ISESEISEV TÖÖ- “EAKA HOOLDUS” PARKTIKAL 1. SISSEJUHATUS Töö eesmärk on hinnata valitud kliendi seisundit. Kirjeldada normaalse vananemisega kaasuvate muutuste mõju tema elamistoimingutega toimetulekule. Eesmärkide täitmisel lähtutakse Rober-Logan-Tierney 12-st elamistoimingus. Klient on valitud autori poolt. 2. KLIENDI SEISUNDI HINDAMINE ROBERT-LOGAN-TIERNEY 12- ST ELAMISTOIMINGUST LÄHTUVALT Elamistoiming Probleemid Jõuvarud 1. Turvaline Kukkumise oht Liigub iseseisvalt rulaatori keskkond abiga. Lühikest vahemaad käib ilma abi vahendeid kasutamata. 2
Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................2 1. TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMING TÄISKASVANUTEL......4 1.1. Töötamise elamistoiming täiskasvanutel....................................4 2.2. Mängimise elamistoiming täiskasvanutel...................................4 3. SÕLTUVUS/SÕLTUMATUS TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMINGUS TÄISKASVANUTEL.................................................5 ARUTELU............................................................................................6 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi eesmärk on anda ülevaade täiskasvanute töötamise ja mängimise elamistoimingust. Inimese elu koosneb kolmest põhilistest aspektidest: magamine, 2 töötamine ja mängimine. Magamine on üks kõige olulisematest elamistoimungust ja
lugemissõnavara võib olla suurem. Vanaduses halvenemad kuulmine ja nägemine ning see võib vähendada suhtlemise tõhusust juga aistingute moonutatuse tõttu. Artriit sõrmiliigestes võib muuta kirjutamise raskuks, põdurus võib mõjutada keha asendit ja žeste. Kõik need tegurid võivad tekitada vanuritel suhtlemisprobleeme. Sõltuvus/sõltumatus suhtlemise elamistoimingus Sõltuvusseisund Lapsed on kogenematud suhlemisstruktuuride kasutamisel. See tekitab vanematel raskusi nendest arusaamisel. Noored on suhtlemistoimingus kaasinimestest väga sõltuvad, vahel ka vanemad inimesed, eriti kui neil on arengu- või vaimne puue. Toimetulekustrateegijad sõltumatuse suurendamiseks Loomulikult mõjutab suhtlemise sõltuvusastet organismi ehitus. Vastavad füüsilised struktuurid, mis võimaldavad näha, kuulda, rääkida ja kehakeelt
TURVALISE KESKKONNA SÄILITAMINE SVETLANA KOBENJAK Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õ16 2 2012.a. TURVALISE KESKKONNA SÄILITAMINE Mõiste Eesmärk SÕLTUVUS/SÕLTUMATUS Sõltuvus/sõltumatus TKS elamistoimingus Sõltumatus ja vanus Sõltumatus ja vaegurlus ELAMISTOIMINGU MUDEL Bioloogilised tegurid Psühholoogilised tegurid Sotsio kultuurilised tegurid Keskkonnategurid Poliitilis majanduslikud tegurid BIOLOOGILISED TEGURID Füüsilised barjäärid ja sekretsioon Põletikuline protsess Kudede taastumisprotsess Immuunsus protsess Sokki fenomen PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intellektikahjustused Hoiakud, isiksus ja temperament Stress
..........................................................7 3.3.Sotsiokultuurilised tegurid.......................................................................................................8 3.4.Keskkonnategurid....................................................................................................................8 3.5.Poliitilis-majanduslikud tegurid...............................................................................................9 4.SÕLTUVUS/SÕLTUMATUS ELAMISTOIMINGUS.....................................................10 4.1.Sõltumatus ja vanus...............................................................................................................10 4.2.Sõltumatus ja vaegurlus.........................................................................................................10 5.ÕENDUSABI VÕIMALUSI ELAMISTOIMINGU RAHULDAMISEKS.....................11 5.1.Füüsilised probleemid..........................................................
......................................................................... 6 Täiskasvanuiga .................................................................................................................. 6 Vanadus ............................................................................................................................. 6 Suremise elamistoimingut mõjutavad tegurid: ...................................................................... 7 Sõltuvus/sõltumatus suremise elamistoimingus ................................................................... 7 Õensude planeerimine ja rakendamine ning tulemuste hindamine ..................................... 7 Kasutatud kirjandus: .............................................................................................................. 7 1 Sissejuhatus Surm on organismi elu lõppimine. Surmaks peetakse tavaliselt lühiajalist sündmust, mis
...................................................................................... 6 Täiskasvanuiga...............................................................................................................6 Vanadus.......................................................................................................................... 6 Suremise elamistoimingut mõjutavad tegurid:....................................................................6 Sõltuvus/sõltumatus suremise elamistoimingus..................................................................7 Õensude planeerimine ja rakendamine ning tulemuste hindamine.....................................7 Kasutatud kirjandus:........................................................................................................... 7 1 Sissejuhatus Surm on organismi elu lõppimine. Surmaks peetakse tavaliselt lühiajalist sündmust, mis
Isegi samaealiste inimeste töötamise ja mängimise toimingutes on väga suuri erinevusi, kuna seda elamistoimingut mõjutavad mitmed tegurid. · bioloogilised tegurid · psühholoogilised tegurid · sotsiokultuurilised tegurid · keskkonnategurid · poliitilis-majanduslikud tegurid Kõige suuremat mõju avaldab inimesele poliitilis- majanduslik tegur. Erinevad tegurite puhul on mitmeid viise, mis mõjutavad inimest. Muutused tekivad inimese töötamise ja mängimise elamistoimingus vastavates harjumustes. Kokkuvõte. Eelnevatel lehekülgedel olen lühidalt kirjeldanud töötamise ja mängimise elamistoimingut, selle seost elukaarega ning seda elamistoimingut mõjutavaid tegureid. Paljudel juhtudel ei ole vaja dokumentidesse kirja panna indiviid ehk kliendi töötamise ja mängimisega seotuid asjaolusid vaid seda peab otsustama õde ja lähtuma oma professionaalsusest.
