Hormoonid Rakuvälise signaali ülekanne 1. Selgitage järgmisi mõisteid: a. Intratsellulaarne hormoon rakusisene hormoon. b. Ekstratsellulaarne hormoon rakuväline hormoon. c. Lokaalhormoon metabolismi produkt, mis on sekreteeritud ühtede rakkude poolt, mis mõjutavad lähedal asuvate rakkude funktsioneerimist. N: prostaglandiinid. d. Endokriinnäärmed - ehk sisesekretsiooninäärmed erinevad teistest näärmetest selle poolest, et neil puuduvad viimajuhad, mistõttu nende produktid satuvad verre, lümfi ja koevedelikku, mis transpordivad neid vajalikesse organitesse; endokriinnäärmed toodavad
Lipiid, süsvesik, valk, … hüpoglükeemia? Glükoosi vähenemine veres, glükoosi suurenemine veres, veres, glügoosi suurenemine lihases, … Katabolism? dissimilatsioon …,….,…,… Kus produtseeritakse sappi? Maksas, sapipõies, maoseinas, … Mis eristab esmasuriini vereplasmast? Puuduvad valgud, …, …, … Esmasuriini produtseeritakse päevas? 2L, 20L, 200L, 160l… Positiivne Lämmastiku bilanss on? Omistatakse rohkem, kui eritatakse Organismi veest moodustab ekstratsellulaarne vesi? 40%, 50%, 60%, 70% Valkude ainevahetuse lõppprodukti eristab lipiididest ja süsivesikutest? Lämmastiku olamasolu, C, O2, … Kus valmib munarakk? Munasarjas, emakas, seemnesarjas, … Iood stimuleerib millise hormooni produktsiooni?türoksiin ja trijoodtüroniin…,….,…,… Milline neist pole füüsikaline ärritaja? Valgus, temperatuur, hormoonid, heli Mis on ganglionid? närvirakkude kehade kogumid Seljaaju valge osa? aksonid Suus olevad ensüümid? Amülaas, …
Vee ja vedeliku ainevahetus Test! 2 loengu teemat. Jaotus: kogu organismi vesi 60%, Intratsellulaarne (koevedelik) u 40%, ekstratsellulaarne (rakuväline vedelik) u 20%, mis jaotub interstitsiaalne u 15% ja plasma u 5%. Kuhu läheb Na, sinna läheb vesi. Vedeliku jaotust mõjutavad: Vererõhk- vereringe algusosas (arterite süsteemis) suurem, lõpus (venoosses süsteemis) langeb. Onkootne rõhk- tingitud valkude veesidumisvõimest. Difusioon- lahustunud aine molekulide jaotumine ühtlaselt. Osmoos- vee liikumine läbi poolläbilaskva membraani suurema kontsentratsiooni suunas.
Neil on osa rakuseina säilinud. Tekivad nad peamiselt gramnegatiivsete bakterite mõjutamisel penitsilliiniga, aga ka faagide, ensüümide jt. tegurite mõjul. L-vormid (Listeri instituudi järgi) − moodustuvad mikroorganismide kultuurides spontaanselt või söötmetes, mis sisaldab penitsilliini. Rakusein neil puudub ja välisseinaks on plasmamembraan. Rakuseina biosünteesi häirumine on ebaselge. Rakuseina lisakomponendid Kihn (kapsel) on ekstratsellulaarne (rakust välja toodetav) limane polumeer ehk polüsahhariid, mis ümbritseb tihedalt rakku. Koosneb see 95% ulatuses veest ja väikesest hulgast polüsahhariididest. Kihnu ülesandeks on kaitsata mikroobe kuivamise ja teiste kahjulike mõjude eest. Limakiht aitab osadel mikroobidel kinnituda organismi rakkudele. Pili (ehk karvakesed ehk fimbriad) esinevad gramnegatiivsetel bakteritel. Nad on lühikesed karvataolised struktuurid, nende tipus on adhesiivsed
SK -Koosneb rakkudest ja ekstratsellulaarsest maatriksist -Hea verevarustus (va kõõlused ja kõhred) - Närviinnervatsioon (va kõõlused ja kõhred) Funktsiooniks: Erinevate kudede ühendamine ja toestamine Transport Kaitse Vigastustest paranemine TROOFILINE (toite funktsiooniga) Veri Lümf Retikulaar sidekude Rasvkude Kohev sidekude Toe fun sk -Tihe sidekude - Kõhrkude -Luukude Ekstratsellulaarne maatriks Põhiaine - võib olla vedelas, poolvedelas või jäigas olekus ja sisaldab hulgaliselt polüsahharide (glükoosaminoglükaane GAG) ja valke (proteoglükaane) Kiud (valgulised) - Kollageeni kiud tugevad, painduvad, paralleelse asetusega, ei veni, organismis enamlevinud. - -Elastsed kiud (elastic fibers) hargnevad kiud, mis võimaldab venitada ja taastada kuju, väga elastsed. - -Retikulaarsed kiud Väikseimad, hargnenud kiud, mis on sarnased
103. die Diagnose, -en -diagnoos 104. peripher- perifeerne 105. kleinzellig- väikerakuline 106. die Beschwerden- kaebused 107. die Protonpumpe, -en -prootonipump 108. der Adhäsion, -e - haardumine 109. die Immunantwort, -en - immuunvastus 110. die Stammzelle, -en - tüvirakk 111. der Prokaryot, -e - prokarüoot, eeltuumne 112. resistent- resistentne 113. transgen- transgeenne 114. die Hefen- pärmid 115. extrazellulär- ekstratsellulaarne, väljaspool rakku tiomuv 116. intrazellular- intratsellulaarne, raku siseselt toimuv 117. der Doppelhelix, -en - kaksikheeliks 118. die Matrize, -en -matriitsahel 119. die Sequenzierung, -en -sekveneerimine 120. der Eukaryot- eükarüoot, päristuumne 121. der Polymorphism, -e - polümorfism 122. die Markierung, -en - markeerimine 123. die Hochleistungsmutante- kõrgtehnoloogiamutandid 124
Neil on osa rakuseina säilinud. Tekivad nad peamiselt gramnegatiivsete bakterite mõjutamisel penitsilliiniga, aga ka faagide, ensüümide jt tegurite mõjul. L-vormid (Listeri instituudi järgi) - moodustuvad mikroorganismide kultuurides spontaanselt või söötmetes, mis sisaldab penitsilliini. Rakusein neil puudub ja välisseinaks on plasmamembraan. Rakuseina biosünteesi häirumine on ebaselge. Rakuseina lisakomponendid Kihn (kapsel) on ekstratsellulaarne (rakust välja toodetav) limane polumeer ehk polüsahhariid, mis ümbritseb tihedalt rakku. Koosneb see 95% ulatuses veest ja väikesest hulgast polüsahhariididest. Kihnu ülesandeks on kaitsata mikroobe kuivamise ja teiste kahjulike mõjude (bakteriotsiinide, bakteriofaagide, fagotsütoosi) eest. Limakiht aitab osadel mikroobidel kinnituda organismi rakkudele. Pili (ehk karvakesed ehk fimbriad) esinevad gramnegatiivsetel bakteritel. Nad on lühikesed
