aastal. Linnaõigus Saadi 14. sajandi esimesel veerandil 1345 kinnitatud ja laiendatud Valdemar IV poolt 1347. a. Liivi Ordu valitsuse alla Asukoht Narva foogtkond (Liivi Ordu ajal) Narva jõe alamjooksul Soodne geograafiline asend, ristteed LääneEuroopa ja Venemaa vahel Linnus Alates 1347. a. Ordu esindajate peakorter Läänetiivas dormitoorium ja refektoorium Idatiivas foogti elamisruumid ja köök 2. korrusel kabel, laod Elanikkond Põhilised tegevusalad kaubandus ja kalapüük XVI saj. Keskpaigas 4050 maja Elanikke mitte rohkem kui 500800 20% sakslased, ülejäänud vadjalased, eestlased ja venelased 1558. Liivi sõda 6. sept. 1581 Rootsi vallutus Raad Koosseisus: kaks bürgmeistrit (justiits ning kommertsja politseibürgmeister) kaheksa raehärrat Narva kultuur
Üldjoontes juhindusid kõik hilisemad täiendused ja ümberehitused selleaegsest põhiplaanist. Ordu liikmete sõjalis-kloostriline eluviis nõudis peahoone ümberehitamist konvendihooneks. Selline kindlustus kujutab endast alati nelinurkset võimsate müüridega hoonet ruumidega sisekülgedel ja keskel asetseva siseõuega. Läänetiivas asusid konvendihoone tähtsamad ruumid - dormitoorium (magamistuba) ja refektoorium (söögisaal). Põhjatiivas asusid foogti elamisruumid ja köök. Teisel korrusel asus kabel. Ida- ja lõunatiiba kasutati peamiselt ladudena. Enne Teist maailmasõda asus linnuses garnison. Peahoonet kasutati nii relva- kui ka toidulaona. 1944. aasta lahigutes sai linnus kõvasti kannatada. 1968. aastal algasid restaureerimitööd. Alates 1986. aastast on taastatud ruumides avatud näitused ja Narva Muuseumi ekspositsioon.
Selle gooti stiilis torn on põlenud ning asemele on ehitatud uus renessansistiilis torn. Elumajade akendel pole teravkaar, vaid ruut või ristkülik. Etik tänavale ehitatud terrass või veranda. Hiljem lammutati. Takistasid liiklust. Petiknisid süvendid seinas ilu pärast. Üks tähtsamaid ühiskondlikke hooneid on ka Suurgildi (tähtsamate kaupmeeste ühendus) hoone. 3-korruselised I: kauplus või töökoda. II: pere elamisruumid. III: laoruumid. Nn Kolm õde kolm kokkuehitatud kodanikumaja, kus praegu asub luksushotell. Gooti ajastu lõpus said tähtsateks suurtükid. Seetõttu ehitati suurtükitorne ehk rondeele. Neist kuulsaimad on Paks Margareeta ja Kiek in de Kök (kõige kõrgem 40m). Tallinna linnamüüril on 40 kaitsetorni. Tartu linnamüür on peaaegu täielikult hävinud, säilinud on vaid 50 meetrit.
esimese ordu kloostri asukoha järgi. Rajati ka tütarkloostrid. Benediklaste ordu sai oma nime püha Benedictuse järgi. Tsistertslased said oma nime esimese kloostri asukoha järgi Citeaux. Ordulastele oli omane suletus välismaailma suhtes (mistõttu asusid välismaailmast eraldatud kohas) ja majanduslikult sõltumatud (toodavad ise kõik vajaliku). Mis on klooster? Ehitiste kompleks, kus asub kindlalt kirik, munkade või nunnade elamisruumid, majandushooned, palverändurite öömaja, haigla või apteek (ümbruskonna jaoks). Klooster oli pigem tehnika-, raamatute- ja vaimsusekoht, kuigi teoorias pidi suletud olema. Klooster oli enne linnade teket kultuurikeskus. Need olid ainsad kohad, kus leidus raamatuid, sest seal kirjutati ka raamatuid ümber. Kloostrid olid ainsad kohad, kus jagati haridust kloostrikoolid. Eeskätt mõeldud tulevasele orduliikmele, kuid seal õppis ka neid, kes vaimulikuks saada ei kavatsenud
annaabi.ee 
