termotuumarekatsioonid Sisaldab endas 98% kogu Päikesesüsteemi massist MAA Päikesesüsteemi kolmas planeet Keskmine temp. +23 kraadi Keemiliselt koostiselt metalliline Maa kaaslaseks on Kuu Tiirlemisperiood on 365 ööpäeva ja KOMEET Tavaline läbimõõt mõni km. Koosneb peamiselt jäätunud gaasidest ja vähesest osast mineraalidest. Enamike orbiidid on kas väga suure ekstsentrilisusega ellipsid või hoopis paraboolsed või hüperboolsed. ASTEROID Väikesed Päikesesüsteemi kehad, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest ja metallidest. Kujult ebakorrapärased, suuruselt jäävad alla planeetide kaaslastele. Enamus asteroidide läbimõõt ei ületa 100 km-t Enamike orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele METEOOR JA METEORIIT Meteoor on Maa atmosfääri sattunud m eteoor-
Veenus 1, Veenus on teine planeet Päikesest ja suuruselt kuues meie Päikesesüsteemis. Veenuse orbiit on kõige ringikujulisem Päikesesüsteemi planeetide hulgast, ekstsentrilisusega vähem kui 1%. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. orbiit 108,200,000 km (0.72 AU) Päikesest diameeter: 12,103.6 km mass: 4.869e24 kg 2. Veenus (Kreeka: Aphrodite; Babüloonia: Ishtar) on armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Veenust tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale
Mitte iialgi igav. Ja isegi kui on lõbus kangas, meeldib mulle kuju hoida väga lihtsana." Tema disain on sünonüümne kindla Vahemere tundelaadiga Londonis. Tema poodide interjöör - mugavad sametised sohvapadjad, jahutavad matid ning värvitud klaasid. Tema riided, nii naiste kui meeste omadel on sarnane mugavus nagu lambanahast kasukas kataks siidist kleiti. Nicole tõi Türgi päritolu, prantsuse elegantsi ja keerukuse Inglismaale varajastel 70ndadel ning ühendas nende mõjud Briti ekstsentrilisusega, et luua stiil, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud oma pingevaba õmblemise, kudumite, rõivaste ülestikku kandmise ja elegantselt detailsete luksuslikke kangastega. Tema bränd on tõeliselt moodne elustiil. London Fashion Week 2008 Ta on võitnud hulgaliselt auhindu enda karjääri jooksul, sealhulgas 2008, "Eluaegne saavutuse" kiitus Esimeste Naiste Auhindadel. 8 korda nomineeritud "Brithis Fashion Award", Nicole Farhi võitis "Brithis Classic" auhinna
vaadata ülevalt alla Päikese põhjapoolusele). Vastavalt Kepleri seadustele tiirleb iga keha mööda ellipsi, mille ühes fookuses on Päike. Kehad, mis asuvad Päikesele ligemal, liiguvad kiiremini, sest Päikese gravitatsioonmõjutab neid rohkem. Elliptilisel orbiidil muutub kehade kaugus Päikesest aasta vältel. Keha lähimat asukohta Päikesest nimetatakse periheeliks ning kaugeimat afeeliks. Planeetide orbiidid on väga väikese ekstsentrilisusega, seevastu paljud asteroidid ja Kuiperi vöö kehad liiguvad mööda välja venitatud ellipseid. Suurem osa komeete seevastu liigub piki ülimalt elliptilisi, paraboolseid või isegi hüperboolseid orbiite. Mida kaugemal planeet või vöö asub Päikesest, seda suurem vahemaa on temast järgmisena asuva objektiga kui eelnevaga (mõne üksiku erandiga). Näiteks: Veenus asub Merkuurist 0,33 astronoomilise ühiku kaugusel
Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Kaaslasi tal pole. raadius: 2420 km (0, 38 Maa raadiust); mass: 3, 3* 1020 t (0, 055 Maa massi); keskmine tihedus: 5, 44 g/ cm3 (0, 96 Maa tihedust); raskuskiirendus: 3, 6 m/ s2 (0, 37 Maa raskuskiirendust); paokiirus: 4, 2 km/s (0, 38 Maa paokiirust) (2) Veenus Veenus on teine planeet Päikesest ja suuruselt kuues meie Päikesesüsteemis. Veenuse orbiit on kõige ringikujulisem Päikesesüsteemi planeetide hulgast, ekstsentrilisusega vähem kui 1%. Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline, kaugus Päikesest 108 miljonit km (0, 73 aü.), tiirlemisperiood 225 ööpäeva, pöörlemisperiood 117 ööpäeva. Atmosfäär koosneb põhiliselt süsihappegaasist (96, 5 %), ülejäänu on lämmastik. Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu
1,1 miljoni km-ni. Tõenäoliselt on Saturni magnetväli genereeritud sarnaselt Jupiteri magnetväljaga vedelas metallilise vesiniku kihis toimuvate liikumistega (metallilise vesiniku dünamo). Saturni poolustel esineb virmalisi nii nagu ka Jupiteri poolustel. Orbiit ja pöörlemine Keskmine kaugus Päikese ja Saturni vahel on 1,4 miljardit kilomeetrit (9 AU). Keskmise kiirusega 9,69 km/s kulub Saturnil tiiru tegemiseks ligikaudu 29,5 maa aastat. Seoses orbiidi elliptilise ekstsentrilisusega varieerub Saturni kaugus orbiidil Päikesest 155 miljoni kilomeetri ulatuses. Saturni pöörlemiskiirust arvestatakse kolmes tsoonis, millest esimene, ekvaatoril asetsev Süsteem I, pöörleb intervalliga 10 tundi 14 minutit 00 sekundit. Süsteem II pöörlemissagedus on 10 tundi 38 minutit 25,4 sekundit ja Süsteem III oma 10 tundi 39 minutit 22,4 sekundit. Saturni sisemuse pöörlemissagedust ei ole suudetud täpselt määratleda, sest planeedi magnetiline pöörlemiskiirus ja
Referaat "Veenus" Liana Filipps Kiviõli I Keskkool 12 klass Kiviõli 2009 1 Veenus Veenus on Maale lähim planeet, mille minimaalne kaugus on 42 milj. km. Päikesest lugedes on ta järjekorras teine planeet.Ta on mõõtmetlt Maale väga sarnane, tiheda atmosfääriga ja üleni pilvedega kaetud.Orbiit on väikseima ekstsentrilisusega kogu päikesesüsteemis, e=0,007 see tähendab eton peaaegu ringikujuline ja ta pöörleb väga aeglaselt. Pöörlemine toimub tiirlemisele vastasuunas, siis on päikeseööpäev pöörlemisperioodist lühem Tiirlemisperiood on võrdne 225 päevaga. Telg on orbiidi tasandiga risti, aastaaegade vaheldumine puudub. ( Jaak Jaaniste. Füüsika õpik XII klassile ) Veenus paistab taevast sädeleva koidu- või ehatähena. Antiik-kreeklased nimetasid teda
Vedaval võllil kolmnurkne (tipus elastse kattega tugiratas) rootor, ratas surub vooliku kokku vastu kaarjat korpuse seina ja toode torus liigub surveavasse. Ühikumaht- kahe ratta vahele jääv vooliku osa. 2 27. Kruvipumbad: plastmassist sisekestaga korpuses pöörleb sisekestale vastav ekstsentriline kruvirootor, selle tulemusel liigutatakse iga pöördega kruvi sammu, läbimõõdu ja ekstsentrilisusega määratav kogus toodet edasi. Ühe ja mitmeastmelise sammuga kruvid (tõstekõrgus). 28. Separaatorite klassifikatsioon ja kasutamine:1. separaatorid (piima, koore ja lõssi erald.) 2. puhastusseparaatorid (piima puhast.meh.lisand.) 3. Kooreseparaatorid kõrgsisaldusega koore 85% saamiseks. 4. Kohopiimaseparaatorid kalgendpiimast vadaku eemaldamiseks, kohupiimapasta saamiseks. 5. rasvaseparaatorid sulatatud või ja puhta piimarasva 99,3% saamiseks võist või piimast. 6