0(1.3)g/kg.Mida noorem seda rohkem ORGANIISMI JAOKS) Kolesterool – LIPIIDI SARNANE TSÜKLILINE vajadus.Täisväärtuslikud valgud-sisaldavad ALKOHOOL. Endogeenne – 80% Fruktoos(puuviljasuhkur,levuloos)-kõige magusam ekstratsellulaarne ECV 33% kõike asendamatuid (maksas,närvikoes,neerudes,neerupealiste suhkur. (suhkrupeet ja mesi),kasutatakse Biofunktsioonid aminohappeid(muna,piima,juustu,liha koores,arterite seinas,) Eksogeenne – 20% (toiduga magusainena diabeedi korral,kuna ei tõsta vere
tootmiseks(KESKNE SÜSIVESIK ORGANIISMI JAOKS) intratsellulaarne ICV66% kogu keha veest,ja esterifitseerimiseks rasvhappega annab tsüklilise lipiidi Valguvajadus 0.7-1.0(1.3)g/kg.Mida noorem kolestiriidi. rakuväliseks-ekstratsellulaarne ECV 33% seda rohkem vajadus.Täisväärtuslikud valgud- Kolesterool LIPIIDI SARNANE TSÜKLILINE sisaldavad kõike asendamatuid Fruktoos(puuviljasuhkur,levuloos)-kõige magusam suhkur. ALKOHOOL
Täiskasvanud loomal on 55-60% (kehamassist), noorloomadel 70-75%, vanadel 50%. Mida rohkem on rasvkoe, seda vähem on vett. Inimestel: naised 50%, mehed 60%. - Erinevate kudede veesisaldus: Lihaskoes 50% organismi veehulgast Skeletis 14% organismi veehulgast Veres 5% organismi veehulgast - Vedelikke jaotumine ruumidesse: Intratsellulaarne 40% kehamassist Ekstratsellulaarne 20% kehamassist - Ekstratsellulaarne vedelik moodustab 20% kehamassist; siia kuuluvad ka veri ja lümf; vere koostisest (elektrolüütide sisaldus) saab määrata vee ja elektrolüütide ainevahetuse häirete olemasolu; veri moodustab 5% kehamassist. - Interstitsiaalne vedelik moodustab 14% kehamassist; kudede vahel olev vedelik; elektrolüütide sisaldus tühine; toimib voluumeni puhversüsteemina. - Transtsellulaarne vedelik moodustab 2-3% kehamassist;
Co2 kontsentratsiooni suurenemisel 1g hemoglobiini seob O2 1,38 ml erutuse juhtivus kiirus närvi-lihas sünapsis on? Suurem kui lihasrakus mis annab täielikul oksüdatsioonil enim energiat? Lipiid hüpoglükeemia? Glükoosi vähenemine veres Katabolism? dissimilatsioon Kus produtseeritakse sappi? Maksas Mis eristab esmasuriini vereplasmast? Puuduvad valgud Positiivne Lämmastiku bilanss on? Omistatakse rohkem, kui eritatakse Organismi veest moodustab ekstratsellulaarne vesi? 40%, Valkude ainevahetuse lõppprodukti eristab lipiididest ja süsivesikutest? Lämmastiku olemasolu, Kus valmib munarakk? Munasarjas Jood stimuleerib millise hormooni produktsiooni? türoksiin ja trijoodtüroniin Milline neist pole füüsikaline ärritaja? Hormoonid Mis on ganglionid? närvirakkude kehade kogumid Seljaaju valge osa? Aksonid Suus olevad ensüümid? Amülaas Aferentne juhtetee? Retseptroitelt kesknärvisüsteemi
sünaptilise osaline,b=0- membraanis-7TM,mis kontakti,närviimpulss antagonist.Neurotrans ei ole seotud kutsub esile närvilõpme miter seostub rets-ga ioonkanaliga,G-valk membraani vad der Waalsi seostub C-terminaalse depolarisatsiooni,avane sidemete,h-side ja ahelaga peale rets vad Ca2+ kanalid ja elektristaatilste aktiveerimist(monoamii ekstratsellulaarne Ca2+ sidemete nid,neuropeptiidid,glüko suundub abil...Kovalentsed proteiinhormoonid- närvilõpmesse.Siis sidemed ei nende vabaneb teki.Desensibilisatsioo sidumiskohad)On neurotransmitter,mis n-rets tundlikuse erinevad G-valgu sattub sünaptilisse muutmine kui agonist subühikud.Liigist sõltub pilusse ning seostub toimib rets-le pikemat mis valki aktiveeritakse
Tiheliidused (tight junction) (näit. peensoole epiteel) takistab vees lahustunud molekulide difundeerumist läbi epiteelirakkude. Takistab membraanvalkude difundeerumist. B. Ankurliidused (anchoring junctions) ühendab rakkude tsütoskelettide elemente; ühendab raku ETM-ga; annab epiteelkoele mehhaanilised omadused (näit naha epiteelkude). C. Aukliidused (gap-junction) Võimaldavad väikestel molekulidel otse minna ühest rakust teise). Rakuväline aine (ekstratsellulaarne maatriks ETM): kollageen, elastiin, fibronektiin, iaminiin. Sünteesitakse fibroblastide poolt. Spetsiifilised ühenduskompleksid (desmosoomid): ühendused rakkude vahel, molekulide vahetus, rakkude tegevuse koordineerimine. Kollageen on põhiline ETM'i valk. Enamik epiteelkudesid paiknevad tihedalt seotuna õhukesel maatriki kihil, basaalmembraaniks. Rakud kinnituvad selle külge retseptorite abil. 12. Rakutsükkel, rakutsükli faasid, rakutsükli kontroll
Selline barjäär kaitseb ka UV-kiirguse ja dehüdratsiooni eest. 2. Biofilmi füsioloogiline seisund. Kuigi paljud antibiootikumid tungivad läbi EPS`i, on biofilmi sisesed rakud siiski kaitstud. Resistentsus seisneb selles, et biofilmis moodustuvad näljased, statsionaarses faasis uinunud rakkude piirkonnad. 3. Resistentsete fenotüüpidega alampopulatsioonide esinemine. 1 EPS ekstratsellulaarne polümeerne substants; polümeerid, mis on biofilmi moodustavate rakkude poolt keskkonda väljutatud 5 Biofilmi moodustumine Uuringud Pseudomonas aeruginosa'ga näitavad, et biofilmi moodustamise saab jagada viide etappi. Esimeses ja teises etapis seonduvad rakud nõrgalt või lühiajaliselt pinnaga, millele järgneb lõplik adhesioon. Kolmandas ja neljandas etapis
