majanduse konkurentsivõime ja hinnastabiilsuse säilitamiseks oluline, et palgakasv oleks kooskõlas tootlikkuse kasvuga ega ületaks seda. Palgakasvu toetab tulevikus kvalifitseeritud töötajate nappus mitmetel tegevusaladel ning jätkuv kasv ehituses ja teistes valdavalt siseturule suunatud valdkondades. Tulevik on seotud ekspordiga ja kui üldiselt Euroopas läheb hästi, siis Eestil läheb ka hästi. Kõik, mis juhtub eksporditurgudel, kandub Eesti majandusse kohe üle. 1 Kasutatud kirjandus: 1. Eesti palgauuring 2012 lühitutvustus. Kättesaadav: http://www.fontes.ee/cms-data/upload/files/eesti-palgauuring-2012-tutvustus.pdf 2. Arumäe: aasta lõpus jääb põhjust palku suurendada vähemaks. Kättesaadav: http://uudised.err.ee/index.php?06260204 3. Eesti Pank: palgatõus peab aeglustuma. Kättesaadav: http://www
aastal. Eesti kaubaeksport kasvas seejuures 3,2 korda ja teenuste oma 2,1 korda .Jooksevhindades ekspordi kasv aeglustus samal ajal aastavõrdluses 1,5%ni: kaupade ekspordi maksumus vähenes 0,6%, teenuste ekspordi oma aga jätkas kasvu, kusjuures see kasv isegi kiirenes, 2,2%ni. (Eesti ... 2015:15-16) Eesti majandus on maailma mastaabis väga väike: Eesti ekspordi turuosa maailma ekspordis oli 2013. aastal vaid 1,1‰. Väiksuse tõttu on raske ette kujutada, et Eestil õnnestuks maailma eksporditurgudel paljude toodete hinda ise määrata. Eesti võtab peamiselt üle suurtel turgudel välja kujunenud hinnad. Eesti ekspordi struktuuri nihetele suurema lisandväärtusega toodete või dünaamiliste turgude suunas, allhanke väärtusahela koha paranemisele, niššide olemasolule või toodete kvaliteedi paranemisele. (Eesti ... 2015:18) Maailmas leidub riike, mille eksporttoodete keerukus ja üldine jõukus ei käi käsikäes.
Muidugi selline näitaja tulenes ka suuresti 2007. aasta III kvartali kesisest olukorrast. Olulisematest kaubagruppidest toetasid ekspordikasvu enim metallid ja metalltooted ning keemiatooted kõigi väljavedu suurenes aasta jooksul võrdselt ligi veerandi võrra. Osaliselt oli kõrgetekasvude taga tooraine hinnatõus maailmaturul. Masinad ja seadmed on jätkuvalt suurima osatähtsusega kaubarühm, moodustades enam kui viiendiku koguekspordist. Majanduskliima jahenemine meie peamistel eksporditurgudel, sealhulgas ehitussektori mahtude vähenemine, mõjutas 2008. aastal kõige rohkem puidu ja puittoodete eksporti. Langus kujunes lausa 12%-liseks, mis oli kõige suurim langus kogu aasta jooksul võrreldes teiste valdkondadega. 2008. aasta II kvartalis alguse saanud transpordivahendite ekspordi langustrend jätkus ka aasta teisel poolel. Ülejäänud valdkondades märkimisväärseid muutuseid ei toimunud. . Eesti valitsus on töötas välja abipaketi eksportivate ettevõtete
Rahvusvahelise ulatusega majandussektorid Soomes on metalli- ja elektroonikatööstus ning metsa-, tselluloosi- ja paberitööstus. Elektroonikatööstuses on olulisim ettevõtte endiselt Nokia Oyj. Soome majanduskasvu oluliseks komponendiks oli Soome ekspordikasvu taastumine 2006. aastal. Traditsiooniliselt on ekspordikasvu põhjuseks peetud Soome head konkurentsivõimet ja eksporditurgude kasvu. Mõne aasta eest, kui Soome jaoks olulistel eksporditurgudel USA-s ja Saksamaal valitses langus, oli Soome toodetel raske head turupositsiooni saavutada. Nüüd on eksport leidnud uusi, kiiremini arenevaid turge Ida-Euroopas ja Aasias. Tänase päeva seisuga läheb üle poole Soome ekspordist Euroopa Liitu. Majanduskasv 2000-2007 Aasta Majanduskasv 2000 5,0% 2001 2,6% 2002 1,6% 2003 1,8% 2004 3,7% 2005 2,8% 2006 4,9% 2007 4,5%