Seejuures on täiesti unikaalne pöörlemistelje asend: see asub enam-vähem tema orbiidi tasandis. Pöörlemistelje sellise asendi tõttu on Uraanil omapärane päeva ja öö vaheldumise rütm, mis mõnevõrra sarnaneb Maa polaaraladel valitsevaga. Uraani poolustel kestab nii polaarpäev kui polaaröö 42 maist aastat. 18.Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti Esiteks on Pluuto orbiit palju piklikum kui ülejäänud planeetidel. Kui seni oli suurima ekstsentrilisusega (0,2) Merkuur, siis Pluutol on see 0,253. Periheelis on Pluuto orbiit seespool Neptuuni orbiiti, afeelis aga sellest 1,9 miljardi kilomeetri võrra väljaspool. Mis aga kõige hullem, orbiidi kaldenurk Maa (ja ka kõigi ülejäänud planeetide) orbiidi tasandi suhtes on 17°! See aga tähendab omakorda, et Pluuto eemaldub süsteemi sümmeetriatasandist ligi 15 miljoni kilomeetri kõrgusele. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Planeet#Planeetide_teke http://opik.obs
Vaatleme sümmeetrilise ristlõikega elementi, mille pikiarmatuur on koondunud elemendi su- rutud ja tõmmatud (vähemsurutud) servade juurde, lähtudes samadest eeldustest, mis painde korral (vt. jaotis 3.1). Sisejõudude jaotus kandepiirseisundis on toodud joonisel 4.5) Ed Joonis 4.5 Survejõuga koormatud ristlõike deformatsiooni ja pingejaotus kandepiirseisundis. Suure ekstsentrilisusega ristlõige Suure ekstsentrilisuse tunnuseks on < c (x < xc). Suure ekstsentrilisusega ristlõikel pingejaotus kandepiirseisundis (vt. joonis 4.5) on analoogiline pingejaotusega painde korral, armatuur As1 on tõmmatud ja s1 = fyd. Üldjuhul s2 = fycd. Tundmatuteks on paindekandevõime (Ne)Rd ja survetsooni kõrgus x (või arvutuskõrgus y = 0,8x). Nende määramiseks kasutame ristlõikes mõjuvate pikijõudude ja momentide tasakaalu- tingimust.
kulminatsiooni vahel Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto - (selgitus sideerilise 23h56m ja sünoodilise 24h perioodi kohta) - asteroidid e. pisiplaneedid tiirlevad ümber päikese ja neid on mõnituhat - aasta on aeg, mille jooksul maa teeb ühe tiiru ümber päikese - komeedid e. sabatähed tiirlevad suure ekstsentrilisusega orbiitidel - aasta pikkus on 365p 5h 48m 46s - planeetide kaaslased tiirlevad ümber planeedi ja koos planeediga ümber - (iga neljas aasta on liigaasta, sajandivahetus ei ole liigaasta, kui täissajad ei jagu päikese neljaga) - palju igasugust peenemat "prahti" - meteoorid
kõrgus x ja tõmbearmatuuri pinge s1. Tugevustingimuseks on (Ne)Ed (Ne)Rd 44. Tõmmatud elemendi arvutuse põhimõtted, suur ja väike ekstsentrilisus (p 5.1). Elemendi ristlõige võib olla tsentriliselt (MEd = 0) või ekstsentriliselt (MEd 0) tõmmatud. Ekstsentriliselt tõmmatud elemendi tugevuskontroll toimub olenevalt pikijõu NEd asukohast. Kui pikijõud asub tõmbe- ja survetsooni pikiarmatuuri resultantjõu rakenduspunktide vahel , siis on tegemist väikese ekstsentrilisusega, vastasel korral suure ekstsentrilisusega. (a) pikijõud asub armatuuride As1 ja As2 vahel (b) pikijõud asub väljaspool armatuuride As1 ja As2 vahelist lõiku 45. Tsentriliselt tõmmatud elemendi kandevõime arvutus (p 5.2). Elemendi ristlõige võib olla tsentriliselt (MEd = 0) või ekstsentriliselt (MEd 0) tõmmatud. Tsentriliselt tõmmatud elemendi kandevõime on tagatud, kui on rahuldatud tingimus NEd NRd = fydAs kus As - kogu pikiarmatuuri ristlõikepind. 46
