Ülekande mehhanismid. Ekstsentrik-mehhanism muudab sirgliikumise pöördliikumiseks ja vastupidi et seda kasutada masinapumbas. Seda kasutatakse ka jalgrattal. Ekstsentrik on ringjoonelise kontuuriga ketas, mille pöörlemistelg on geomeetrilise teljega paralleelne, kuid ei asu geomeetrilisel teljel. Pöörlemistelje ning geomeetrilise telje vahet nimetatakse ekstsentrilisuseks. Kasutamisel nukina tagab ekstsentrik nukkmehhanismi sujuva töö, sest survenurk jääb muutumatuks. Nukkmehhanism mehhanism mis sisaldab muutuva kõverusega kõrgpaari elemendiga lüli. Lihtsaima kolmelülilise tasandilise nukki vedav lüli on kas pöörlev või nookuv ketasnukk või translatoorselt edasi tagasi liikuv liugurnukk Veetav lüli translatoorselt edasi-tagasi liikuv tõukur või nookur. Veetava lüli kiirenduse sõltuvuse ajast (liikumisseaduse) määrab nuki kuju
3. Võrrandi (12) põhjal on ellips sümmeetriline kõver ja ülaloleva joonise põhjal asub
ellips joontega x=+-a ja y=+-b piiratud ristkülikus, olles selle puutujaks
4. Kordajate a, b ja c seos fookustega on näha Pütagorase kolmnurgast a2=b2+ c2.
Ellipsi sümmetriatelgedeks on sirged A1A2 ja B1B2, mida kutsutakse vastavaks
suuremaks ja väiksemaks teljeks. Suurema pooltelje OA1 =OA2 pikkus on a ja väiksema
pooltelje OB1=OB2 pikkus on b.
5. Suhet e=c/a nimetatakse ellipsi ekstsentrilisuseks. Kuna 0c
Ellipsi sümmeetriateljed Esimene sümmeetriatelg on fookuseid F1, F2 läbiv sirge ja teine on sellega risti. Keskpunkt punkt, mille suhtes on ellips sümmeetriline (Punkt O) Tipud Joone lõikepunkte sümmeetriateljega nimetatakse joone tipudeks. Ellipsi fookused Fikseerime tasandil kaks erinevat punkti F1, F2 ja sellise positiivse reaalarvu a, et a > c, kus 2c = |F1F2| ja |F1F2| on lõigu F1F2 pikkus. Punkte F1, F2 nimetatakse ellipsi fookusteks Ellipsi ekstsentrilisus Ellipsi ekstsentrilisuseks nimetatakse arvu e = c/a (0 < e < 1). Eellipsi fokaalparameeter Ellipsi fokaalraadiused Ellipsi juhtsirged Sirgeid l1, l2, mis on paralleelsed y-koordinaatteljega ja on määratud võrranditega nimetatakse ellipsi juhtsirgeteks. Ellipsi teljed Ellipsil on neli tippu A, B, C, D. Lõigu AB pikkust nimetatakse ellipsi suuremaks teljeks, lõigu CD pikkust väiksemaks teljeks Ellipsi poolteljed lõigu OA pikkust suuremaks poolteljeks, lõigu OC pikkust väiksemaks poolteljeks
Ellipsi omadused: 1.ellips on sümmeetriline koordinaattelgede suhtes. Järelikult koordinaatteljed on ellipsi sümmetriatelgedeks. Ellipsi seda sümmetriatelge, millel asuvad fookused, nim fokaalseks teljeks.Sümmeetriatelgede lõikepunkti nim ellipsi keskpunktiks ehk tsentriks. 2.Ellipsi ja x-telje lõikepunktide leidmiseks tuleb lahendada ellipsi võrrand ja x-telje võrrand y=0 süsteemina. 3. Ellips paikneb ristkülikus, mis on piiratud sirgetega x=a, x=-a, y=b ja y=-b e=c/a nim ellipsi ekstsentrilisuseks, kui c
Seega = 23, 1 < u = 25 ja posti n~otkeohtu pole vaja arvestada. Kriitiline saledus: e01 crit = 25 · 2 - = 25 · (2 - 1) = 25 (236) e02 Kuna = 23, 1 < crit = 25 ei ole vajalik kontrollida teist j¨arku m~ojutuste suhtes. S¨ ummeetrilise armatuuriga ristl~ oikel tuleb surve korral minimaalseks ekstsentrilisuseks v~otta etot,min = h/30, kuid mitte v¨ ahem kui 20mm, kus h on ristl~oike k~orgus. ¨ Uldine ekstsentrilisus: etot = e0 + ea + e2 = 0 + 0, 002 + 0 = 0, 002m (237) h 0, 3 etot,min = = = 0, 010m etot = 20mm = 0, 020m (238) 30 30 T¨ahistan e0 = etot = 0, 020m Valin aramtuuriks 412A400.
