kirjeldamiseks;
vältimatu töö – mõeldakse negatiivselt;
töö ei anna üksnes sissetulekut;
töötamise põhipõhjusteks igavuse vältimine ja aja
mõtestatud kasutamine.
Mängimise termini abil...
... kirjeldatakse inimese <
külm või kuum. Inimene sooritab teatud toimingud- kuuma puhul, lülitab välja kütte, võtab riideid vähemaks, külma puhul toimib vastupidiselt. 1.2.Psühholoogiline kontroll Kehatemperatuuri psühholoogilise kontrolli võtmetegurid on soojusregulatsiooni-keskus, soojusteke ja soojuskadu. 2. Elukaar: seos kehatemperatuuri kontrollimise elamistoiminguga 2.1 Väikelapseiga Tänapäeval on enneaegsete ning madala sünnikaaluga vastsündinute ellujäämisprotsent kasvanud ja eeskätt just tänu selliste laste kehatemperatuuri paremale kunstlikule kontrolli all hoidmisele. vastsündinu nahk tuleb koheselt kuivatada, et vältida soojuskadu aurustamise teel, ning seejärel mähkida soojalt.
SISUKORD SISUKORD 1. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMING 2. ELUKAAR: SEOS FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUGA 2.1. Väikelapse ja lapseiga 2.2. Murde- ja täiskasvanuiga 2.3. Vanurid 3. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 3.1. Bioloogilised tegurid 3. 2. Pühholoogilised tegurid 3.3. Sotsiokultuurilised tegurid 3.4. Keskkonnategurid 3.5. Poliitilis- majanduslikud tegurid 3. ÕENDUSE INDIVIDUALISEERIMINE FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUS 4. SUHTLEMINE 5. SUHTLEMISE ELAMISTOIMING 6.1
· · · · · · · POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD TEGURID Selle peale me tavaliselt ei mõtlegi, et magamist mõjutavad ka poliitilis-majanduslikud tegurid. Magamiskohaks vajab inimene tavaliselt korterit või mingit muud peavarju ning selle omamine sõltub ... Millistest teguritest? 4 · · · · · · · ELUKAARE SEOS MAGAMISE ELAMISTOIMINGUGA Sellele ülesandele vastamisel kasutage tabelit Aastad Etapi nimetus Kommentaar 0-1 imikuiga 1-3 väikelapseiga 3-7 lapseiga 7-11 algkooliiga 11-16 põhikooliiga 16-19 keskkooliiga 19-25 Iseseisvaelu algus 25-45 täiskasvanuiga 45-65 Hiline küpsusiga 65-75 elatanuiga 75+ - ... vanuriiga SÕNASTIK 5
seostatakse seda tulusa teenimisega. ,,Mängimine" termini kasutamise all mõistame inimese ,,mitte töist ,, tegevust. Mängimisel on erinevaid vorme ning nende esmasteks eesmärkideks on nauding ja ajaviide. Mängimise all võime mõista selliseid sõnu nagu näiteks: vaba aeg, lõdvestumine, taastumine, harrastused, füüsilised tegevused, sport, puhkus. Elukaar ja selle seos töötamise ja mängimise elamistoiminguga. Lähtudes elukaare mudelist, siis see aitab meil meeles pidada seda, et meie elu jooksul muutub iga elamistoimingu sooritamise viis ning toimuvad muutused ka töötamise ja mängimise toimingute omavahelises tasakaalus. · Lapsepõlv ja noorukiiga. Väikelapse ja nooremas lapseeas on mängimine primaarne, lapse jaoks on mängimine universaalne tegevus, millest laps loobub ainult siis kui põeb rasket haigust. Lapse jaoks on
