Eesti Vabadussõja lugu
moodustab enda partisaniüksuse, mille keskuseks saab Puurmanni mõis. Mehi liitub siit ja
sealt ning moodustub mitu üksust, mis üheskoos tegutsedes jätavad suurearvulise üksuse
mulje. Nüüd hakkas Vabadussõjaga liituma suur hulk õpetajaid, haritlasi ja koolipoisse, kes
said arvestatava treeningu ning olid valmis vabaduse eest võitlema. 1918 aasta detsembris
võeti kasutusele esimene soomusrong, millel oli kõik vajalik: kahurid, kuulipildujad, köök,
elamisvagun ja kaitse.
12.detsembril 1918 saabusid Tallinna inglased koos oma abilaevastikuga. Juba
26.detsembril oli Inglise laevastik edukas ning kaaperdas kaks punaste laeva, millele pandi
hiljem nimeks Lennuk ja Vambola. Abi otsitakse ka Rootsist ja Soomest, kuid ainult Soome
nõustub aitama, kuna nad ei taha, et Soome lahe lõunarannik langeks punaste kätte. Soomest
saabub eestlastele appi ligikaudu 3500 soomlast. 1919. aasta jaanuari algul suundus Karl Parts
annaabi.ee 