Me nimetame joont sümmeetriliseks mingi sirge (mingi punkti) suhtes, kui joone iga punkt K korral ka K sümmeetriline punkt K' selle sirge (selle punkti) suhtes asub joonel . Ellipsi fookused punkte F1 ja F2 nim ellipsi fookusteks F( ± C ; 0) C:=½| F1F2| Ellipsi keskpunkt - Ristreeperi alguspunkt ehk pooluse O paigutatud lõigu F1F2 keskpunkti. c Ellipsi ekstsentrilisus arvu e = a nimetame ellipsi ekstsentrilisuseks, paneme tähele, et e (0;1). b2 Fokaalparameeter ellipsi kõrgus fookuste kohal p = a Fokaalraadius ellipsi mistahes punkti kaugus fookusteni nimetame selle punkti fokaalraadiuseks. Joone sümmeetriateljed Sirged, mille suhtes joon on sümmeetriline. Joone keskpunkt - Punkti, mille suhtes joon on sümmeetriline, nimetatakse joone keskpunktiks.
On teada, et rõhujõud mõjub risti pinda. Jõu rakenduspunkt on rõhuepüüri raskuskeskmes. Punkti, kuhu on rakendatud pinna normaali suunad mõjuv rõhujõud, nimetatakse rõhukeskmeks D. Rõhukeskme D kaugus vedeliku pinnalt l D on arvutatav: ( lC- kujundi raskuskeskme kaugus pinnast; IC- pinna inertsimoment pinna raskuskeset läbiva telje suhtes). Pinnakeskme ja rõhukeskme vahelist kaugust nimetatakse ekstsentrilisuseks (e on alati positiivne, s.t. rõhukese asetseb alati allpool pinna raskuskeset) Rõhukeskme paiknemissügavus: Rõhukese paikneb tasakujundi pinnakeskmes. Rõhutasandi kõigis punktides valitseb ühesugune rõhk ning rõhujõud Jõud võrdub niisugusesse ruumalasse mahtuva vedeliku kaaluga. Jõud on alati nii suur olenemata sellest, milline on tegelik anuma kuju ja kui palju vedelikku anumasse mahub. Seda asjaolu tuntakse hüdrostaatilise paradoksi nime all. 1
Punkte ( ± a ; 0 ) ja ( 0; ± b ) nimetatakse ellipsi tippudeks. Tippe ( -a ; 0 ) ja ( a ; 0 ) ühendavat lõiku ning tippe ( 0; - b ) ja ( 0; b ) ühendavat lõiku nimetatakse ellipsi telgedeks. Arvud a ja b on ellipsi pooltelgede pikkused. Ellipsi telgede lõikepunkti ( 0; 0 ) nimetatakse ellipsi keskpunktiks. Ellipsi kui joone kuju sõltub ainult arvude a ja c valikust. Definitsioon. Arvu e := c/a nimetatakse ellipsi ekstsentrilisuseks. Kuna a > c > 0, siis näeme, et mistahes ellipsi ekstsentrilisus kuulub vahemikku (0, 1). Leiame ekstsentrilisus ellipsi pooltelgede a ja b kaudu: Kui e=0, siis 1 0 , ehk tegemist on ringjoonega. Mida väiksem e, seda rohkem ellips on lähedane ringjoonele. Omadus 3 (ellipsi optiline omadus): Vaatleme suvalist punkti P ellipsil. Konstrueerime selles F2
