kõrvalekalle tasakaaluasendist(Ao). Periood- ühe täisvõnke aeg(T) Vabavõnkumine ja võnkumise sumbumine (+ joonis) ehk omavõnkumine on füüsikas võnkumine, mis toimub süsteemis, millele ei mõju väliseid jõudusid. Võnkumine toimub ainult algenergia arvel ja on alati sumbuv. Sumbuva võnkumise korral amplituud ja seega ka keha võnkumise energia kahaneb pidevalt. Amplituudi kahanemine on ekspotentsiaalne. Sundvõnkumine ja resonants sundvõnkumine toimub mingi välise, perioodiliselt mõjuva jõu mõjul. Süsteemi jõud kompenseerib liikuvale kehale mõjuva hõõrdejõu. (joonis paremal) Resonants – võnkeamplituudi järsku kasvamist perioodilise välisjõu sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega. Selle tekkimise eelduseks ongi sageduste võrdsus. Laine interferents (+ seisev laine) ja difraktsioon tingimus millal esineb?(+ joonised
punkt ei ühti tema inertsikeskmega.. M = Fl = −mglsinα Ei ole üldjuhul harmooniline. o Vabavõnkumine ja võnkumise sumbumine (+ joonis) ehk omavõnkumine on füüsikas võnkumine, mis toimub süsteemis, millele ei mõju väliseid jõudusid. Võnkumine toimub ainult algenergia arvel ja on alati sumbuv. Sumbuva võnkumise korral amplituud ja seega ka keha võnkumise energia kahaneb pidevalt. Amplituudi kahanemine on ekspotentsiaalne. Sundvõnkumine ja resonants sundvõnkumine toimub mingi välise, perioodiliselt mõjuva jõu mõjul. Süsteemi jõud kompenseerib liikuvale kehale mõjuva hõõrdejõu. (joonis paremal) Resomamts – võnkeamplituudi järsku kasvamist perioodilise välisjõu sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega. Selle tekkimise eelduseks ongi sageduste võrdsus. o Võnkumiste liitmine: samasihilised (sama ja erineva ringsagedusega), tuiklemine ja virvendus;
Mikroorganismid ei ole ühtlaselt jagunenud. Kinnituvad vetikatele, kasutavad nende lima (vähendavad limakihi paksust) ning takistavad vetikate üksteise külge kleepumist. Kui aga protistid vetikatele kinnituvad, siis see neile ei meeldi, sest nemad ei söö ainult lima, vaid ka vetikat ennast. Kinnitunud mikroorganism ei suuda end enam lahti rebida. Bakterid kasvavad, paljunevad väga kiiresti (rekord iga 10 minuti järel). Looduses 1 kord ööpäevas. Kasv ekspotentsiaalne. Bakterite kasvu mõõdetakse: 1) merevette lisatakse tümidiini ja vaadatakse tema sisenemist DNAsse. Midagi, midagi. DNA puhastatakse (mõõdetakse raku produsteerimise kiirust) 2) triitiumiga märgistatud leutsiiniga (mõõdetakse biomassi juurdekasvu). Bakterite juurdekasvu pidurdab: nende ära söömine, ressurssid, suremus. Neist toituvad nanoflagellaadid (?). Fütoplanktoni ja zooplanktoni paljunemise kiirus on erinev. Zooplankton 10 korda aeglasemalt.
annaabi.ee 