7. Mikrogliia rakk- tõeline fagotsüüt, liikuv. Missugustest rakkudest moodustub pildil kujutatud elund? Endokriinset rakku, näärmerakku Kuidas nimetatakse membraanitranspordi protsessi, mille abil sisenevad rakkudesse kapillaaridest suured molikulid? Endotsütoos glükoproteiin Ekstratsellulaarne vedelik glükolipiid Näita noolega ja nimeta, missugused biomolekulid on Plasmamembraan pildil oleva organelli koostises. 2 lipiidikihti, (mille vahel rasvhapete hüdrofoobsed sabad)
3. Signaaliülekande retseptorid. Mittesteroidsed hormoonid seonduvad plasmamembraanis lokaliseeruvatele retseptoritele, mille abil aktiveerivad signaali ülekande raja raku sees. Steroidhormoonid võivad seonduda plasmamembraanis paiknevatele retseptoritele, siseneda rakku, seonududa tsütoplasmas lokaliseeruvatele retseptoritele, liikuda rakutuuma ja seonduda seal. Retseptorite põhitüübid: retseptorvalgud (adrenaliini retseptor) ekstratsellulaarne hormooni (ligandi) sidumissait; intratsellulaarne sait G-valguga seondumiseks. Retseptorensüümid (insuliini retseptor) ekstratsellulaarne hormooni (ligandi) sidumissait; intratsellulaarne katalüütiline domeen. Oligomeersed ioonkanalid, tuumaretseptorid. 4. Peamised signaaliülekande rajad (1) 7-TMS retseptorilt GTP-siduvate valkude (G valgud) vahendusel toimiv rada. cAMP sekundaarse ülekandjana. Ionisitoolfosfaat (IP3) ja diatsüülglütserool (DAG) sekundaarsete
Silelihastel puuduvad kõrgelt struktureeritud neuromuskulaarsed ühendused – innerveerivad närvikiud pärinevad autonoomsest närvisüsteemist. Innerveerivad närvikiud omavad paksemaid ümaraid piirkondi, mida nimetatakse laienemusteks. Laienemustest vabanevad virgatsained laia sünaptilisse pilusse, mida nimetatakse difuusseks ühenduseks. Hüperplaasia (loeng, lk 70) 6. Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon. Ekstratsellulaarne ja intratsellulaarne vedelik. Ööpäevane vedeliku tasakaal. Akvaporiinid. Vee omadused (L, lk 2) Sellest 2/3 (~28 l) moodustab intratsellulaarne vedelik ja 1/3 (~14 l ) ekstratsellulaarne vedelik. Intratsellulaarne: lümf Intratsellulaarne vedelikuruum ei ole kompaktne, vaid moodustub kõikides organismi rakkudes olevate vedelikuruumide summana • Tsütosooli keemiline koostis on teatud ainete suhtes küllalt stabiilne, mis võimaldab tekkida füsioloogiliselt
hävitamine) · Sülje peroksüdaas Päritolu: parotiid- ja submandibulaarnääre Roll: kaitsefunktsioon · Müeloperoksüdaas Päritolu: igemevao leukotsüüt Roll: kaitsefunktsioon · Laktoperoksüdaas Päritolu: süljenäärmed, (hambapasta, suuloputusvedelik) Roll: antimikrobiaalne toime (gingiviit ja parodontiit) · Superoksiiddismutaas (SOD) Päritolu: SOD1- tsütoplasma, SOD2- mitokonder, SOD3- ekstratsellulaarne Roll: antioksüdantne toime · Katalaas Roll: kaitsefunktsioon · Maltaas Roll: disahhariidide lõhustumine monosahharidideks (glükoosiks) · Karboanhüdraas II Päritolu: parotiid- ja submandibulaarnääre Roll: bikarbonaatide tootmine pH tasakaalu hoidmiseks · Karboanhüdraas VI Roll: kaariese-vastane kaitse, keemiliste reaktsioonide katalüüs (H HCO3) · Immunoglobuliinid (sIgA, IgG, IgM) Roll: mikroobide kinnitumise ja tungimise takistamine suu mikrofloora
Nt sooleseinasilelihased kontraheeruvad rütmiliselt. Lihasväsimus Väsimus eelneb kurnatusele, vältides selle teket. Kestva või raske kehalise tää ajal hakkab lihase töövõime langema. Väsimuse põhjused võivad olla erinevad: lihases kuhjunud ainevahetuse produktid (piimhape), vähenenud energiarikaste ainete (glükogeeni) hulk ja halveneb hapnikuga varustamine. KEHAVEDELIKUD 6. Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon. Ekstratsellulaarne ja intratsellulaarne vedelik. Ööpäevane vedeliku tasakaal. Akvaporiinid. Kehavedelikud kujutavad endast väga erinevatest komponentidest koosnevaid vesilahuseid. Kehavedeliku on päritolult näärmete sekreedid, mis sõltuvalt keemilisest koostisest täidavad mitmesuguseid ülesandeid. Organismi veri on kahes suures vedelikuruumis. Suurem osa on rakusisene, väiksem rakuväline. Kehavedelikud jagunevad: ekstratsellulaarne(27%) koevedelik, intratsellulaarne,
70 mmHg. Filtratsioonile töötab vastu vere valkude poolt tekitatud onkootne rõhk 25-30 mmHg. Seega kui vererõhk kapillaarides langeb alla onkootse rõhu, lakkab ka uriini teke. Samas on päsmakestel väga suur vererõhu autoregulatsioonivõime. Päsmakese filtratsiooni vaadeldakse kindlas ajaühikus. Esmasuriini tekib kuni 180 l/24 tunni jooksul. (Vereplasma umbes 3 liitrit filtreeritakse läbi 25 minuti jooksul ja ööpäevas toimub kogu vereplasma läbifiltrerimine umbes 60 korda. Kogu ekstratsellulaarne vedelik (~17 liitrit) allutatakse ööpäevas 12 kordsele renaalsele kontrollile. Öösel glomerulaarfiltratsioon neljandiku võrra väiksem. Esmasuriin filtreerub päsmakese kihnuõõnde ja suunatakse edasi nefroni torude süsteemi. Seda läbides toimuvad uriini koguses ja koostises suured muutused. Selle protsessi aluseks on torukeste süsteemis toimuvad resorptsiooni ja sekretsiooni e. tagasiimendumise protsessid.
