Fütobentos
kiire vool, aga ka vee vähene läbipaistvus. Samuti võivad väiksemate
jõgede kaldail kasvavad puud ja võsa varjutada täielikult veepeegli.
Lõpetuseks on huvitav teada järeldusi, mida on avaldanud Eesti professor
Liivia
Laasimer oma 1965.a. ilmunud töös "Eesti NSV taimkate". Jälginud
magevee taimede levikut ja võrrelnud seda taimede levikuga maismaal tuli
järeldusele, et veekeskkond ühtlustab mõnevõrra klimaatilisi tingimusi,
seetõttu on veekogude taimekooslused teatud määral ekstratsonaalsed
(väljaspool tsoone). Põhjapoolsemate laiuskraadide taimestik on
lõunapoolsema ilmega kui ümbruses kasvav maismaataimestik.
Veetaimede leviku areaal (levikuala) on märksa laiem kui
maismaataimedel. Nii on näiteks Eesti mageveetaimedest >50% levinud
kogu põhjapoolkeral, ligi 30% levib Euraasias või levivad Lääne-Euroopast
kuni Siberini.16% veetaimedest on levinud inimese abil nii paljudesse
suundadesse, et mõnikord polegi selge, kus on nende algkodu (kalmus,
vesi-
kirburohi)
annaabi.ee 
