle kasv on üks esimesi majanduslikust langusest ülesaamise märke ja vastupidi. Suured kõikumised elamuehituse on põhjustatud: a) tugevast sesoonsest elemendist b) ehituses hi on k keskmisest
2105. [3] J. Miljan, ,,Hoonete elutsükli keskkonnasäästlikkuse hindamine, analüüs ja modelleerimine . Vahearuanne 2008. ja 2009. aasta kohta," Eesti Maaülikool- Maaehitus- ja metsandusinstituut Maaehituse osakond, Tartu, 2009. [4] M. Thalfeldt, Rakvere Tark Maja Eesti esimene liginullenergiahoone Kaugküte kombineerituna lokaalküttega, Tallinn: TTÜ, 2013. [5] T. Pärle, ,,Elamute elektritarbimise analüüs," Eesti Maaülikool, Tartu, 2014. [6] ,,Eesti elamumajanduse- ja energiasäästupoliitika alused," SA Kredex, [Võrgumaterjal]. Available: http://www.kredex.ee/energiatohususest/energiatohusus/videod/. [Kasutatud 1 Aprill 2018]. [7] ,,Taastuvenergia aastaraamat 2013," Eesti taastuvenergia Koda, 2013. [Võrgumaterjal]. Available: http://www.taastuvenergeetika.ee/wp-content/uploads/2016/12/Taastuvenergia- aastaraamat-2013-1.pdf. [Kasutatud 1 Aprill 2018]. [8] C. Elefante, ,,The Greenest Building is ..
Näiteks, Eesti keskmine soojahind 2013. aastal koos käibemaksuga oli 68.50 eurot megavatt-tunni eest.7 Tamsalu vallas oli aga soojahind samal aastal 60.13 eurot megavatt-tunni eest.8 See tuleneb viimase 15-20 aasta jooksul läbi viidud renoveerimistöödest, mis on suutnud hoida piirsoojahinna tasakaalus, soojatarbimise teha elanikele kättesaadavamaks ja säästa keskkonda. Lisaks soojatootmisele tegeleb ettevõte ka 1995. aastast elamumajandusega, eelnevalt tegeles Tamsalu valla piirkonnas elamumajanduse haldamisega Tamsalu EPT.9 Viimastel aastatel on elamumajandusega tegelemine kujunenud soojatootmise kõrval ettevõtte põhiülesandeks. AS-i Tamsalu Kalor tööülesanded viiakse läbi kahes hoones: Soojatootmine: Tamsalu katlamajas (Ääsi 9, Tamsalu, Tamsalu vald). Elamumajandus: Ääsi 5-2, Tamsalu, Tamsalu vald. AS-i Tamsalu Kalor põhitöö toimub 1992. aastast Tamsalu katlamajas. Lisaks Tamsalu katlamajale on ettevõttele kuulunud 1993. aasta maist kuni 1996
ja kohalikul tasandil 3) abi institutsioonide rajamiseks:poliitiliste institutsioonide kujundamiseks(riigivalitsemiskorralduse parandamine, parteide arengu ja demokraatlike reformide toetamine),majandusinstitutsioonide ja -süsteemide väljaarendamiseks (sh. kapitaliturg, säästude liikvelepanemine, erastamine),sotsiaalsete institutsioonide arendamiseks, mis tegeleksid tööpuuduse, sotsiaalkindlustuse, tervise ja elamumajanduse probleemidega 4) abi maailmamajanduse (negatiivsete) vapustuste mõju leevendamiseks 5) kriisiabi (vastavalt valitsuse taotlusele). 6. Eesti taotleb ja kasutab abi,majandus- ja sotsiaalprobleemide lahendamiseks, millega seotud kulutusi ei saa vahendite vähesuse tõttu katta riigi (omavalitsuse) eelarvest, kuid mis on lahendatavad välisabi- või koostööprojektidena ja milleks eelkõige on vaja leida vahendeid välisabist,doneerijatega