ning funktsiooni. Mõned rakud on võimelised muutuma suuremas ulatuses,mõned vähemas ulatuses. Fibroblastid – mesenhüümist(stooma) – kõige rohkema arvulisem, haralised, toodavad sidekoe kiude ja põhiaine sekreete. Makrofaagid(histiotsüüdid) -hematopoees Plasmarakud e. Plasmotsüüdid – lümfopoees Koebasofiilid e. Nuumrakud -hematopoees Fibrotsüüdid- hematopoeetilist päritolu Rasvarakud e. Adipotsüüdid – mesenhüüm Eosinofiilid – hematopoees Lümfotsüüdid -lümfopoees Ekstratsellulaarne maatriks ehk rakkudevaheline aine – rakkudevaheline aine koosneb põhiainest, spets. Kiududest ja koevedelikust. Kiulised struktuurid -Sidekoe kiulisi komponente toodavad fibroblastid. -Kollageensed e. Sidekoe e. Valged kiud-erineva jämedusega väätjad struktuurid. -Retikulaarkiud e. Argürofiilsed kiud -Elastsed e. Kollased kiud -koosnevad elastiinist Kollageeni kiud - kõige levinumad kiud,diameeter 2-10µm ,AH
suureneb lihase kontraktsiooni jõud. 6. Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon. 4 (Vesi, lümf, veri) Inimese organismis on keskmiselt 57...65% vett. Nimetatud veekogus esineb rakusisese ehk intratsellulaarse ja rakuvälise ehk ekstratsellulaarse veena. Intratsellulaarne vesi kuulub rakkude koostisse. Ekstratsellulaarne vedelik ümblitseb rakke, selle kaudu toimub toitainete, ainevahetusjääkise ja regulaatorainete viimine raku sisse ja rakust välja. Ekstratsellulaarne vesi jaotub interstitsiaalkoe, vereplasma ja nn transtsellulaarse ruumi vedelike vahel. Ilma veeta on elu võimalik ainult lühikest aega, sest organismist ei saa eemaldada ainevahetusjääke, häiritud on osmootse rõhu ja happe-leelise tasakaalu regulatsioon, vesilahustes toimuvate keemiliste reaktsioonide kulg jne
2. Fikseerib siseorganid 3.Kaitseb siseorganeid mehhaaniliste mjutuste eest 4. Kaitseb organismi lejahtumise eest 35. STRUKTUURRASVA LESANDED: 1.Rakumembraanide ehitusaine 2.Protoplasma koostisosa 3.Naha rasunrmete sekreedi koostisosa 4.Lahusti osadele vitamiinidele. Osadel kllastamata rasvhapetel on vitamiinidega vrdne thtsus organismis 36. ORGANISMIS OLEVA VEE JAGUNEMINE: 1. Rakusisene e. intratsellulaarne vesi 60 % kehakaalust, kuulub rakkude koostisesse 2. Rakuvline e. ekstratsellulaarne vesi 40 % kehakaalust; mbritseb rakke, selle kaudu toimub toitainete, ainevahetusjkide ja reglaatorainete viimine rakku ja rakust vlja. 37. DEHDRATSIOON; HPERHDRATSIOON: DEHDRATSIOON- veesisalduse langus HPERHDRATSIOON- veesisalduse tus 38. HPOTOONILINE HPERHDRATSIOON: 39.VITAMIINID; JAGUNEMINE NIMI LESANDED KUS LEIDUB AVITAMINOOSI TAGAJRGA RETINOOL LOOTE NORM. ARENG, RAKKUDE PALJUNEMINE, NGEMISPROTSESS, EPITEELI ARENG, SUGUFUNKTSIOON
oksüdatsiooniprotsessides osalevate ensüümide ja mõnede valkude sünteesil. Rauda eritatakse vähe, hoitakse ringluses, kasutatakse korduvalt. *Ensüümide koostises olevad: *tsink vereloomes ja SV, lipiidide ja valkude ainevahetuses. *iood vajalik kilpnäärme H-de sünteesil. *väikestes kogustes: mangaan, magneesium, vask, fluor. 26.Vee tähtsus organismis, vee jaotumine organismis. 1. Rakusisene e. intratsellulaarne vesi 50 % kehakaalust, kuulub rakkude koostisesse 2. Rakuväline e. ekstratsellulaarne vesi 20 % kehakaalust (¾ rakkudevahelises ruumis ¼ soontesiseses ruumis); ümbritseb rakke, selle kaudu toimub toitainete, ainevahetusjääkide ja regulaatorainete viimine rakku ja rakust välja. Organismi päevane veevajadus on 28…38 ml kehakaalu kg kohta. Laste veevajadus suurem, kuna vett kehas rohkem ja veevahetus kiirem: Imik vajab ööpäevas vett 120...170 ml/kg, 4...6 aastaste laste veenõudlus on umbes 75…100 ml/kg. Regulatsioon -
paljude rakufunktsioonide aluseks VESI Kõikide biosüsteemide eksisteerimine vajab vett Vesi on biokeemiline toiteaine Paljudes ensüümreaktsioonides on vesi kas reagent, produkt või keskkond Kaks vee unikaalset füsiko-keemilist omadust teevad vee asendamatuks: Vesi on polaarne molekul Polaarsed veemolekulid seostuvad omavahel VESI Vesi / vedelik jaotub organismis: rakusiseseks (intratsellulaarne ICV) - 66% kogu keha veest - 2/3 koguhulgast = 28 liitrit rakuväliseks (ekstratsellulaarne ECV) - 33% kogu keha veest 1/3 koguhulgast = 14 liitrit rakkudevahelises keskkonas 10,5 liitrit NIS M IS c a 42 L IITRIT vereplasmas 3,5 liitrit SISALDUB ORGA Palaviku korral on veekadu suurenenud: iga 1° suurenemisega > 37° C lisab 0,5- 1,0 l veekadu. Vedeliku kadumisel mao-sooltrakti kaudu (kõhulahtisus, oksendamine, fistulid,
(..ehk mõjutamine vere kaudu) adrenaliin- hormoon, südame käivitaja, aktiivolekus tõstab südame tööd. Türoksiin- kilpnäärme hormoon, mõjutab rahulolekus. K-ioonid- mõjutavad uitnärviga sarnaselt (rahustavad ja pidurdavad südame talitlust) (rosin ja mesi sisaldavad palju kaaliumi) Ca-ioonid- mõjutavad sümpaatiliste närvidega sarnaselt (kiirendavad-tudevdavad südame talitlust) Veri ja vereringe 1. Organismi sisekeskkond Organismi sisekeskkonna moodustavad selle intra- ja ekstratsellulaarne ruum. Organismi sisekeskkonda iseloomustatakse vereplasma näitajate ja kehatemperatuuri järgi. Organismi sisekeskkond peab säilitama kudede ja rakkude stabiilsuse ja sisekeskkonna tasakaalu ehk homöostaasi. 2. Veri, vere hulk, koostis, ülesanded Veri kui vedel sidekude on vahendajaks kõikide kudede vahel. Veri moodustab inimese kehamassist 6- 8%. Seega 70 kg inimese kehas on umbes 5 liitrit verd. Veri koosneb vereplasmast ja verelibledest ehk hemotsüütidest
