Liisbet Rosenthal 10b Swedbank’i vanemanalüütiku Maris Lauri sõnul aitavad paremad majandusarengud Eesti olulisematel eksportturgudel ka Eesti majandusel kosuda ning ekspordi ja investeeringute toel ootab pank selle aasta majanduskasvuks 1,5 protsenti. Maris Lauri sõnul on 57 aasta pärast Eestis töövõimeliste inimeste arv tänasega võrreldes ca 100 000 võrra väiksem. City24.ee statistikakeskkonna Spot kohaselt langesid üripindade pakkumiste põhised keskmised üürihinnad Eestis möödunud aastal 33 protsenti 2010
(Keskkonnaministeerium). Metsapoliitika ja –majandamise põhimõtted on küll olulised, kuid omavad siiski enamjaolt kaudset mõju. Otsesed mõjutegurid võib laias laastus jagada kaheks, Eesti riigisisesed faktorid ja riigi välised. Eesti riigisisesed faktorid on: nõudlus puidu järele ja selle hind, metsa majandamise eeskiri, ilmastiku olud talvel ja teede kevadine sulgemine ja kevadsuvine raierahu. Eesti riigi välisteks faktoriteks on nõudlus eksportturgudel, tollimaksud jne (Metsanduse arengukava aastani 2020, taustauuringud). Erametsade raiemahtusid mõjutab ennekõike omanikud ning nende huvid, tahe ja vajadus metsa majandada. Erametsaomanikke mõjutavad kõige enam isiklikud majandusolud, turusituatsioon ja metsamajanduslike tööde kõrged ühikukulud. Metsamajandamise vähene tasuvus ja seadusandluse kiire muutumine. Lisaks majanduslikule poolele on oluline ka
kiirem korrektsioon eratarbimises (Eesti Pank, 2008). Töötleva tööstuse lisandväärtuse tootmist pärsib 2008.-2009. aastal nõrgenenud sisenõudlus, eksportturgude jahenemine ning kasvavad tootmiskulud, mis vähendavad konkurentsivõimet. Enim mõjutab kasvu sisemaisele turule orienteeritud tööstusharude tootmismahtude vähenemine ja kasumite langus (Rahandusministeerium, 2008) Ka juhul kui 2009 aastal peaks algama järkjärguline paranemine meie peamistel eksportturgudel ning ärevus finantsturgudel on vaibunud, võib majanduse kasvutempo jääda tavatult väikseks. Majanduskasvu aeglustudes on vähenenud ka teenuste väljaveo kasv. Tõenäoliselt ei muutu ekspordimaht kuigivõrd ka järgmisel aastal ning kasvu taaskiirenemist võib oodata alles 2010 aastal (Eesti Pank, 2008). Teenindussektori kasv jääb 2008. ja 2009. aastal negatiivseks, kasvule avaldab mõju tarbimis- ja investeerimisaktiivsuse kahanemine. Eratarbimine väheneb prognoosi kohaselt 2008
(tärkavad majandused veavad maailma ettevõtteid negatiivselt nafta ja naftatoodete kättesaadavuse poolest majanduskasvu) – soodne võimalus laiendada turgu ning energia hinnatõusu poolest üldiselt. Aasiasse ning sinna tooteid ja teenuseid arendada. Maailma keskklassi kasv – kasvuvõimalus Jätkuv linnastumine ja tõmbekeskuste konkurents – liigitub eksportturgudel. ohuks juhul, kui linnaplaneerimine ebaõnnestub viisil, mis muudab tõmbekeskused väheatraktiivseks elu- ja töökeskkonnaks, halvendades sellega piirkondades tegutsevate ettevõtete olukorda. „peak oil“ ja naftatootmise vähenemine – on Arenenud riigid – probleemid ja kõikumised (arenenud riikide
kõrgekvaliteedilise kange alkoholi tootmise kõrval edukalt ka lahja alkoholi ja mittealkohoolsete jookide tootmist ja turustamist. Olemus AS Liviko valmistab enam kui 70 nimetust alkohoolseid jooke, mille tipus säravad üldtuntud brändid: Vana Tallinna liköörid ja Viru Valge viinad. Mõlemad, nii Vana Tallinn kui ka Viru Valge on saanud Eesti tunnusbrändideks, mida armastatakse koduturul Baltimaades ja hinnatakse kõrgelt eksportturgudel. Liviko on võtnud endale Eesti alkoholikultuuri edendaja ning kultuursema ja mõõdukama alkoholitarbimise eestvedaja rolli. Nende eesmärk on süvendada ühiskonnas arusaama, et alkoholist tuleb hoiduda lastel, rasedatel ja autojuhtidel ning töötegemine ja alkohol ei sobi enamasti kokku. Liviko tunnusbrändid Vana Tallinn ja Viru Valge on ühtlasi kogu Eesti tunnusbrändid maailmas. Liviko suhtub