neto nüüdisväärtus - NPV) leitakse kui kasumi nüüdisväärtusest lahutatakse kapitali pakkumishind: NPV = PV Sk Kus: Sk - kapitali hind, sisaldab masina ostuhinda ja iga perioodi kasutamiskulusid. PV ajaldatud loodetava kasumi suurus. *Kui NPV>0, siis on firmal kasulik põhivara soetada. *Kui NPV < 0, siis kulud ületavad loodetava kasumi nüüdisväärtuse ja firmal on kasulik investeerida mujale ( näiteks osta põhivara asemel väärtpabereid). INVESTEERIMINE ELAMUEHITUSSE: Elamumajanduse kasutamiskulu = maja pangalaenu protsent + amortisatsioon Tingimus, millal ostetakse: elamumajanduse kasutamiskulu () < maja (korteri) üürikulud () LOENG 13 RAHATEOORIA Raha on hea akumulatsioonivahend (kogumisvahend) vaid stabiilsete või alanevate hindade korral. Kaubalises vormis esinenud raha, mis ka väljaspool raha funktsioone omas väärtust, nimetatakse kauprahaks. Usalduse suurendamiseks kohaliku krediitraha vastu on kasutatud
pakkumise) mittevastavus Mis võinuks olla teisiti? Kohalikud omavalitsused ei taibanud, et võttes omandireformi käigus üle riigile kuulunud eluruumid võtavad nad sellega endale põhivastutuse eluasemeprobleemide lahendamisel Riiklik poliitika (surve maksimaalsele erastamisele ei soosinud reformi ajal KOV-te poolseid tasakaalustatud lahendusi elamusektoris. Ametlik eluasemepoliitika (Eesti elamumajanduse arengukava aastani 2010, Eesti elamumajanduse arengukava aastateks 2003-2008 ja Eesti elamuvaldkonna arengukava 2008-2013 ) on kitsas, lühiajaline ja ressurssidega kindlustamata (formaalne). KOV-l (v.a. Tallinn) puuduvad kohalikud strateegiad eluaseme vallas, samuti eluasemepoliitikasse sekkumise instrumendid (v.a. Tallinna ja Tartu Eluasemefondid Sotsiaaleluruumide pakkumine eluasemeteenuse vajajatele (Sotsiaalhoolekande seaduse mõttes)
Eesti eluruumide erastamine oli tüüpiline Ida-Euroopa vautšer privatiseerimine, milles sotsiaalsed taotlused domineerisid majanduslike üle. Selle tulemuseks oli – 2001.a. 94% eluruumidest oli eraomanduses ja 6% kuulus avalikule sektorile. Omavalitsustes, kus kinnisvara väärtus oli madal, ei olnud elanikud huvitatud eluruumi erastamisest (kinnisvara on turul raske müüa ning omanikukulutused võrdlemisi suured). Reformi peamine taotlus oli turusuhetel põhinev elamumajanduse taastamine ja eraomandi muutmine domineerivaks eluasemete omamise vormiks. Soovituslik oleks – 60% eraomanduses ja 40% avalikus sektoris. Kõrvuti oodatud positiivsete muutustega on euronormidega kaasnenud mitmed ebasoovitavad tagajärjed. Ebasoovitavate tagajärgedena on ilmnenud näiteks avaliku üürisektori taandumine, kodutus, omanike ja üürnike vaheline tugev vastasseis, üürielamispinna ehituse lakkamine, uute leibkondade (noorte)
Kolmepoolne otsustusmehhanism (kompartei+valitsus+a/ü). Sotsiaalfondid eraldiseisvad riigieelarvest. Ühiskondlik (tarbimisfond) kom. režiimi kollapsi mõju HR-le: Siirdeaja majandusreformidel oli fundamentaalne mõju heaolu pakkumisele, klassistruktuur paistakse segamini, suured varanduslõhed, uusrikkad, sinikraed suuremas vaesusriskis. Ettevõtete erastamine teeb võimatuks ettevõtete sotsiaalteenused (elamufond, lastehoid, taastusravi, esmatasandi tervishoid). Elamumajanduse erastamine tõstab rängalt kodukulusid. Tööpuudus, mida varem ei tuntud (ja millega toimetulekuks polnud poliitikat). Postkom. “heaolumaailm” täna: 1. Catching-up countries 2. Anglo-saxon regimes 3. Failed regimes Üldine tulem: Postkom. regioon on muutunud sisemiselt kirjuks. Poliitilised ideoloogiad Ideoloogiate põhiteemad: Inimloomuse muudetavas, Indiviidi ja grupi vahekord, Riigivõimu piirid, Võrdsuse funktsioon ühiskonnas.