Lõpuks tekib olukord, kus areneva elektrivälja mõju kompenseerib kontsentratsioonide erinevuse poolt tekitatud DIFUSIOONIRÕHU. Maali-Liina, jaanuar 2012 6 F- Faraday konstant. Z- reaktsioonis ülekantavate elektronide moolide arv Ce-iooni ekstratsellulaarne kontsentratsioon. Ci- iooni intratsellulaarne kontsentratsioon. Membraani puhkepotentsiaal: olemus, suurus, tekkimise tingimused, Goldmann- Hodgkin-Katzi võrrand. Gibbs-Donnani tasakaal. Olemus: Puhkepotentsiaal Vm on elektrigradient ekstra- ja intratsellulaarse vedeliku vahel. Tekib membraani polariseerituse tõttu. Puhkepotentsiaali nimetus tuleneb sellest, et juhul, kui mingi mõjutus rakku ei aktiveeri,
see ei pea olema kontsentratsioon vaid võib olla hoopiski gravitatsioon, mis tõmbab lahustit tagasi. · Näiteks: vee liikumine soolestikust vereringesse ja sealt koevedelikku ning lõpuks rakku teel on mitu lahustunud osakesi pidurdavat membraani · Onkootne rõhk Vee paigutus · Kehas paigutub vesi kolmes membraaniga eraldatud ruumis: Rakkude sisene vesi (intratsellulaarne) Rakkudest välja poole jääv vesi (ekstratsellulaarne) Plasma (vere vedel osa) · Juues jõuab vesi seedetraktist vereringesse (plasmasse), sealt ultrafiltreerumise (vere valgumolekulid ei pääse edasi) teel koevedelikku (valguvaene) ning sealt edasi rakkudesse Raku membraan Kapillaari sein Koevedelik (9l)
asuvale ekstratsellulaarsele retseptorile · ...aktiveerib või inhibeerib tsütoplasmas või tuumas kulgevaid protsesse · ... võib olla cAMP, cGMP, Ca2+, IP3, DAG, NO· jt; · ... tuleb degradeerida või kõrvaldada rakust, kui signaal on edastatud NB! Oluline protsess! Retseptorvalgud (7-transmembraanse segmendiga retseptorid, 7-TMS); N: adrenaliini ja glükagooni retseptorid. Neil on ekstratsellulaarne hormooni (ligandi) sidumissait intratsellulaarne sait G-valguga seondumiseks Retseptorensüümid (1-transmembraanse segmendiga retseptorid, 1- TMS); N: insuliini retseptor ekstratsellulaarne hormooni (ligandi) sidumissait intratsellulaarne katalüütiline domeen kas türosiini kinaas või guanülüültsüklaas (sünteesib cGMP) Oligomeersed ioonkanalid - valgukompleksid, mille subühikud koosnevad
m er e s ü g a vu st e s vaid ka vee pinn al ja mais m a al. Näiteks juba vanal ajal tuntud öine mere helendamine on põhjustatud erinevate dinoflagellaatide poolt (1830), tuntuimaks esindajaks Noctiluca miliaris (12mm). Valgus tekib biokeemiliste reaktsioonide tagajärjel: lutsiferiini ensümaatilise oksüdeerimise käigus (ATP, O2, H2O) eraldub valgus. Bioluminestsentsi tekkimisel eraldub 8095% energiast valgusena a) Ekstratsellulaarne (rakuväline) bioluminestsents organism eritab spetsiaalsetest näärmerakkudest (fototsüüdid) vette helendavaid, osaliselt limaga segatud sekreete. Näiteks karp Pholas, hulkharjasussid Odontosyllis, mõned karpvähilised jt. b) Intratsellulaarne (rakusisene) bioluminestsents kontsentreerub kindlatesse kehapiirkondadesse, spetsiaalsetesse valgusorganitesse, kusjuures valgust tootvad keemilised protsessid toimuvad spetsialiseerunud rakkudes (fototsüütides).
Vee hulk inimorganismis sõltub nii vanusest kui soost. Kogu organismis leiduv vesi jaguneb intratsellulaarse (rakusisese) ja ekstratsellulaarse (rakuvälise) ruumi vahel, viimase moodustavad interstitsiaalne vedelik ja vereplasma, aga ka lümf, tserebrospinaal- ja sünoviaalvedelik (tabel 1.3.). Tabel 1.3. Vee hulk ja jagunemine inimese organismis (protsentides keha massist) (Seeley jt, 1995) Iga Üldine Intratsellulaarne Ekstratsellulaarne Plasma Interstitsiaalne Ekstratsellu- laarne kokku Vastsündinu 75 45 4 26 30 Täiskasvanud 60 40 5 15 20 mees
evolutsiooniastmete tunnused, mis lootel arengu käigus tekivad.[4] Samuti kujunevad tänu liigsete rakkude apoptootilisele surmale loote arengus sõrmede ja varvaste vahed. Apoptoosi mittetoimumise korral võib organism areneda väärarengute, stigmade (näiteks sündaktüülia) või atavismidega (näiteks kolmas rinnanibu). 26. Rakkudevaheline keskkond — kudede erinevused rakkude ja vaheaine proportsioonis, vaheaine põhiollus, selle peamised komponendid. Ekstratsellulaarne maatriks (inglise extracellular matrix) ehk rakuvaheaine on loomarakkudevaheline (väline) võrgustik, mis koosneb erinevatest rakkude valmistatud ning nende sekreteeritud (väljutatud) polüsahhariididest ja valkudest[1]. Ekstratsellulaarse maatriksi (nüüdsest rakuvaheaine) peamine ülesanne on toimida kudede ehitusliku osana (pakub struktuurset tuge) ning mõjutada nende arengut ja talitlust.[1]. Rakuvaheainet leidub eriti palju just sidekoes.
