Ebaühtlase koormamisega kaasneb liigeste kiirem kulumine ja ebastabiilsus, mis tõstab ülekoormusest tingitud lihas- ning liigeshaiguste ja vigastuste riski. Ülekoormus ja sellest põhjustatud ainevahetushäired on peamisteks lihas- ja liigeshaiguste tekkepõhjuseks. Rohkem kui 80 % alaselja- ja kaelaprobleemidest on põhjustatud halva rühiga kaasnevatest lihaspingetest. Ebaõige kehahoiaku tõttu on lihaste lõõgastumine häiritud. See tõstab ekstravasaalset perifeerset vastupanu ja on üheks noorukiea hüpertensiooni põhjuseks. Passiivne rüht soodustab rühihäirete väljakujunemist 2 LÜLISAMMAS Inimese selg kujutab endast elus kudede keerukat kooslust. Rikkaliku verevarustusega selja ülesandeks on kaitsta organismi kõige olulisemat närviteed so. seljaaju. Lülisammas
Vee- ja elektrolüüdimajandus Vee ja naatriumi tasakaal Vesi moodustab 60% inimese kehast. See vesi jaguneb omakorda 2/3 rakusiseseks vedelikuks (40% kehakaalu kilogrammi kohta) ja 1/3 rakuväliseks vedelikuks (20% kehakaalu kilogrammi kohta) ja nende piiriks on rakuseinad. Rakuväline ruum jaguneb kapillaariseinte ehk poolläbilaskvate membraanide kaudu ekstravasaalseks (väljaspool rakke ja veresooni asuvaks veeks, 16% kehakaalust) ja intravasaalseks (veri 4% kehakaalust). Ekstravasaalset ruumi nimetatakse ka interstiitsiumiks (rakkudevaheliseks ruumiks). Veremaht moodustab 6–8% 85 kehakaalust. Rakuvedelikus on peamisteks ioonideks kaalium ja fosfaat, rakuvälises vedelikus on katioonidest ülekaalus naatrium ning anioonidest kloriid ja bikarbonaat. Kehavedelike kogused ja koostised tohivad muutuda ainult väga kitsastes piirides. Vee jagunemist vedelikuruumide vahel mõjutab oluliselt rakuvälise naatriumi hulk. Katioon – positiivse elektrilaenguga ioon
annaabi.ee 
