toimuvus, sisekliima) Elamutes reeglina siseõhu niiskust aktiivselt ei reguleerita. Siseõhku satub niiskus tavaliselt inimestest ja loomadest, majapidamistöödest ja toidu valmistamisest, taimede kastmisest, õhu niisutamisest, pesu kuivatamisest jne. Niiskuslisa – Siseruumide niiskuskoormust näitab siseõhu ja välisõhu veeaurusisalduste erinevus ehk niiskuslisa. Δν, g/m3 Suur niiskuskoormus: suur niiskustootlus (suur elamistihedus, vee kasutus) ja halb ventilatsioon. Väike niiskuskoormus: väike niiskustootlus (väike elamistihedus, vee kasutus) ja normaalne ventilatsioon. 4 g/m3: väikese asustustihedusega elamud, norm ventilatsioon. 5 g/m3: suure asustustihedusega elamud, norm ventilatsioon. Madala asustustihedusega ja halva ventilatsiooniga elamud. 6 g/m3: suure asustustihedusega elamud ja halva ventilatsiooniga elamu. Sise temperatuur välistemperatuurist: t i =0,05 ∙t e + 21,25,kui t e <+15 ℃
elanike arv korteris oli 2,8. Elanike arvu järgi korterite jaotust vt. Joonis 12.1 paremal. Keskmine elanike arv korteris on suurim Tallinnas ning väikseim Pärnus. 202 Kõikide uuritud piirkondade elamispinna suurused ja keskmised elanike arvud on välja toodud tabelis Tabel 12.2. 100 10 90 Elamistihedus, m /inim. 80 8 70 Korterite arv, tk. 2 60 6 50 40 30 4