vohamist, elujõulisust · Oluline mediaator patoloogilises angiogeneesis vähk · VEGF-i produktsiooni stimuleerivad: hüpoksia tsütokiinid (IL-1,-6) ja hormoonid (östrogeen) kasvufaktorid (EGF) ja nende retseptorid (HER-1) onkogeenid (Ras) ja tuumor-supressor geenid (p53) · Türosiinkinaassed retseptorid: VEGFR-1 ja VEGFR-2 VEGF signaaliraja inhibeerimine potentsiaalne vähivastane teraapia 1. Märklauaks ekstratsellulaarne VEGF Anti-VEGF monoklonaalsed antikehad (MKA) Eelised: spetsiifiline inhibeerimine, ko-retseptori neurolipin vahendatud signaali inhibeerimine 2. Märklauaks intratsellulaarne VEGFR Türosiin-kinaasi inhibiitorid ja retseptori vastased antikehad Puudus: teiste retseptor kinaaside poolt vahendatud signaaliradade inhibeerimine VEGF-i inhibeerimisel põhineva teraapia efektid · Veresoonte kasvu peatumine
veres 83 % neerudes 81-83 % lihastes, ajus 74-75% maksas 67-68 % rasvkoes 30 % luudes 22-23 % Vesi / vedelik jaotub organismis: rakusiseseks (intratsellulaarne ICV) - 66% kogu keha veest - 2/3 koguhulgast = 28 liitrit ja rakuväliseks (ekstratsellulaarne ECV) - 33% kogu keha veest 1/3 koguhulgast = 14 liitrit Rakuvälise vedeliku moodustab: * rakkude vaheline (interstitsiaalne) koevedelik (ISV) - 26% kogu keha veest; * soonsisene (intravasaalne) vedelik (vereplasma) (IVV) - 7% kogu keha veest (3-3,5 l). T r a n s t s e l l u l a a r n e vedelik (nn. kolmas vedelikuruum) tekib sekretsiooni tulemusena õõnesruumidesse (nt. tserebrospinaalruum, pleura-, kõhukelmeõõs, mao-sooltrakt)
Repolarisatsiooniaeg on pikk. 6. Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon. Kehavedelikud kujutavad endast paljukomponendilisi vesilahuseid. Päritolult on nad näärmete sekreedid, filtraadid või ka mitme samaaegselt toimuva protsessi resultandid. Nende koosseisus on harilikult mitmed komponendid ehk teisiti oeldes ei leidu organismis kusagil vett ilma lahustunud komponentideta. Inimese organismis on umbes 60% vett. Jaotuvad: 2/3 intratsellulaarne vedelik ja 1/3 ekstratsellulaarne vedelik. Intratsellulaarne vedelikuruum ei ole kompaktne, vaid moodustub kõikides organismi rakkudes olevate vedelikuruumide summana. Tsütosooli keemiline koostis on teatud ainete suhtes küllalt stabiilne, mis võimaldab tekkida füsioloogiliselt olulistel gradientidel. Rakkude sees on membraanidega ümbritsetud ruumid, mille keemiline koostis võib tsütosooli omast oluliselt erineda. Et
protsessi resultandid · Nende koosseisus harilikult mitmed komponendid ehk teisiti öeldes ei leidu organismis kusagil vett ilma lahustunud komponentideta. · Täidavad mitmekesiseid ülesandeid sõltuvalt kehavedeliku komponentidest. Vesi organismis · Täiskasvanul 60 % kehamassist, so 70 kg inimesel 42 l · Sellest 2/3 (~28 l) moodustab intratsellulaarne vedelik ja 1/3 (~14 l ) ekstratsellulaarne vedelik, mis täidavad vastavalt intratsellulaarse ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi. · NB! Kehavedelikud kujutavad endast paljukomponendilisi vesilahuseid. Intratsellulaarne vedelik · Intratsellulaarne vedelikuruum ei ole kompaktne, vaid moodustub kõikides organismi rakkudes olevate vedelikuruumide summana · Tsütosooli keemiline koostis on teatud ainete suhtes küllalt stabiilne, mis võimaldab tekkida füsioloogiliselt olulistel gradientidel.
ER membraani proteiini kalneksiiniga (chaperon). Selle kompleksi sidumine TAPi külge initseerib peptiidi kinnipüüdmise MHC poolt ja dissotsiatsiooni seejärel kalneksiinilt. Osad peptiidid ei seondu molekuliga üldse, osad seonduvad, aga on ebastabiilsed. Stabiliseeritud MHC molekul transporditakse läbi Golgi raku pinnale. Eksogeenne antigeen on ühinenud antigeeni esitlevate rakkude APC-dega nagu nt makrofaagid, dedtiidrakud, B lümfotsüüdid. Ekstratsellulaarne antigeen seondub APC ja siseneb rakku, seejärel lokaliseerub endosoomides. Endosoomides olevad proteolüütilised ensüümid aitavad protsessida antigeeni MHCII molekuli jaoks. Klass II alfa ja beeta ahelad on seotud ERiga. Alfa ja beeta ja invariantne ahel sünteesitakse ERis, mis transporditakse seejärel Golgi kompleksi. Golgist transporditakse eksotsüütilise vesiikuli abli endosoomi. Endosoomis algab invariantse ahela proteolüüs. Proteiin nimega invariant II on
Tasakaalupotentsiaal on potentsiaal, mille juures iooni netovool (aine sisse-ja väljavoolude diferents läbi rakumembraani, sõltub aine konsentratsioonide diferentsist rakus ja rakust väljapool ja elektriväljast) läbi membraani lakkab, st olukord, kus tekib tasakaal raku sees ja väljas olevate ioonide vahel, sama palju ioone liigub sisse kui ka välja (selle korral on iooni summaarne vool 0).Tasakaalupotentsiaali väljendatakse Nernsti võrrandi abil: R T iooni _ ekstratsellulaarne _ kontsentratsioon Eioon ln Fz iooni _ int ratsellula arne _ konsentratsioon R-universaalne gaasikonstant T-absoluutne temperatuur Kelvingi skaalas (t+273) F-Faraday konstant z-iooni valents Tasakaalupotentsiaal K+ jaoks on -95mV ja Na+ jaoks 80mV. Puhkepotentsiaali tekkimine ja hoidmine. Säilitavad mehhanismid: membraani suhteliselt suur läbilaskvus K+ läbi
