AJALOOFILOSOOFIA
. .
Niipea, kui tuleme abstraktsest uurimusest tagasi konkreetse uurimuse juur-
de, saame valdavalt öelda, millega tegemist on, sest protseduurid on tuntud
ning väärtustused ja muu hoitakse lahus. Samas jääb see siiski suhtumise
küsimuseks, sest kui inimene ei ole valmis oma töös kõigest kirjutama vas-
tavalt selle pikkusele, tekib siin siiski “aga”. Mis näiteks teha, kui teile on
antud Eesti ajaloo jaoks üks lehekülg? Mida mainida, mida mitte?
Aga mis on ekstrapolatsiooniga — küsis Riho Västrik. Loone oli algul
häiritud — näib, et loengu segamine talle väga ei meeldi. Kui me oleme
allikmaterjalid ning nende usaldusväärsuse kindlaks teinud, kui ajaloolane
3.3. OBJEKTIIVSUS 43
võtab kõik kättesaadava materjali. . . siis on ju kõik korras.
Kõigi materjalide haaramine uurimusse on ajaloolase puhul loomulikult
kohustus. Kui mingi osa neist välja jääb, tuleb seda märkida, miks nii te-