otsene moju elusorganismidele ? monede lindude, loomade, putukate massiline ilmumine voi kadumine; ? metsa juurdekasvul on 11aastane tsukkel; ? inimestel: sudamehaigete seisundi halvenemine, akksurmad. ? haired sides, elektrivorkudes. Kuu iseloomustus: ? kaugus Maast 384 tuh km; ? labimoot 3477 km, mis on 0,292 Maa labimootu; ? mass 0,01 Maa massi; ? raskuskiirendus 0,16 g; ? atmosfaar puudub; ? magnetvali puudub. Planeetide liikumise seadusparasused: ? orbiidid on vaikese ekstsentrilisusega; ? orbiidid asuvad peaaegu uhes tasandis; ? tiirlemise suund uhtib Paikese poorlemise suunaga. Maa ruhma planeete iseloomustab ? mootmed, mass ja tihedus on vorreldavad; ? vaike kaaslaste arv; ? aeglane poorlemine. Hiidplaneete iseloomustab: ? suur mass; ? suured mootmed; ? vaike tihedus; ? kiire poorlemine; ? atmosfaari koostis: pohiliselt vesinik ja heelium, lisaks metaan ja ammoniaak. Komeedid on tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad, tuum koosneb tolmust ja tahketest
See seletab, miks kosmoselaevade radarivaatlused on näidanud, et kõrgendikud peegelduvad. 7 Uuringu tulemused, mis on avaldatud teadusajakirjas Icarus, viitavad sellele, et plii ja vismut annavad Veenusele ereda metalse kesta. Pilt Venera 13 misioonilt Veenuse pinnareljeef (arvutigraafika automaatjaama Magellan mõõtmiste põhjal). Orbiit Veenuse orbiit on kõige ringikujulisem Päikesesüsteemi planeetide hulgast, ekstsentrilisusega vähem kui 1%. orbiit: 108,200,000 km 8 Pöörlemine Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine. Et Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi, kestab Veenuse päikeseööpäev 243 Maa ööpäeva.
Need on mõeldud 110. 111. 112. 113. Kruvipumbad 114. Kruvipumbad koosnevad plastmassist sisekestaga horisontaalsest korpusest ja selles pöörlevast kruvitaolisest rootorist. Sisekesta profiil vastab täpselt kruvitaolise ehitusega rootori profiili. Kruvirootor paikneb korpuses ekstsentriliselt, mille tulemusena liigutatakseiga pöördega kruvi sammu, läbimõõdu ja ekstsentrilisusega määratavat ühikmahtu piki korpust edasi (joonis 37). Olenevalt kruvirootori sammude arvust on pumbad kas ühe või mitmeastmelised. Astmelisusest oleneb pumba tõstekõrgus. 115. 11 116. 117. Dekantri ehitus ja tööpõhimõte 118. 119. 120. 121. 122. 123. 124. 125. 126. 127. 128.
Rehkendused vaheldusid vaatlustega, kuni 1930. a. C. Tombaugh sattuski seni tundmatule liikuvale objektile. Oletades, et tegemist ongi uue planeediga, pandi objektile nimeks Pluuto (surmajumal Plutoni järgi). Alles aastatepikkused vaatlused osutasid, et tegemist on kõigist senistest tugevasti erineva taevakehaga. (1) Esiteks on Pluuto orbiit palju piklikum kui ülejäänud planeetidel. Kui seni oli suurima ekstsentrilisusega (0,2) Merkuur, siis Pluutol on see 0,253. Periheelis on Pluuto orbiit seespool Neptuuni orbiiti, afeelis aga sellest 1,9 miljardi kilomeetri võrra väljaspool. Mis aga kõige hullem, orbiidi kaldenurk Maa (ja ka kõigi ülejäänud planeetide) orbiidi tasandi suhtes on 17°! See aga tähendab omakorda, et Pluuto eemaldub süsteemi sümmeetriatasandist ligi 15 miljoni kilomeetri kõrgusele. (1) Võrreldes ülejäänutega on Pluuto väike planeet. Heleduse ja kauguse järgi rehkendades saadi