taset, vähendades valu tajumist. (2) 4 Alkoholitööstused Eestis on tuntumad ja juhtivamad alkoholitööstused AS Liviko ja AS Saku. AS Liviko AS Liviko on 1898. aastal asutatud Eesti rahvuslik alkoholitootja. Nende tuntuimad kaubamärgid on ,,Viru Valge" ja ,,Vana Tallinn". Rohkem kui sada aastat tagasi kohaliku viinaköögina alustanud Livikost on läbi pikkade aastate kujunenud laia tooteportfelliga paljudel eksporditurgudel tegutsev alkoholitootja, mille tuntus ja maine ületavad lähiturgude piirid. Orienteeruvalt kolmandik ettevõtte toodangust turustatakse viieteistkümnel erineval eksportturul üle maailma. Liviko kuulub Eesti ühe edukama tööstus- ja kaubandusinvesteeringute grupi NG Investeeringud koosseisu. Paljud Eesti kaugemad väliskülalised eristavad just Liviko toodete järgi Tallinna teistest Balti riikide pealinnadest
vahenditest. Uuringus käsitleti masinatööstust laiemas tähenduses, hõlmates lisaks metalli- ja metallitoodete ning masinate tootmisele ka arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmist. Uuringuga on võimalik tutvuda aadressil (nii täismahus kui lühikokkuvõte): http://www.eas.ee/index.php/uuringud/ettevotlus Arendamine (SEB) Tartumaa ettevõtted panustavad ekspordi arendamisele Tartumaa ettevõtetest pooled planeerivad tuleval aastal suurendada aktiivsust eksporditurgudel, näitab SEB poolt maakonna ettevõtteklientide seas läbiviidud kiirküsitlus. Tartumaal küsitletud 56 väikesest ja keskmise suurusega ettevõttest plaanib 27 protsenti - peamiselt on need üle kahe miljoni eurose käibega firmad siseneda uutele eksportturgudele ning 21 protsenti plaanib kasvada praegustel turgudel. Uuendustegevusi toodete või teenuste vallas kavandab järgmisel aastal 21 protsenti
Global Competitiveness Report 2001- 2002 paigutas Eesti majanduse konkurentsivõimelt maailma riikide seas 27. kohale(Global... 2001). Raport toob tugevusena esile Eesti stabiilset makromajanduskeskkonda kuid nõrkusena seda, et teadus- ja arendustegevuse (T&A) tänane tase ei võimalda Eestil konkurentsivõimelisena püsida. Muutusel avatusele on tagajärjed, millega majanduspoliitika planeerimisel tuleb arvestada. Avatud majandus tähendab ülemaailmset konkurentsi, mis ei esine ainult eksporditurgudel. Ettevõtted kohtavad üha tugevamat konkurentsi ka koduturgudel. Senini on Eesti ettevõtted suutnud madalate tööjõukulude tõttu rünnakuid tagasi lüüa. Majanduse kasvades ja palkade tõustes need konkurentsieelised kaovad (Sjöholm2002).3 1 http://www.postimees.ee/120106/esileht/majandus/188563.php, , Eesti Arengufondi seaduse eelnõu 2 http://www.postimees.ee/120106/esileht/majandus/188563.php Eesti Arengufondi seaduse eelnõu 3
(Ivar Simson, Rein Lumiste,Rünno Lumiste, 2000, lk 169) 1. EESTI ETTEVÕTLUSE KASVUSTRATEEGIA Eesti ettevõtjaskonda iseloomustab mitu olulist strateegilist nõrkust. Mis suures plaanis pärsivad tootlikkust ning rahvusliku rikkuse kasvamist. Liiga paljusid ettevõtjad imestab vähene ambitsioonikus nii tootearenduses kui pürgimises välisturgudele. Samas vajab parandamist juhtimiskvaliteet. Kitsaskoht on vähene ettevõtjate omavaheline koostöö eksporditurgudel, kus see on Eest mahtude väiksuse tõttu ekspordi õnnestumiseks sageli vajalik. (Haridus- ja Teadusministeerium, 2007) Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2020 näol on tegemist kogu Eesti majanduse keskse strateegiaga, milles pööratakse tähelepanu kolmele reaalsele väljakutsele Eesti jõukuse 4
