Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjaleLOE EDASI
0
Ekvaatorilähedastel aladel on aasta läbi soe ja sajab palju, parasvöötmes esineb neli erinevat aastaaega, polaaraladel on kogu aasta külm. Kõrgemal on jahedam: mida kõrgemal asub koht merepinnast, seda jahedam seal on. Tuulepealsetel nõlvadel sajab rohekm kui tuulealustel nõlvadel.
Ekvaatoril on tropopaus tunduvalt kõrgemal kui pooluste kandis ja seega tekib nö auk nende kohtumisel ( polaarfront) ja seal tekib pundar kus õhk kas liigub üles või alla need on jugavoolud.
Ekvaatoril on distants Maa keskmeni suurem kui Tallinnas, seega Newtoni gravitatsiooniseaduse põhjal teame öelda, et ka raskusjõud väheneb kauguse suurenedes ja vedrukaal näitab vähem.
Ekvaatoril on raskuskiirendus 9,7805 m/s2 ja poolustel on raskuskiirendus 9,8322 m/s2. Kuna minu katse tulemused jäävad nende suuruste vahele, siis võib lugeda katset õnnestunuks.
Ekvaatoril on aasta läbi päeva ja öö pikkused võrdsed, kõige pikema päeva kestus suureneb ekvaatorilt pooluste poole, ulatudes poolustel koguni 186 päevani.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
