1) arenenud riikides a) majanduslikud b) sotsiaalsed c) ökoloogilised 2) arengumaades 3+3p. a) majanduslikud b) sotsiaalsed c) ökoloogilised 16. Kuidas mõjutavad linnad taimede ja loomade mitmekesisust? Põhjenda 2+2p. 17. Kus ja miks tekivad slummid ? Tekivad soojades(lähistroopilistes) riikides nt Mumbais.Tekivad kiire linnastumise tagajärjel. 18. Mis on sinu arvates slummielanike suurimad probleemid? Taimede ja loomade mitmekesisus langeb, kuna pole neil enam elamisruumi ja nende kodusid kogu aeg hävitatakse. 3p. Diagrammide analüüs 1) Õ: lk. 41 2) Õ: lk. 44 3) Õ: lk. 45 4) Õ: lk. 48 5) Õ: lk. 54 6) Õ: lk. 58 Mõisted 19. linnastumine, eeslinnastumine, ülelinnastumine, linnastu, megalopolis, slumm, linna sisestruktuur
SOTSIAALSED: Minnakse elama slummidesse ÖKOLOOGILISED: Vee reostumine, õhu kvaliteedi langus jne, Linnastumine 2)Arengumaades: MAJANDUSLIKUD: Suured tänavarahutused SOTSIAALSED: Slummides halvad elutingimused, haigused jne ÖKOLOOGILISED: Linnastumine Lahendused: Majanduslikud: luua juurde uusi elamispindasid, Sotsiaalsed: luua koole, haiglaid jne juurde ja Ökoloogilised: Kasutada rohkem taastuvat energiat, talgud vms 18.Taimede ja loomade mitmekesisus langeb, kuna pole neil enam elamisruumi ja nende kodusid kogu aeg hävitatakse. 19.Slummid tekivad kuna inimesed tulevad linnadesse tööd otsima ja slummid enamasti tekivad suurte linnade ümber, soojades riikides. 20.Suurimad probleemid on : Vee puudus, kanalisatsioon, elamispind, haigused
maha iga aasta. · Kliima soojenemine · Viljaka maa vähenemine ja kõrbestumine Aina rohkem kasutatakse ära viljakat maad ja tänu kliima soojenemisele toimub ka kõrbestumine · Liikide väljasuremine Liigid surevad välja, sest inimesed hõivavad need elukohad ja muudavad need osadele liikidele elamiskõlbmatuteks · Nälg Osades riikides on nälg, eriti riikides kus ei ole ise toidu kasvatamiseks häid tingimusi · Elamisruumi puudus Osades riikides ei ole ruumi elamiseks ja on vaja ehitada kõrgeid maju · Ebahügeenilised elamistingimused Looduslike ressursside vähenemine Suure rahvaarvuga kaasneb ka looduslike ressursside vähenemine. Inimesed peaksid säilitama põllumaad, magedat vett, energiat ja bioressursse. Oleks vaja teha taastuvaid energia allikaid. Kõik inimesed peaksid teadma, et elanikkonna kiire kasv kahjustab maa ressursse ja vähendab inimeste heaolu.
Eestlased II maailmasõjas Referaat Loo 2006 Sissejuhatus Teine maailmasõda algas Saksamaa sissetungiga Poolasse 1. septembril 1939. aastal. Uue maailmasõja algusele andsid mõju ebaõiglane Versailles´i leping, Sakslastel oli vaja elamisruumi ja seda oli saada naaberriikidelt. Üks suurimaid sõdu oli Talvesõda (1939) NSV Liidu ja Soome vahel. NSV Liit saavutas võidu ning sai endale Karjala. 1940. aastal ründasid Saksamaa ja Itaalia koos Prantsuse ja Suurbritannia koalitsiooni ja Prantsusmaa vallutati. Peale seda algas sõda Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Saksamaa jõudis välja Moskvani, aga pidi sealt taganema. 1941. aastal algas sõda ka Jaapani ja USA vahel. 1943. aasta lõpus said kokku Stalin,
võivad kaotada oma ajaloolise võlu ja neid tuleb hakata renoveerima, mis muudab monumendi ehtsust oluliselt. Me oskame vist rohkem muretseda maavarade, puhta vee või teiste materiaalsete asjade otsa saamise pärast. Kultuuripärand ja turism on seotud väga tugevalt kohaliku elanikkonna ja tundlike piirkondade säilitamisega.Kui mingis sihtkohas hakkab olema turiste rohkem kui kohalikke elanikke, oleme tagasipöördumatult kahjustanud kohalikku elamisruumi ja müünud maha turistidele eheduse. Kohalik elanik ei pea ks peitu pugema, sest keegi tahab müüa kultuuri iga hinna eest, nüüd ja kohe. Üks teemasid, mis samuti oli artiklis välja toodud , oli autentsuse küsimus.Kui kultuuriobjekti hakatakse kasutama turismiatraktsioonina, siis selle kaubanduslikuks muutumise teel võib see objekt kaotada osa oma autentsusest ehk ehtsusest. Mulle meeldis näide põhapaikade kohta,
II maailmasõda II ms põhjused: 1. Pariisi rahukonverentsi ja Versailles rahu mõju (Sks rahulolematus lepingu tingimustega) 2. Rahvasteliidu tegevus (polnud võimeline oma ülesannetega toime tulema ega suurriike ohjeldama) 3. Hitleri ja Stalini ambitsioonid (Hitler tahtis saksa rahvale suuremat elamisruumi, Stalin tahtis kommunismi üle maailma levitada) 4. Lepituspoliitika 5. Majanduskriis (inimesed pooldasid kõva käe poliitikat, mis omakorda tugevdasid diktatuure) 6. MRP (Ida-Eur jaotamine Sks ja NL vahel; mittekallaletungileping omavahel) MRP: Leping sõlmiti Nõukogude Liidu diktaatorist liidri Jossif Stalini algatusel, kelle eesmärk oli lääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis sõjas nõrgestatud Euroopat
- poliitika Geopoliitika ● Riikide ruumiline fenomen suhetes teiste riikidega - maa-meri ● Rivaalsus ● Erinevad geopoliitikad - teoreetiline-praktiline -> teoreetilist teevad akadeemikud, üritavad seletada riikide käitumist, võttesse arvesse mingeid geograafilisi näitajaid. praktilist geopoliitikat ei harrastata enam nii palju (Hitler tegi seda, ütles, et Saksa riik peab laienema ida poole, et saksa rahvale anda uut elamisruumi jne). - traditsiooniline-uus -> traditsiooniline on II MS eelne: jaguneb globaalseks (anglo- saksi koolkond) ning riigisisene (Saksa koolkond, mis tegeles riigi kui orgaanilise olendi mõtestamisega; laienemine, elutsüklid jne). uus geopoliitika on tänapäeval pmst, väga konstruktivistlik, identiteetide ja metafooride otsing? ** globaalne-riigisisene ● Angloameerika geostrateegia - Alfred Mahan ** Mere- ja maajõud
annaabi.ee 