5) Kultuuriministeerium: Riigi kultuuri-, kehakultuuri-, spordi- ning muinsuskaitsetöö korraldamine ja kunstide edendamine, osalemine riigi meediatöö kavandamisel ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Kultuuriministeeriumi valitsemisalas on Muinsuskaitseamet. 6) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Riigi majanduspoliitika ja majanduse arengukavade väljatöötamine ning elluviimine tööstuse, kaubanduse, energeetika, elamumajanduse, ehituse, transpordi (sealhulgas transpordi infrastruktuur, veondus, transiit, logistika ja ühistransport), liikluskorralduse (sealhulgas liiklus raudteel, maanteedel ja tänavatel, vee- ja õhuteedel), liiklusohutuse suurendamise ja liiklusvahendite keskkonnakahjulikkuse vähendamise, informaatika, telekommunikatsiooni, postside ja turismi valdkonnas; meediateenuste osutamise riiklik korraldamine ja riiklik järelevalve meediateenuste
Seega mõjutab varade turg ning eriti varade väärtuse muutused oluliselt pangandussüsteemi funktsioneerimist. (Hellwig 2009: 133) Varade väärtuse tõusu puhul võib laenuvõtja, kui tema tagatise väärtus on tõusnud, esitada taotluse täiendava laenu kohta. Panga põhieesmärgiks on hinnata varade tegelikku väärtust ning vältida kergekäeliselt laenu andmist, vastasel juhul võib tagajärjeks olla turu tasakaalust välja viimine. Elamumajanduse finantsturg ehk hüpoteegiturg on võtnud üle mõned kaubaturu karakteristikud, mille puhul laenajad saavad tagatise olemasolul kergesti laenu võtta (Case et al. 2000: 132). Ka mitte nii heade väljavaadetega laenutaotlejad on laenuturul esindatud: laenumarginaalide ja eluasemelaenude maht on oluliselt kasvanud. Intressimäära tõus vähendab kohustuse väärtust laenajale, langeva intressimäära tagajärgedeks on refinantseerimine ja ettemaksed. Krediidirisk on tänu viivistele ja
kes rakendab selleks oma valitsemisalas olevad ametid, maavalitsused ja kohalikud omavalitsused. 3.3. Majandusliku kaitse eesmärgiks on riigi majanduse teovõime säilitamine ja ühiskonna ning kaitsejõudude kaitsevõime materiaalne tagamine. Selle raames valmistab Majandusministeerium koostöös Põllumajandusministeeriumi ja Siseministeeriumiga riigikaitseks ette riigi tööstuse, põllumajanduse, energeetika, ehitus- ja elamumajanduse ning vajalikud kriisivarud ja koordineerib nende käsutamist riigikaitse ülesannete täitmisel ning elanikkonna varustamisel esmatarbevahenditega. 3.4. Haridusministeeriumi üldisel koordineerimisel teostatava psühholoogilise kaitse ülesanneteks on iseseisva demokraatliku riigi kodaniku mentaliteedi kujundamine, kodanike kaitsetahte edendamine ja alalhoidmine kriisi- või sõjaajal. 3.5. Tsiviilvalmidus sisaldab ühiskonna elutegevuse eri valdkondades läbiviidavaid
annaabi.ee 