elutoimingutes on vaja tugiõpetust, mis omakorda teeb nad sõltuvaks õpetajatest ja vanematest. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 295-296) Täiskasvanu- ja pensioniiga Täiskasvanu saavutab enda iseseisvuse ja majandusliku sõltumatuse tänu sissetulekule, mida ta teenib tööl käies. Sõltuv indiviid on see isik, kes pole suuteline end üleval pidama. Täiskasvanud saab töötuna olles riigilt abiraha ja laps on sõltuv vanematest. Sõltumatus mängimise elamistoimingus võimaldab inimesel teha valikuid. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 296) Elukaare ülejäänud osas säilib töötamise ja mängimise iseseisvus ja kontroll nende üle. Osad väidavad, et pensionile jäädes kaotavad pensionärid iseseisvuse, teised aga väidavad, et saavad rohkem iseseisvaks. Aga olukorda muudab see, kui vanaduses jäädakse põduraks või jäädakse voodihaigeks. Siis on nad sõltuvad teistest inimestest ja abivahenditest. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 296) 6
2. ELUKAAR: SEOS FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUGA 2.1. Väikelapse ja lapseiga 2.2. Murde- ja täiskasvanuiga 2.3. Vanurid 3. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 3.1. Bioloogilised tegurid 3. 2. Pühholoogilised tegurid 3.3. Sotsiokultuurilised tegurid 3.4. Keskkonnategurid 3.5. Poliitilis- majanduslikud tegurid 3. ÕENDUSE INDIVIDUALISEERIMINE FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUS 4. SUHTLEMINE 5. SUHTLEMISE ELAMISTOIMING 6.1. Elukaar: mõju suhtlemisele 6.2. Suhtlemisprotsess 6. SUHTLEMISE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 7.1. Bioloogilised tegurid 7.2. Psühholoogilised tegurid 7.3. Sotsiokultuurilised tegurid 7.4. Keskkonnategurid 7.5. Poliitilis majanduslikud tegurid 7. AKTUAALSETE JA POTENTSIAALSETE PROBLEEMIDE IDENTIFITSEERIMINE 8.1
Kõigist rutiinsetest toimingutest tuleb loobuda ja teha ainult seda, mis kindlustab surijale hea oleku. Sureva patsiendi põetamisel on oluline tagada: küllaldane hingamistegevus ja hapniku saamine; piisav toidu ja vee saamine; eritustegevuse eest hoolitsemine; vajadustele vastav nahahooldus, hügieen ja väljanägemise eest hoolitsemine; hea suuhügieen; vajalik asendi ja liikumishooldus; küllaldane valuravi ning ka vaimne ja usuline hooldus. Sõltuvus/sõltumatus suremise elamistoimingus: Surm on universaalne ja vältimatu. Kui enesetapud välja arvata, pole võimalik määrata oma surmaaega, kuigi on neid, kes kinnitavad, et ,,inimene võib pöörata näo seina poole ja endale surma soovida." Haige ja nõrk inimene on teadlik sellest, et iga päevaga kaotab ta midagi oma elamistoimingute sõltumatusest. Siiski võivad hooldajad kodus, haiglas ja hospitsis julgustada patsienti säilitama iseseisvust seni, kuni see on võimalik ning
muutumine. Privaatsuse puudumine Täiskasvanud inimestele ei esitata tavaliselt küsimusi nende sooletalitluse kohta. Teatud haiglates kuulub see aga haiglarutiini ning mõned pt, kes on haiglasse tulnud mitte soolestikuga seotud põhjustel, võib seda käsitada oma privaatsusesse tungimisena. Harjumatu rutiin. Kui haiglarutiin erineb pt isiklikust väljakujunud eritamisrutiinist, võib see tal selles elamistoimingus probleeme tekitada. Näiteks pt soolestik on harjunud toimima kohe pärast hommikusööki, aga pt ei saa kohe tualetti minna, sest ta peab voodis olema ja arsti visiiti ootama. Tänan! Kasutatud allikad http://www.peninsulasurgery.com/wp-content/uploads/2015/03/P.png http://what-when-how.com/wp-content/uploads/2012/08/tmp61b6111_thum b222.png ÕENDUSE ALUSED. NANCY ROPER, WINIFRED W. LOGAN, ALISON J. TIERNEY. NELJAS VÄLJAANNE Eritamine
annaabi.ee 