otsuse tegemine võtta aega kuni 1 kuu, harva tehakse seda 1 nädala jooksul. Krediidiasutuste poolt kliendi tausta uurimine on ka mõistetav, sest tahetakse kliendi maksekäitumises olla äärmiselt kindlad. 2009 oli selge, et maailma majanduse ja rahaturgudearengute taustal tuleb ka Eestil üle elada suhteliselt pikk madalseis. Ühelt poolt muudab olukorra keeruliseks tarbimise ja nõudlusevähenemine meie peamistel eksportturgudel ning teisalt kitsad oludning usalduse puudumine rahaturgudel. Kuigi on otsustatud kärpida 2009.a. eelarvet ning piirata avaliku sektori kulutusi, samuti on erasektor astunud aktiivselt samme majanduslangusega kohanemiseks, siis ei piisa sellest majandussurutisest kiireks väljatulemiseks, kuna palju sõltub sellest, kuidas kulgevad arengud mujal maailmas. Muutused tööjõuturul Eestis avaldusid selgelt 2008.a. IV kvartalis, mil töötuse määr hakkas tasapisi kasvama
Näit.: eritellimusel vaipade / patjade tegemine, muude tekstiiltoodete lisamine vms. Mida plaanite teha tulevikus? Kas plaanite tootmist laiendada või jätkate tegevust väiksemas mahus ja kohalikus piirkonnas? Kõik need plaanid peavad siis kindlasti kajastuma ka müügi-jt. finantsprognoosides. Meie näite puhul: Kui tootmine käivitub planeeritult ja edukalt, siis näeme ühe võimalusena tulevikus toodangu turustamist eksportturgudel (peamiselt Põhjamaades - Soome, Rootsi, Taani). See eeldab aga täiendavate investeeringute tegemist ning tootmisvõimsuse suurendamist. NB! Müügiprognoosi koostamine on väga oluline, kuna see on aluseks teistele järgnevatele prognoosidele. Mida täpsemalt see on koostatud, seda õigemad on kokkuvõttes kõigi finantsprognooside tulemused! Kasumiprognoosi koostamine Kasumiprognoos on müügiprognoosist järgmine finantprognoosi tabel, mis annab teada, kas meie idee
soovitada kvaliteedi tagamine. Esineb ka ettevõtetes, kus pole rakendatud kvaliteedi kontrollisüsteemi. Näiteid välisriskidest: - majanduslanguse risk - esineb juhtudel, kui ettevõtte käive sõltub majanduse seisundist ja kui prognoositakse majanduslangust turul, kus ettevõte oma tooteid müüb; - poliitiline risk - esineb juhul, kui aktiivsust on üles näidanud ettevõtlusvaenulikud jõud kodumaal või võib eksportturgudel oodata näiteks impordi piiranguid; - seadusandluse risk - esineb, kui poliitilised jõud on avaldanud soovi muuta seadustikku ettevõttele kahjulikus suunas (näiteks täiendavad maksud jms); - tehnoloogiarisk - esineb, kui ettevõte on paigutanud suuri summasid uue tehnoloogia juurutamisse, kuid tehnoloogia areneb väga kiiresti ning ettevõte võib kaotada konkurentsieelise neile, kes tehnoloogia juurutamisega kauem ootasid. 22
võimatuks soovitada kvaliteedi tagamine. Esineb ka ettevõtetes, kus pole rakendatud kvaliteedi kontrollisüsteemi. Näiteid välisriskidest: - majanduslanguse risk - esineb juhtudel, kui ettevõtte käive sõltub majanduse seisundist ja kui prognoositakse majanduslangust turul, kus ettevõte oma tooteid müüb; - poliitiline risk - esineb juhul, kui aktiivsust on üles näidanud ettevõtlusvaenulikud jõud kodumaal või võib eksportturgudel oodata näiteks impordi piiranguid; - seadusandluse risk - esineb, kui poliitilised jõud on avaldanud soovi muuta seadustikku ettevõttele kahjulikus suunas (näiteks täiendavad maksud jms); 21 Äriplaan - tehnoloogiarisk - esineb, kui ettevõte on paigutanud suuri summasid uue
7.Suur konkurents toiduturul ja 6.Siseturu potentsiaali ärakasutamine (tarbija kolmandate riikide turul teadlikkus, ostujõu kasv) 8.Väärarusaamade võimendamine 7.Tootmisvõimsuste optimeerimine avalikkusele (dioksiin, varude 8.Hinnatõusu ärakasutamine, sealhulgas olukord) eksportturgudel 9.Suurenevad kulutused 9.Väliskapitali kaasamine toiduohutusele (serdid) 10.Ühistöö erinevad vormid (ühistegevuse 10.Väike siseturg ja tarbimine investeeringute eelistamine) 11.Kalatoodete hinna dikteerimine 11.EKF-i toetus eksportturgude arendamiseks jaemüüja poolt 12.Kasvav turg 7.7. Valdkonna analüüs
annaabi.ee 