kaugemale Maast, Apollo-tüüpi asteroidid tulevad aga Päikesele lähemale kui Maa. Kui seejuures ka tema keskmine kaugus Päikesest on Maa omast väiksem, siis kuulub see asteroid Ateni tüüpi. See jaotus vastab vaid hetkeseisule, planeetide häirituste mõjul lähevad paljud asteroidid ühest tüübist teise. Nende hulka kuuluvad ka kõige eksootilisemate orbiitidega asteroidid: Hephaistos on suurima ekstsentrilisusega (0,83), 1973 NA orbiidi tasandil on suurim kalle ekliptika suhtes (68) ja 1983 TB lähenes Päikesele vaid 0,14 a.ü. kaugusele. (5) Joonis 18. Asteroidide ja planeetide asukohad orbiitidel seisuga 1.detsember 2003 Viis läbimõõdult suuremat asteroidi on 1 Ceres (914 km), 2 Pallas (522 km), 4 Vesta (526 km) ja 10 Hygiea (430 km), 3 Juno on alles viieteistkümnes. Üldse on vaid 30 asteroidi suuremad kui 200 km, 250 suuremad kui 100 km ja 700 suuremad kui 50 km
Neid nimetatakse tihti eraldi mõistega "jäähiiglased". Lisaks planeetidele on Päikesesüsteem koduks ka paljudele väiksematele objektidele. Asteroidide vöö, mis asub Marsi ja Jupiteri vahel, koosneb sarnaselt Maa-taolistele planeetidele põhiliselt kivist ja metallist objektidest. Komeedid on väikesed Päikesesüsteemi kehad, tavaliselt kõigest mõned kilomeetrid laiad. Koosnevad nad põhiliselt jäätunud gaasidest. Nende ellips on väga suur ekstsentrilisusega. Kui komeet läheneb Päikesele, paneb see komeedi tolmu ja gaasi välja paiskama, tekitades niiviisi komeedisaba. Päikesesüsteem on osa Linnutee galaktikast, umbes 100 000 valgusaastase läbimõõduga spiraalgalaktikast, ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tähte, mille hulgas meie Päike on üsna tüüpiline. Päikesesüsteemi kauguseks Galaktika keskmest hinnatakse 25 000 kuni 28 000 valgusaastat. Ta tiirleb ümber galaktika keskme kiirusega
juhul põhjustada olulise kandevõime vähenemise. Joonisel 4.14 on toodud sõltuvus, mis näitab kui suure kandevõime vähenemise põhjustab juhuslik ekstsentrilisus 1% vundamendi mõõtmest olenevalt üldisest suhtelisest ekstsentrilisusest e/L. Vältimaks kandevõime suurt vähenemist juhuslike väikeste ebatäpsuste tagajärjel, tuleks ekstsentrilisuse korral üle 1/3 vundamendi mõõtmest (ekstsentrilisuse suunas) arvestada võimaliku juhusliku ekstsentrilisusega. Standard soovitab juhusliku täiendava ekstsentrilisuse võtta 0,1 m. 4.5 Kontroll lihkele talla pinnas Suurte horisontaalkoormustega vundamentide puhul tuleb tagada, et ei toimuks lihkumine mööda vundamenditalla pinda. Selline vajadus on tavaline tugiseinte, silla kaldasammaste, kaar- ja raamkonstruktsioonide vundamentidel. Lihkekontroll toimub tingimuse H d ≤ Rd + R p; d ( 4.7) abil.
Rehkendused vaheldusid vaatlustega, kuni 1930. a. C. Tombaugh sattuski seni tundmatule liikuvale objektile. Oletades, et tegemist ongi uue planeediga, pandi objektile nimeks Pluuto (surmajumal Plutoni järgi). Alles aastatepikkused vaatlused osutasid, et tegemist on kõigist senistest tugevasti erineva taevakehaga. (Allikad 4, 5, 8, 10) Esiteks on Pluuto orbiit palju piklikum kui ülejäänud planeetidel. Kui seni oli suurima ekstsentrilisusega (0,2) Merkuur, siis Pluutol on see 0,253. Periheelis on Pluuto orbiit seespool Neptuuni orbiiti, afeelis aga sellest 1,9 miljardi kilomeetri võrra väljaspool. Mis aga kõige hullem, orbiidi kaldenurk Maa (ja ka kõigi ülejäänud planeetide) orbiidi tasandi suhtes on 17°! See aga tähendab omakorda, et Pluuto eemaldub süsteemi sümmeetriatasandist ligi 15 miljoni kilomeetri kõrgusele. (Allikad 4, 5, 8, 10) Võrreldes ülejäänutega on Pluuto väike planeet