moodustada klastreid (kogumeid) membraani pinnal, nad ei ole ühtlaselt jaotatud. Lipiidide lateraalne asümeetria: lipiidid võivad moodustada klastreid membraani pinna, nad ei ole ühtlaselt jaotatud; lipiidklastrite teket saab indutseerida (faaslahutamine). Membraanide transversaalne asümmeetria: asümeetria risti membraani suhtes. Valkude transversaalne asümmeetria: valgud ei paikne kaksikkihis sümmeetriliselt. Ntks glükoforiini N-terminus on ekstratsellulaarne ning C-terminus intratsellulaarne. Lipiidide transversaalne asümmeetria: paljude membraanide lipiidses kaksikkihis on sise- ja väliskihi koosseis erinev. Membraani faasiüleminekud. Üleminekutemperatuur e "sulamistemperatuur" (Tm) membraani iseloomustav suurus, sõltub membraanilipiidide polaarse peagrupi tüübist, atsüülahelate pikkusest ja küllastamatusest. Allpool Tm'i on
ainevahetuslikke komponente. Kasvufaktorite vajaduste järgi jaotatakse mikroobe: 1) Prototroofid – sünteesivad mitmesuguseid kasvufaktoreid 2) Anksotroofid – ei kasva ilma kasvufaktoriteta. Toitumise mehhanismid Lihtne difusioon – selle mehhanismi põhimõte on vastava aine ärakasutamine, mille asemele tuleb väliskeskkonnast uut ainet. Seega lahustunud ained sisenevad mikroobirakku vastavalt nende kontsentratsioonigradiendile. Enamasti eelneb sellele ekstratsellulaarne ainete hüdrolüüs. Soodustatud transport – tegemist spetsiaalsete kandjate proteiinidega, mistõttu toimub transport kontsentratsioonigradiendi vastu. Selle tulemusel muudetakse imporditav või eksporditav molekul proteiinidega transporditavaks molekuliks. Aktiivne transport – mehhanism, mille juures vajatakse lisa energiat, vajalik energia saadakse prootonite s.o vesinikioonide väljutamisel rakust, mis tekivad raku ainevahetuses metaboolide oksüdatsioonil.
? Vee jaotumine erinevate vedelikuruumide vahel organismis ja seda mõjutavad tegurid: elektrolüütide konsentratsioon ekstratellulaarses vedelikus, kapillaarne vererõhk, vereplasma valkude konsentratsioon.Veekogus esineb 1. rakusisese e.intratsellulaarse veena 60%- kuulub raku koostisse ja 2. rakuvälise e. ekstratsellulaarse vedelikuna 40%- ümbritseb rakke.selle kaudu toimub toitainete, ainevahetusjääkide ja regulaatorainete viimine rakku ja sealt välja. Ekstratsellulaarne jaotub: interstitsiaalkoe 31%,vereplasma 7% ja transtsellulaarse 2% vedelike vahel. Veesisaldus hoitakse regulatsioonimehhanismide abil suhteliselt konstantsena. Makroelemendid ja mikroelemendid, nende ligikaudne hulk organismis ja vajalik sisaldus toidus. *Na, K (piisab NaCl -10-20g ja KCl 2-4g ööpäevas) elusate rakkude ja koevedelike koostisosad, roll
- kuiv suvi ja vihmane talv, sademeid 500-600 mm/a - mullad viljakad - igihaljad kõvalehised metsad Niiske subtroopika - 25. ja 35. laiuskraadide vahel kontinentide idaservades - vihm aastaringselt, maksimum suvel, tsüklonid sageli - igihaljad vihmametsad Taimede kohastumised kliimale ja tulekahjudele. Veel taimede kohastumisi · Kohastumused metsatulekahjudeks (musta kuuse käbid avanevad kuumuses, seemnete dormantsus) · Paljudel puudel vegetatiivne paljunemine · Ekstratsellulaarne külmumine (vesi surutakse rakkudest välja) · Mükoriisa Troopilised metsad. · Ekvaatorist 20.-30. laiuskraadini · Jagunevad sesoonseteks (sademeid <2000 mm/a, 5 või enama kuu jooksul <100 mm) ja humiidseteks (sademeid >2000, 1-2 kuu jooksul <100 mm ) metsadeks · Temperatuur ei lange kunagi alla 0 kraadi · Mullad toitainetevaesed Vihmametsavöönd, täpsemalt igihalja troopilise ja ekvatoriaalse metsa vöönd, ümbritseb maakera ekvatoriaalse vööna ja
IgG on kõige mitmekülgsem antikega, kuna ta on võimeline läbi viima kõiki immunoglobuliini funktsioone. Ig-d: Sekreteeritav (sIg) ja membraan-seoseline (mIg). H-ahela C-terminaalne domään on sIg-l ja mIg-l erinev nii struktuuri kui bioloogilise funktsiooni poolest. sIg C-termin.domään koosneb erineva pikkusega hüdrofiilsete aminohapete järjestusest; funktsiooniks on antikehade sekretsioon. mIg C-terminaalne domään koosneb 3-st regioonist: ekstratsellulaarne osa - hüdrofiilne "spacer" 26 aminohapet; hüdrofoobne transmembraane järjestus ja tsütoplasmaatiline saba. mIg ekspressioon B-raku pinnal: 1) pre-B-rakk mIgM; 2) B-raku küpsemine (enne AG kohtamist) mIgM ja mIgD; 3) Mälu B-rakk mIgG, mIgA või mIgE. Eristatakse 4 olulist effektor-funktsiooni, mida vahendavad (H)-ahelate C-regionid. Opsoniseerimine ja selle kaudu AG-ide fagotsütoosi võimendamine
Nad moodustavad kahemōōtmelisi filamentide kihte, mis tekivad ja kaovad mitoosi kindlatel etappidel. Moodustavad vōrgustiku, mis asub tuuma sisemembraanil. IF funktsioonid Primaarne funktsioon on tagada rakule mehaaniline toestus. Inimesel esineb pärilik haigus Epidermolysis bullosa simplex, see on tingitud mutatsioonist keratiini geenis, tulemuseks on epidermise basaalrakkude keratiinifilamentide puudulikkus, see muudab rakud väga tundlikuks mehaanilistele mõjutustele. 16.Ekstratsellulaarne maatriks ehk rakuvaheaine on loomarakkudevaheline (väline) võrgustik, mis koosneb erinevatest rakkude valmistatud ning nende sekreteeritud (väljutatud) polüsahhariididest ja valkudest. Ekstratsellulaarse maatriksi (nüüdsest rakuvaheaine) peamine ülesanne on toimida kudede ehitusliku osana ning mõjutada nende arengut ja talitlust. 14