Käed Kehakeele seisukohalt on käed eriti olulised, nendega rõhutakse olulisi kohti vestluses, näidatakse kõnesoleva eseme kuju, näidatakse suunda. Füüsiline välimus Mittesõnalise suhtlemise mõjukas aspekt. Samuti annavad riided, mis olid esialgselt mõeldud organismi kaitsmiseks välismõjude eest, hulgaliselt informatsiooni kandja kohta. Individuaalsus Suhtlemine on äärmiselt individuaalne toiming. Elukaar: seos suhtlemise elamistoiminguga Oleneb tõhus suhtlemine suhtlejate keelekomponentide kasutamise oskustest. Lapsepõlv ja noorukiiga Beebi esimeseks mittesõnalise suhtlemise kogemuseks on ämmaemanda ja ema käte puudutus, kõik sünnituse juures viibinud kuulevad ka lapse esimest sõnalise suhtlemise ilmingut, tema kisa. Täiskasvanu suhtlemisraskused võivad olla tingitud puudulikust suhtlemisest lapseeas. Puberteediealised võivad teatud sõnadele omistada tähendusi, mida teab ainult nende oma grupp ja mida
kui sissetulekud on piiratud, pööratakse vähem tähelepanu välimusele ja rohkem tervishoiu põhivajaduste rahuldamisele. kui sissetulekud on piiratud, pööratakse vähem tähelepanu välimusele ja rohkem tervishoiu põhivajaduste rahuldamisele. Inimestel kujuneb selle elamistoimingu erinevates osades välja märkimisväärne individuaalsus. Meie käsitletavad osad on valitud eeldusel, et meie mudelis on isikliku puhtuse ja riietumise elamistoiminguga kõrvutatavad bioloogilised tegurid: nahk, juuksed, küüned, hambad ja suu, Et individualiseerida osutatavat õendust on vajalikud põhjalikud teadmised antud elamistoimingust Millised on indiviidi tavalised isikliku puhtuse ja riietumise harjumused? Millal ja kui sageli neid erinevaid tegevusi sooritakse? Millised tegurid mõjutavad indiviidi harjumusi? Mida teab indiviid isikliku puhtuse ja riietumise ning tervise seoses?
seda toetavad ka kodanikud oma maksudega. Kõik kodanikud on kohustatud osalema poliitilis-majanduslike otsuste tegemises, mis mõjutavad turvalise keskkonna säilitamist, selleks et tagada nii enda kui teiste turvalisus. (Roper, Logan, Tierney 1999: 88) 9 4. SÕLTUVUS/SÕLTUMATUS ELAMISTOIMINGUS Sõltuvusel/sõltumatuse mõistel on erinevaid aspekte, mida saab kästileda seoses turvalise keskkonna elamistoiminguga. 4.1. Sõltumatus ja vanus Üldistavalt võib öelda, et elukaare algusosas on inimene sõltuv, täiskasvanueas sõltumatu ja vanurieas tõenäoliselt taas vähemalt mõningal määral sõltuv. Imik sõltub täielikult teistest oma turvalise keskkonna säilitamise elamistoimingus ning teda tuleb kaitsta õnnetuste, tule, nakkuse ja mustuse eest. Ka väikelaste turvalisus sõltub suurel määral vanematest. Neil puudub nii füüsiline
toiduvaliku kohandamist, enne kui päraku kaudu viiakse soolestikku torusarnane instrument. Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus Seedetrakti puhastus Kuseteede uuringuteks. Kui on vajalik neerude ja ja kusejuhade röntgeniläbivalgustus. Röntgenipilt on selgem, kui soolestik on tühi. Sõltuvuse/sõltumatuse muutus on tavaliselt avar klassifikatsioonigrupp, mis aitab õdedel identifitseerida selle elamistoiminguga seotud aktuaalsed ja potentsiaalsed probleemid. Eritamisharjumuste muutused Isegi teadvusel olles ei pöörata teadlikult tähelepanu sellele, kui sageli näiteks põit tühjendatakse. Inimene tunnetab tekkinud probleemi ehk alles siis, kui uriini ja rooja eritamise sagedus on muutunud. Ilmselt märkab inimene seda, kui uriini või rooja värv, lõhn või konsistents on märgatavalt muutunud. Eritamisharjumuste muutused Muutused uriinis ja uriinierituses