I korrus: g5k,I = 4, 2 · 0, 4 · 0, 4 · 25 = 16, 8kN g5d,I = 16, 8 · 1, 2 = 20, 2kN (226) 5.1 Posti sisej~ oud Horisontaalkoormused hoonele v~ oetakse vastu hoone v¨alisseintega ja koormused vahelagedele ra- kenduvad postidele on p~ ohim~otteliselt tsentriliselt, seega arvutusliku normaalj~ou ekstsentrilisust ei ole. Seega v~oib hoone poste arvutada juhusliku ekstsentrilisusega normaalj~ouga koormatud surutud elementidena. Posti korruse p~orandapinna k~ ogusel m~ojuvad arvutuslikud sisej~oud: III korrusel: NEd,III = pd + g5d,III = 763, 0 + 10, 8 = 773, 8kN (227) II korrusel: NEd,II = NEd,III + pd + g5d,II = 773, 8 + 763, 0 + 19, 2 = 1556, 0kN (228) I korrusel: NEd,I = NEd,II + pd + g5d,I = 1556, 0 + 763, 0 + 20, 2 = 2339, 2kN (229) 5
Üksikvaiu kasutatakse eraldiseisvate postide all. Monteeritava posti korral võib ühendamiseks kasutada torust üleminekutükki (joonis 5.73 a ja b). Suure läbimõõduga toruvaia või kohtvaia puhul saab posti kinnitada vahetult vaiaga (joonis 5.73 c), monteeritava posti kas keevisega tarilehtede kaudu (joonis 5.73 d) või vaia ülaossa tehtava kannu kaudu (joonis 5.73 e). Ühe vaia puhulposti all tuleb arvestada vaia paigaldamise paratamatust ebatäpsusest tingitud ekstsentrilisusega. Vaia peale mõjuvast momendist tingitud horisontaalpaigutise vältimiseks oleks soovitav, et vaiad on omavahel seotud talastiku või põranda kaudu. Üksikvaiale mõjuv arvutuskoormus peab jääma väiksemaks vaia arvutuskandevõimest. Arvutuskandevõime tuleb määrata ettevaatlikumalt, kui vaiagrupi ja vaiavälja puhul.Suure hulga vaiade puhul võib arvestada, et mõne juhuslikult nõrgema vaia koormuskantakse keskmisest suurema kandevõimega vaiale. Üksikvaia puhul peaks arvestama
Vastavalt Kepleri seadustele tiirleb iga keha mööda ellipsi, mille ühes fookuses on Päike. Kehad, mis asuvad Päikesele ligemal, liiguvad kiiremini, sest Päikese gravitatsioon mõjutab 31 neid rohkem. Elliptilisel orbiidil muutub kehade kaugus Päikesest aasta vältel. Keha lähimat asukohta Päikesest nimetatakse periheeliks ning kaugeimat afeeliks. Planeetide orbiidid on väga väikese ekstsentrilisusega, seevastu paljud asteroidid ja Kuiperi vöö kehad liiguvad mööda välja venitatud ellipseid. Suurem osa komeete seevastu liigub piki ülimalt elliptilisi, paraboolseid või isegi hüperboolseid orbiite. Mida kaugemal planeet või vöö asub Päikesest, seda suurem vahemaa on temast järgmisena asuva objektiga kui eelnevaga (mõne üksiku erandiga). Näiteks: Veenus asub Merkuurist 0,33 astronoomilise ühiku kaugusel (AU), Saturn, aga 4,3 AU kaugusel Jupiterist ja Neptuun
)tasandis), määratakse igale osalõigule mõjuv jõud Fwj avaldisega ( ) Fwj = qref ce z j c fj A j cd , (6.2) kus zj - osalõigu raskuskeskme kõrgus maapinnast; cfj - tuulejõu tegur osalõigule (vt. 10. pt.); Aj - osalõigu pindala. (4) Kui konkreetsel juhul ei ole määratud teisiti, eeldatakse, et mittesilindrilisele konstruktsioonile (hoonele) mõjub tuule resultantjõud ekstsentrilisusega b e= , (6.3) 10 kus b - konstruktsiooni (hoone) laius tuule risttasandis - vt. joon. 6.1. Ekstsentrilisust ei rakendata silindrilistele konstruktsioonidele ja sõrestikkonstruktsioonidele. 6.2 Hõõrdejõud (1) Hõõrdehõud Ffr võib olla oluline suurte tuultele avatud katusepindade puhul. Hõõrdehõud leitakse valemiga
annaabi.ee 
