seisund halvenes. 1762-96 Katariina II taotles Baltikumi privileegide kaotamist (uus halduskorraldus, maksukorralduste muutmine, linnaduumad, mõisnikel võrdsed õigused). 1796 taastati varasem valitsemisviis. 10. Kaubandus 17.-18.saj. (sh import, eksport, sõbrakaubandus) Liivi sõda tõi kaasa kohalike kaupmeeste laostuse.Vene ajal pakkusid Eesti sadamalinnadele konkurentsi Riia ja Peterbur. Peamiseks väljaveoartikliks oli teravili. Teisteks eksportkaupadeks olid Venemaalt pärit lina ja kanep ning laevaehituskraam. Suur osa kaupadest läks Madalmaadesse. Sisseveokaupadeks olid Hispaani ja Prantsuse sool, metall, soolaheeringad ning tubakas, veini, klaasi, paberit, koloniaalkaupu. Oli ka salakaubandus. Sõbrakaubandus – igal talupojal oli linnas kindel kaupmees, kellega äri aeti. 11. Selgita mõisted: Reformatsioon – hariduse tähtsuse suurenemine
Hispaania põllumajandust iseloomustab piirkondade spetsialiseerumine. Nii on näiteks põhjapoolne rannikuala spetsialiseerunud eelkõige veisekasvatusele. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Märkimisväärne on kalanduse osa majanduses. Välissidemed Põhilised välissidemed on Hispaanial kaubanduse osas. Riigi veini- ja oliiviekspordi osa kogu majanduses on tähelepanuväärne. Eksportkaupadeks on veel. Masinad, mootorsõidukid, toiduained, farmaatsiatooted, ravimid ja muud tarbekaubad. Peamisteks eksportpartneriteks on: Prantsusmaa 19,3%, Saksamaa 11,7%, Portugal 9,6%, UK 9%, Itaalia 9%, USA 4% (2004) Oluliseks tuluallikaks on ka turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste. Riigi iseärasused
Kuid Eesti põllumajanduse lagunemises on süüdi mitmed faktorid. Kas või see, et noorem põlvkond ei oska ega ei ole huvitatud põllumajandusega tegelemisega. Tuntumad mööblivabrikud Eestis on Standard Tallinnas, Viisnurk Pärnus, Wermo Võrus ja Tarmeko Tartus. Üle 60% Eestis toodetud mööblist eksporditakse. Seega mööbliekspordi poole pealt teenib Eesti palju tulu, kuid samas importitakse selle võrra jällegi rohkem. Eksportkaupadeks on mööbel, saematerjal, puitkiudplaadid, palkmajad, tikud, tselluloos ja muud. Seega on mets Eesti suurim vara, kuid ei tohiks seda kuritarvitada suurendades puude liigset raiet. Eesti üheks suurimaks maavaraks on ka põlevkivi. Põlevkivi on Eesti strateegiline maavara ja põlevkivi baasil elektri tootmine on Eesti energeetika eripära. Üks põhjustest, miks elektri hind suureneb on see, et tuulest toodetud elektritoodangu ebaühtluse tõttu on vajalik
külastanud. Tööd tehes uurisin riigi üldandmeid, majandust, rahvastikku ning ka huvitavaid fakte Rootsi kohta. Sain teada, et Rootsi riigikord on konstitutsiooniline monarhia, kuningas on Carl XVI Gustaf ning peaminister Fredrik Reinfeldt. Rootsi rahvaarv 2008. aasta seisuga on 9 234 309, suur osa riigi rahvastikust ei olegi rootslased (86,7% rootslasi). Majanduslikult on tegemist väga eduka ning jõuka riigiga, mille peamisteks eksportkaupadeks on ravimid, elektroonikaseadmed, lisaseadmed mootorsõidukitele ning teletehnika. Tööd tehes sain meeldiva üllatuse osaliseks, kui avastasin, et kõrgharidus on Rootsis kõigile (veel ka välismaalastele) tasuta. Olen rahul, et valisin referaadi teemaks Rootsi, sest ta on meie merenaaber ja kasulik on tema kohta rohkem teada. Arvan, et tulevikus oleks kindlasti hea mõte oma tegevus Rootsiga siduda, sest seal on kõrge elatustase ning arukad inimesed.
peamiselt imporditud. Rasketööstus riigis kuulub valitsusele. [Majandus Burundis] Mineraalainete sektor on Burundis väike, suhteliselt osakaalutu. Maavaradest kaevandatakse väikestes kogustes kassiteriiti, tantaalinioobiumi- ja volframimaaki ning kulda. Uuringud on tuvastanud nafta olemasolu Tanganjika järve all ning samuti nikli leiukohti. Vaske, koobaltit ja plaatinat loodetakse leida koos niklimaagiga. [Burundi loodusvarad] 2.3. Import ja eksport Burundis Burundi peamisteks eksportkaupadeks on kohv ja tee, mis moodustavad 90% välismaal saadud tulust, kuigi eksport omab suhteliselt väikest osa SKPst. 2009. aastal eksporditi kaupu 68 miljoni dollari väärtuses. Peale taimesaaduste eksporditakse ka nahku ja kassiteriiti. Burundi ekspordist saadud tulu ja selle võimekus tasuda importteenuste eest sõltub peamiselt ilmastikutingimustest ning rahvusvahelistest kohvi ja tee hindadest. Enamik eksportkaupadest saadetakse
annaabi.ee 