etot = e0 + ei + e2 , kus e0 = MEd1 / NEd - esimest järku ekstsentrilisus (algekstsentrilisus); MEd1 - esimest järku arvutuslik paindemoment; NEd - arvutuslik pikijõud; ei - geomeetrilise konstruktsioonihälbe põhjustatud lisaekstsentrilisus; e2 - elemendi deformeerumise põhjustatud teist järku ekstsentrilisus. h - ristlõike kõrgus vaadeldavas suunas. Sümmeetrilise armatuuriga ristlõikel tuleb surve korral minimaalseks üldiseks ekstsentrilisuseks võtta e tot = h / 30, kuid mitte vähem kui 20 mm, kus h on ristlõike kõrgus. Eraldi asetsevat elementi või konstruktsiooni koosseisus olevat elementi, mida arvutuse mõttes võib käsitleda eraldiseisvana, nimetatakse alljärgnevalt eraldiseisvaks elemendiks. 41. Eraldiseisva posti arvutuspikkus ja saledus, piirsaleduse olemus (p 4.1.2). Eraldiseisva posti saledus: =l0/i, kus l0 - elemendi arvutuspikkus; i - elemendi ristlõike inertsiraadius.
Esimene seadus Kepleri esimest seadust kujutav joonis, kus Päike (M) asub ellipsi, mis on planeedi (m) orbiidiks, ühes fookuses. Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike. Ellips on matemaatiline kujund, mis meenutab kujult välja venitatud ringjoont. Päike ei asu ellipsi keskpunktis, vaid ühes fookustest. Ringjoon on ellipsi erijuht, kui mõlemad fookused langevad kokku ellipsi keskpunktiga. Ellipsi kuju kirjeldatakse parameetriga, mida kutsutakse ekstsentrilisuseks. Eksentrilisus on parameeter, mis võib muutuda nullist (tavaline ringjoon) üheni (ellips, mis on nii välja venitatud, et meenutab sirgjoont kahe fookuse vahel). Päikesesüsteemi planeetide orbiitide ekstsentrilisus on väikseim Veenusel (0,007)[7][8]. Ometigi pole isegi Merkuuri orbiit väga palju erinev ringjoonest. Samas on avastatud taevakehi, mille ekstsentrilisus on väga suur. Nende seas on palju komeete ja asteroide
kus e0 = MEd1 / NEd esimest järku ekstsentrilisus (algekstsentrilisus); MEd1 esimest järku arvutuslik paindemoment; NEd arvutuslik pikijõud; ei geomeetrilise konstruktsioonihälbe põhjustatud lisaekstsentrilisus; e2 elemendi deformeerumise põhjustatud teist järku ekstsentrilisus. h ristlõike kõrgus vaadeldavas suunas. Sümmeetrilise armatuuriga ristlõikel tuleb surve korral minimaalseks üldiseks ekstsentrilisuseks võtta etot = h / 30, kuid mitte vähem kui 20 mm, kus h on ristlõike kõrgus. Eraldi seisvat elementi või konstruktsiooni koosseisus olevat elementi, mida arvutuse mõttes võib käsitleda eraldiseisvana, nimetatakse alljärgnevas eraldiseisvaks elemendiks. 4.1.2 Eraldiseisva elemendi saledus ja arvutuspikkus l0 Eraldiseisva posti saledus , i kus l0 - elemendi arvutuspikkus;
annaabi.ee 