investeeringute riiki meelitamisega. [2] Samas iseloomustab Eesti ettevõtjaskonda mitu olulist strateegilist nõrkust, mis suures plaanis pärsivad tootlikkust ning rahvusliku rikkuse kasvamist. Liiga paljusid ettevõtjaid ilmestab vähene ambitsioonikus nii tootearenduses kui pürgimises välisturgudele. Samuti vajab parandamist juhtimiskvaliteet ning tõstmist efektiivsus. Kitsaskoht on ka vähene ettevõtjate omavaheline koostöö eksporditurgudel, kus see on Eesti mahtude väiksuse tõttu ekspordi õnnestumiseks sageli hädavajalik. Ka ettevõtjate koostöö tihedus ja sisukus teadusasutustega jätab viimaste aastate kasvutendentsist hoolimata soovida. [2] Oluline murekoht on inimressurss, täpsemalt töötajate teadmised ja oskused. Siinkohal on võtmeküsimus hariduse sisu vastavus tööturul nõutavale, mis on kriitiline tegur hõive parandamiseks ning lisandväärtuse ja tootlikkuse kasvatamiseks. Kuna Eesti
üleselt, kaasates ka valitsusväliseid partnereid. Eesti ettevõtjaskonda iseloomustab mitu olulist strateegilist nõrkust, mis suures plaanis pärsivad tootlikkust ning rahvusliku rikkuse kasvamist. Liiga paljusid ettevõtjaid ilmestab vähene ambitsioonikus nii tootearenduses kui pürgimises välisturgudele. Samuti vajab parandamist juhtimiskvaliteet ning tõstmist efektiivsus. Kitsaskoht on ka vähene ettevõtjate omavaheline koostöö eksporditurgudel, kus see on Eesti mahtude väiksuse tõttu ekspordi õnnestumiseks sageli hädavajalik. Ka ettevõtjate koostöö tihedus ja sisukus teadusasutustega jätab viimaste aastate kasvutendentsist hoolimata soovida ) (Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeerium, Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-20120)). Ettevõtluse kasvustrateegia eesmärk on väljatoodud kitsaskohtade lahendamine ja täiendavate võimaluste loomine aktiivse panustamise inimressursi kvaliteedi kasvu, uudsete ärimudelite
Liitumine euroalaga alandab tehingukulusid, vähendab makromajanduslikke riske, tugevdab Eesti majandussidemeid teiste riikidega ning muudab oluliselt Eesti rahapoliitilist keskkonda. Jätkusuutlik eelarvepoliitika ja toimetulek ülemaailmse majanduslangusega on suurendanud usaldusväärsust Eesti vastu ja tõstnud tuleviku väljavaateid.2011. aasta alguses kasvas Eesti majandus väga hoogsalt eksporditulude kasvu toel. Langusejärgne kohandumine tugevdas tööstussektori konkurentsivõimet eksporditurgudel. Ka meie peamiste kaubanduspartnerite nõudluse kasv oli oodatust kiirem, mis omakorda toetas Eesti majanduse kiiremat taastumist. Prognoosi kohaselt on praeguseks suur osa kriisi ajal kasutuseta jäänud tootmisvõimsusest taas rakendatud ja majanduse kasvuhoog alaneb jätkusuutlikule tasemele aasta teisel poolel. Seni veel jõude seisev tootmisvõimsus ei pruugi täielikult sobida nõudluse rahuldamiseks uues kasvutsüklis. Majanduse edasine kasvutempo sõltub seega investeeringutest
saja-aastase kodumaise alkoholi tootmise traditsiooni ning tänaste klientide nõudliku maitse. Meie tuntuimad kaubamärgid "Viru Valge" ja "Vana Tallinn" sümboliseerivad koduturul põlvest põlve kestvat vankumatut kvaliteeti, mis on vastu pannud eri ajastute ja arusaamade esitatud väljakutsetele. Rohkem kui sada aastat tagasi kohaliku viinaköögina alustanud Livikost on läbi pikkade aastate kujunenud laia tooteportfelliga paljudel eksporditurgudel tegutsev alkoholitootja, mille tuntus ja maine ületavad lähiturgude piirid. Orienteeruvalt kolmandik ettevõtte toodangust turustatakse viieteistkümnel erineval eksportturul üle maailma. Liviko kuulub Eesti ühe edukama tööstus- ja kaubandusinvesteeringute grupi NG Investeeringud koosseisu. Paljud Eesti kaugemad väliskülalised eristavad just Liviko toodete järgi Tallinna teistest Balti riikide pealinnadest. Me ei arutle, kas see on hea või mitte, kuid Livikos oleme selle üle uhked.
