minakonseptsiooni. Eesmärkidel on kognitiivne, afektiivne ja käitumuslik komponent; nad on indiviidisiseselt hierarhiliselt organiseeritud; eesmärgipärasel käitumisel on algus, keskpaik ja lõpp; eesmärkide süsteem muutub arengu käigus komplekssemaks. Eesmärgi ja käitumise seost iseloomustavad multideterminatsioon (üks käitumine mitmel eesmärgil), ekvipotentsiaalsus (sama eesmärgi saab saavutada mitmel viisil), ekvifinaalsus (erinevad eesmärgid võivad viia sama käitumiseni). Eesmärgipärase käitumise faasid: soovid, valik potentsiaalsete eesmärkide vahel, tegevuse planeerimine ja algatamine, tegevuse läbiviimine, tagajärgede hindamine. Mäletsemine mingi sündmuse mõttes üle kordamine. Eriti iseloomulik depr ja ärevushäiretega patsientidele. Tglt kurnab tähelepanu, muudab probl lahendamise raskemaks, halvav mõju sots käitumisele.
minakonseptsiooni. Eesmärkidel on kognitiivne, afektiivne ja käitumuslik komponent; nad on indiviidisiseselt hierarhiliselt organiseeritud; eesmärgipärasel käitumisel on algus, keskpaik ja lõpp; eesmärkide süsteem muutub arengu käigus komplekssemaks. Eesmärgi ja käitumise seost iseloomustavad multideterminatsioon (üks käitumine mitmel eesmärgil), ekvipotentsiaalsus (sama eesmärgi saab saavutada mitmel viisil), ekvifinaalsus (erinevad eesmärgid võivad viia sama käitumiseni). Eesmärgipärase käitumise faasid: soovid, valik potentsiaalsete eesmärkide vahel, tegevuse planeerimine ja algatamine, tegevuse läbiviimine, tagajärgede hindamine. Mäletsemine mingi sündmuse mõttes üle kordamine. Eriti iseloomulik depr ja ärevushäiretega patsientidele. Tglt kurnab tähelepanu, muudab probl lahendamise raskemaks, halvav mõju sots käitumisele.
1. Eesmärkidel on kognitiivne, afektiivne ja käitumuslik komponent 2. Eesmärgid on (indiviidisiseselt) hierarhiliselt organiseeritud, kuid see hierarhia ei ole kõigis olukordades ühesugune 3. Eesmärgipärasel käitumisel on algus, keskpaik ja lõpp 4. Eesmärgi ja käitumise seost iseloomustavad: 1. multideterminatsioon (sama käitumine võib teenida mitut eesmärki) 2. ekvipotentsiaalsus (sama eesmärgi võib saavutada mitmel moel) 3. ekvifinaalsus (erinevad eesmärgid võivad viia sama käitumiseni) 5. Eesmärkide süsteem muutub arengu käigus komplekssemaks. Tegevused, mis varem on olnud vahendid mingi eesmärgi saavutamiseks, võivad muutuda omaette eesmärgiks. Eesmärgipärane käitumine · Eesmärgipärase käitumise võib jagada sellisteks faasideks (Heckhausen & Gollwitzer, 1987): soovid (potentsiaalsed eesmärgid) valik potentsiaalsete eesmärkide vahel
Sai alguse Glen Elderi sotsioloogilisest elukäiguteooriast. 5 faktori teooria Working self- juhib ja mõjutab käitumist TEMPERAMENT- isiksuse bioloogiline alus on keha, sealhulgas aju. Isiksuseom on u 50% päritavad (kaksikutel) kuid ainult max 12% on seletatav tavaliste SNP-dega- ehk kogu populatsiooni geneetlinie variatiivsus seletab ainult väga väikese osa isiksuseomadustest. Ülejäänud variatiivsused on geeni ja keskkonna kombinatsioonidest tulenevad Ekvifinaalsus- sama käitumuslik fenotüüp võib kujuneda erineval bioloogilisel alusel- inimesed võivad olla sõbralikud/ekstravertsed erinevatel põhjustel. HARJUMUSED & TEADMISED- mõtlemine/käitumine suures osas automaatne mite kaasa sündinud. Aju ei ole optimeeritud verbaalse info säilitmiseks KULTUURIKESKKOND- sõnad käitumise reguleerijana: Assotsiatiivne tee- sõna kui stiimul võib esile kutsuda mingi käitumise ("mine too tass" ??) Sõna ratsionaalse arutelu osana
annaabi.ee 