Suuremise juures on kõige olulisem luua inimesele võimalus surra väärikalt. Isegi väga suure füüsilise sõltuvuse puhul on võimalik säilitada lugupidamise iseendast- hing võib olla ikkagi sõltumatu.Õdede ja haigla personali kohus on luua suremiseks sellised võimalused. Samuti tuleb arvestada ka surija pereliikmete vajadustega, kuni füüsiline ja vaimne tasakaal taastuvad. Õensude planeerimine ja rakendamine ning tulemuste hindamine Suremise elamistoiminguga seonduv hooldus hõlmab nii surija eest hoolitsemist kui leinajate abistamist pärast lähedasse surma. Selleks, et õde saaks teha peab ta tundma kõiki elamistoiminguid ja ka suremistoimingut. Kõik surijad ei vaja ega soovi õe abi, kuid paljude elukaarev lõpp - punkti jõudnud inimeste probleeme on võimalik vähemalt leevendada oskusliku ja tähelepaneliku õendusega. Individuaalset õendust on võimalik
Suuremise juures on kõige olulisem luua inimesele võimalus surra väärikalt. Isegi väga suure füüsilise sõltuvuse puhul on võimalik säilitada lugupidamise iseendast- hing võib olla ikkagi sõltumatu.Õdede ja haigla personali kohus on luua suremiseks sellised võimalused. Samuti tuleb arvestada ka surija pereliikmete vajadustega, kuni füüsiline ja vaimne tasakaal taastuvad. Õensude planeerimine ja rakendamine ning tulemuste hindamine Suremise elamistoiminguga seonduv hooldus hõlmab nii surija eest hoolitsemist kui leinajate abistamist pärast lähedasse surma. Selleks, et õde saaks teha peab ta tundma kõiki elamistoiminguid ja ka suremistoimingut. Kõik surijad ei vaja ega soovi õe abi, kuid paljude elukaarev lõpp - punkti jõudnud inimeste probleeme on võimalik vähemalt leevendada oskusliku ja tähelepaneliku õendusega. Individuaalset õendust on võimalik
oma elu üle. (Tilvis & Sourander 1996) Masendus johtub osaliselt inimkeha välistest ja eelkõige sisemistest muutustest, mida ei saa kompenseerida. Võime vaid püüda luua patsiendile võimalusi nendest tunnetest kaugeneda, näiteks rõhutades tema alles olevat teovõimet ja meenutades neid aegu, mil keha oli veel terve, noor ja nägus. Selline toetus, mis on täis armastust ja arusaamist, parandab patsiendi enesetunnet. (Tilvis & Sourander 1996) Õendustoimingud Suremise elamistoiminguga seonduv hooldus hõlmab nii surija eest hoolitsemist kui leinajate abistamist pärast lähedase inimese surma. (Roper jt 1999) Surijaid võib julgustada osalema oma hügieenis, kui nad tunnevad, et on selleks suutelised. Õendustöö peab olema korraldatud nii paindlikult, et selles võiks arvestada neid ajaperioode, millal patsient saab hakkama oma häiretega ja valukontroll on optimaalne. (Roper jt 1999)
trimm.ee/article/suda-vereringe-hingamine-ja- vanadus 1.10.2010) 5 SÖÖMINE JA JOOMINE Elukaare teisele otsale lähenevatel inimestel väheneb sageli söögiisu. Vanurid pole enam huvitatud energiarikastest toiduainetest. Suureneb sageli inimese sõltuvus teistest, see mõjutab ka söögi ja joogi valikut ja vähendab selle elamistoiminguga tavaliselt seostuvat mõnutunnet. (Roper jt,1999:166) ERITAMINE Elukaare lõpuosas võib lapsepõlves omandatud eritamisharjumustes toimuda muutused. Kusepõis kaotab inimese vananedes sageli toonuse, neerude talitlus väheneb ja seetõttu eritavad vanurid sageli, koguliselt vähem uriini ja käivad sagedamini WCs kui noored. Võib ka ilmneda loidus
annaabi.ee 