ning püsinud viimastel aastatel muutumatuna. Rahvusvahelise ulatusega majandussektorid Soomes on metalli- ja elektroonikatööstus ning metsa-, tselluloosi- ja paberitööstus. Elektroonikatööstuses on olulisim ettevõtte endiselt Nokia Oyj. Soome majanduskasvu oluliseks komponendiks oli Soome ekspordikasvu taastumine 2006. aastal. Traditsiooniliselt on ekspordikasvu põhjuseks peetud Soome head konkurentsivõimet ja eksporditurgude kasvu. Mõne aasta eest, kui Soome jaoks olulistel eksporditurgudel USA-s ja Saksamaal valitses langus, oli Soome toodetel raske head turupositsiooni saavutada. Nüüd on eksport leidnud uusi, kiiremini arenevaid turge Ida-Euroopas ja Aasias. Tänase päeva seisuga läheb üle poole Soome ekspordist Euroopa Liitu. Majanduskasv 2000-2007 Aasta Majanduskasv 2000 5,0% 2001 2,6% 2002 1,6% 2003 1,8% 2004 3,7% 2005 2,8% 2006 4,9% 2007 4,50%
riikide SKP struktuurile ning püsinud viimastel aastatel muutumatuna. 2012. aastal andsid Soome SKP-st suurema osa kinnisvara- ja äriteenused 21,8%, tööstus 21,2%; kaubandus 9,9%; tervishoiu- ja sotsiaalteenused 9,8%; transpordi- ja sideteenused 7,9%; ; ehitus 7,0%; põllu- ja metsamajandus ning kalandus kokku 2,7%. Soome majanduskasvu veduriks on viimastel aastakümnetel olnud eksport, mis annab SKP-st üle 40%. Neil aastail, kui Soome jaoks olulistel eksporditurgudel USA-s ja Saksamaal valitses langus, oli Soome toodetel raske head turupositsiooni saavutada, kuid seejärel suudeti leida uusi, kiiremini arenevaid turge Ida-Euroopas ja Aasias. Rahvusvaheliste institutsioonide hinnangul esineb Soome majanduses siiski probleeme, mis võivad majanduskasvu pidurdada. OECD näeb kasvu pidurdamise võimalike põhjustena eelkõige kvalifitseeritud tööjõu puudust elektroonikasektoris ja võimsuste ammendumist tselluloosi- ja paberitööstuses
kvaliteedi tagamine. Esineb ka ettevõtetes, kus pole rakendatud kvaliteedi kontrollisüsteemi. Näiteid välisriskidest: majanduslanguse risk - esineb juhul, kui ettevõtte näiteid käive sõltub majanduse seisundist ja kui prognoositakse majanduslangust turul, kus ettevõte oma tooteid müüb poliitiline risk - esineb juhul, kui aktiivsust on üles näidanud ettevõtlus-vaenulikud poliitilised jõud kodumaal või võib eksporditurgudel oodata näiteks impordi piiranguid seadusandluse risk - esineb, kui poliitilised jõud on avaldanud soovi muuta seadustikku ettevõttele kahjulikus suunas (nt tax-free kaubanduse kaotamine) 25 tehnoloogiarisk - esineb, kui ettevõte on paigutanud suuri summasid uue tehnoloogia juurutamisse,
soovitava kvaliteedi tagamine. Esineb ka ettevõtetes, kus pole rakendatud kvaliteedi kontrollisüsteemi. Näiteid välisriskidest: · majanduslanguse risk - esineb juhul, kui ettevõtte näiteid käive sõltub majanduse seisundist ja kui prognoositakse majanduslangust turul, kus ettevõte oma tooteid müüb · poliitiline risk - esineb juhul, kui aktiivsust on üles näidanud ettevõtlus-vaenulikud poliitilised jõud kodumaal või võib eksporditurgudel oodata näiteks impordi piiranguid · seadusandluse risk - esineb, kui poliitilised jõud on avaldanud soovi muuta seadustikku ettevõttele kahjulikus suunas (nt tax-free kaubanduse kaotamine) · tehnoloogiarisk - esineb, kui ettevõte on paigutanud suuri summasid uue tehnoloogia juurutamisse, kuid tehnoloogia areneb väga kiiresti ning ettevõte võib kaotada konkurentsieelise neile, kes tehnoloogia juurutamisega kauem ootasid.
Seevastu kaasaegsetes käsitlustes peetakse riigi geograafilisest asendist märksa olulisemaks seda, kuidas 52 konstrueeritakse riigi suhteline asend rahvusvahelistes suhetes ning milline on riigi territooriumile omistatav strateegiline tähendus. Eesti on tänaseks suutnud välja arendada sellise väliskaubandust reguleeriva keskkonna, mis loob Eesti ettevõtjatele head võimalused eksporditurgudel konkureerimiseks. Kõigi olulisemate välispartneritega sõlmitud vabakaubanduslepingud, mille raames toimub lõviosa meie kaubavahetusest. Märkimist väärib, et need vabakaubanduslepingud loovad tingimused kaubanduse edasiseks liberaliseerimiseks. Nad võimaldavad Eesti eksportööridel taotleda täiendavaid soodustusi, mida on viimastel aastatel ka saavutatud. Samas muutub üha olulisemaks rahvusvaheliste kaubandussuhete mitmepoolne liberaliseerimine, mistõttu
annaabi.ee 
