Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
soliidne kivihoone eelmise vabariigi perioodist ja nõukogudeaegse täiendusena
ebamastaapsed tüüpelamud. Märksa ühtlasema arhitektuuripildiga paistavad silma 20.
sajandi alguses hoonestatud lihtsate kööktubadega kahekorruseliste üürielamute (nn
Lenderi majad) piirkonnad. Kõige terviklikum ansambel kujunes endisele Lausmanni
heinamaale (praegu Salme kultuurikeskuse ümbrus), kuhu 1930. aastatel kerkisid juba
märksa paremat elamiskvaliteeti pakkuvad kivitrepikojaga üürielamud. Vastavalt A. Soansi
ja E. Habermanni planeeringule jäeti kvartali keskosa tühjaks kogu asumi tarbeks
mõeldud haljasala jaoks. Nõukogude periood lisas sinna Kalamaja mõistes hiigelehitise
täna Salme kultuurikeskusena tuntud hoone näol.
1.3.4.4 Pelgulinn
Pelgulinna rabade ja liivaküngaste vahele kerkisid esimesed hooned tõenäoliselt juba 18.
sajandil, linnaosa tekkest ja arengust saame aga rääkida alates 1870. aastatest, kui
annaabi.ee 
