Maaelu areng ja maaelu poliitika Euroopa liidus
vormis, mis ei põhine toodangul, vaid tootmisteguritel (hektarite või kariloomade arv);
meetmed toodetavate koguste otseseks mõjutamiseks, mida kohaldatakse kvootide,
haritava maa söötijätmise või hinnalisade piiramise vormis; nende meetmetega
asendatakse osaliselt ligikaudu 30 aastat tagasi sisseviidud kaasvastutusmeetmed;
meetmed talude restruktureerimise soodustamiseks, s.t. varane pensionilejäämine,
metsastamine või saagi vähendamine ekstensiivsemate ja keskkonnasõbralikumate
meetodite kasutamise teel.
Põhilised seadusandlikud saavutused olid teraviljade ühisturu korralduse muutmine, teatavate
põllukultuuride tootjate toetusesüsteem, määrused veise- ja vasikaliha, lamba- ja kitseliha
ning muude toodete, näiteks tubaka kohta.
1992. a. reform koos struktuurifondide reformiga kutsus esile teatava nihke varasemalt
turumeetmete ülekaalult maapiirkondade arengu rolli rõhutamisele, eesmärgiga lahendada
annaabi.ee 
