a. Atlas) Proc. transversus' telt ning kinnitub üle ühe ülemise lüli Proc. spinosus' ele: a) mõlemapoolne kontraktsioon põhjustab lülisamba ekstensiooni; b) ühepoolsel kontraktsioonil toimub rotatsioon vastupidises suunas. 10. Mm. interspinales lumborum, thoracis et cervicis paarilised kimbud, "tõmbuvad pingule" naaberlülide Proc. spinosus' te vahel; aitavad kaasa lülisamba ekstensioonile ning vertikaalasendi säilitamisele. 11. Mm. intertransversarii posteriores et anteriores cervicis, thoracis, mediales et laterales lumborum paarilised kimbud, "tõmbuvad pingule" naaberlülide Proc. transversus' te vahel; aitavad kaasa lülisamba vertikaalasendi säilitamisele ja kallutavad seda ühepoolsel kontraktsionil vastavale poolele. 12. Mm. levatores costarum breves et longi kulgevad lehvikutaoliselt lülisambalt roietele (M
Mõiste poolt vaadates moodustavad objektid neile vastava mõiste ekstensiooni ehk mahu. Võrdluseks: mõiste intensioon ehk sisu (NB mitte intentsioon ehk kavatsus) on tunnuste loetelu, mida objekt peab rahuldama, et vaadeldava mõiste ekstensiooni kuuluda. Näiteks kuuse mõiste intensioon on kuulumine okaspuude hulka ja vastamine teatud liigitunnustele; kuuse mõiste ekstensioon on kõigi kuuskede hulk. Lisaks objektile või mõiste ekstensioonile võib sedasama asja nimetada ka termini osutuseks või denotaadiks. Need on väga levinud ja vajalikud nimetused mõistekesksest oskussuhtluse mudelist rääkimisel, kuid siiski ei saa jätta märkimata nende kummalist sõnakesksust. Objekti (ja ka mõistet) nimetatakse selle järgi, kuidas ta mudelis paikneb sõna poolt vaadatuna – ilmselt veelkordne tunnistus selle kohta, et sõnakesksuse uskumisest loobumine on väga raske isegi mõistekesksuse teoreetikute endi jaoks.
annaabi.ee 