lahustunud ained,pole nö puhast vett. Tsütosooli keemiline koostis on teatud ainete suhtes küllalt stabiilne, mis võimaldab tekkida füsioloogiliselt olulistel gradientidel.Rakkude sees on membraaniga ümbritsetud kompartmendid,mille keemiline koostis võib tsütosoolist erineda. *Vedelikuruumide vahel: a)Bioloogilised membraanid valikuliselt läbilaskvad,osmoos tähtis protsess mis mõjutab vee liikumist intra- ja ekstratsellulaarne vedelikuruumi vahel. b)Vereplasmas difusioon ja filtratsioon *Vedelikuruumis:difusioon 7. Vere üldiseloomustus. Vereplasma iseloomustus. Veri: *vedel sidekude,paljudest komponentidest koosnev vedelik *~5liitrit *~7 % kehakaalust *~55% vereplasma,45% vererakud *vere koostis enam-vähem stabiilne Vere ülessanded: · Transport,hormoonid,toit,soojus,gaasid jms · Keskkonna hoidmine stabiilsena(vere koostis stabiilne),termoregulatsioon
vees lahustunud ained,pole nö puhast vett. Tsütosooli keemiline koostis on teatud ainete suhtes küllalt stabiilne, mis võimaldab tekkida füsioloogiliselt olulistel gradientidel.Rakkude sees on membraaniga ümbritsetud kompartmendid,mille keemiline koostis võib tsütosoolist erineda. *Vedelikuruumide vahel: a)Bioloogilised membraanid valikuliselt läbilaskvad,osmoos tähtis protsess mis mõjutab vee liikumist intra- ja ekstratsellulaarne vedelikuruumi vahel. b)Vereplasmas difusioon ja filtratsioon *Vedelikuruumis:difusioon 7. Vere üldiseloomustus. Vereplasma iseloomustus. Veri: *vedel sidekude,paljudest komponentidest koosnev vedelik *~5liitrit *~7 % kehakaalust *~55% vereplasma,45% vererakud *vere koostis enam-vähem stabiilne Vere ülessanded: Transport,hormoonid,toit,soojus,gaasid jms Keskkonna hoidmine stabiilsena(vere koostis stabiilne),termoregulatsioon Kaitse
mikrotuubulid (valgulised torukesed, mis on mõnede organellide koostises), mitokondrid (ATP-süntees) ,tsentrioolid (loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist), lüsosoomid(ühekordse membraaniga põieke, kus lagundataksemitmesuguseid makrmolekule), ribosoomid (koosneb rRNA-st ja valgumolekulidest. Toimub valgusüntees). Epiteelkude: rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval - rakuvaheaine (ekstratsellulaarne maatriks) peaaegu puudub; -- moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid -- kaitseb organismi ja selle kudesid keskkonnamõjutuste eest (nt haavad, patogeensed mikroorganismid); --moodustab kõige pealmise katte (epiteeli) nii looma välispinnale kui ka sisemistele õõnsustele - sealhulgas kattekihid õõnsate organite ‘’luumenile’’ (siseõõnsustele) (seedetrakt, erituselundid, kopsude alveoolid, veresooned jne);
neuroligiin jt. Lisaks tagavad stabiilse ühenduse kadheriinid, Ig perekonna CAMid jt. Nn koondavad valgud (scaffoldprotein) seovad kogu kompleksi tervikuks. Immunoloogiline sünaps: Ajutine struktuur, mis moodustub antigeeni presenteeriva raku (Blümfotsüüt, dendriitrakk vm) ja effektorraku (nt helper T-lümfotsüüt) vahel. Koosneb samuti mitmetest adhesioonimolekulidest, mis võimaldavad stabiilse kontakti antigeeni efektiivseks presenteerimiseks. 121. Ekstratsellulaarne maatriks: üldine iseloomustus ja jaotus. Ekstratsellulaarne maatriks e. rakuvaheaine, rakkudeväline võrgustik, mis koosneb erinevatest rakkude toodetud ja sekreteeritud polüsahhariididest ja valkudest. Esineb kõigil loomadel. ECMi hulka kuuluvad basaalmembraan ja interstitsiaalne maatriks. Basaalmembraan – moodustab õhukese kihi epiteelirakkude alla (ja ka mujale). Ülejäänud ECM – moodustab sageli suuremahulise rakkudevahelise molekulide massi nt: sidekude
bakterite tapmiseks, saamaks kätte toitaineid ning lähedalolevate bakterite abistamiseks. Patogeensus. Pseudomonas aeruginosa, bakter, mis on oluline tsüstilise fibroosi haigete kopsupatogeen, membraanivesiikulid võivad 23 sisaldada proteaase, fosfolipaas C-d, aluselist fosfataasi ja autolüsiine, samuti proelastaasi (elastaas, oluline ekstratsellulaarne proteaas, mis põhjustab kahjustusi kudedes, lõikab immuunoglobuliine, tsütokiine jt olulisi immuunvastuse valke), mis on patogeneesis olulised. Proelastaani sisaldamine membraanivesiikulites oli tõestuseks, et vesiikulid haaravad kaasa periplasmast komponente, sest proelastaan lõigatakse alles välismembraanis elastaaniks, mis on küps valk. P. aeruginosa'le lisaks on välismembraani vesiikulid olulised Proteus
Verplasma valkude konsentratsioon- kapillaaride sein ei ole läbitav, valgu molekulid tekitavad gradiendi, osmoos tõmbab vedeliku uuesti veresoontesse tagasi tulemuseks normaalne püsiv veremaht. Veekogus esineb 1.rakusisese e.intratsellulaarse veena 60%- kuulub raku koostisse ja 2.rakuvälise e. ekstratsellulaarse vedelikuna 40%- ümbritseb rakke.selle kaudu toimub toitainete, ainevahetusjääkide ja regulaatorainete viimine rakku ja sealt välja. Ekstratsellulaarne jaotub: interstitsiaalkoe 31%,vereplasma 7% ja transtsellulaarse 2% vedelike vahel. Veesisaldus hoitakse regulatsioonimehhanismide abil suhteliselt konstantsena. Makroelemendid ja mikroelemendid, nende ligikaudne hulk organismis ja vajalik sisaldus toidus. *Na, K (piisab NaCl -10-20g ja KCl 2-4g ööpäevas) elusate rakkude ja koevedelike koostisosad, roll osmootse rõhu säilitamisel ja rakumembraanide biolektriliste potensiaalide tekkes. *Kaltsiumisoolad oluline luukoe ehitusmaterjal
annaabi.ee 
