3. Põllumajanduse spetsialiseerumine Spetsialiseerunud on loomakasvatusele. Kuid Lõuna-Rootsis kasvatatakse ka nisu, rukist, otra, kaera ja kartulit. Üha enam hakatakse tegelema mahe põllundusega. Põhja-Rootsis olulist taimekasvatust ei toimu. 4. Eksport Põllumajandus tooteid Rootsi oluliselt ei ekspordi, kui siis kartulit, õunu ja liha. Peamiselt varustab end ise kõigega, mida saab seal kasvatada. Impordib puuvilju, suhkrut jms. Peamiseks ekspordiallikaks on masinad ja seadmed, kemikaalid ja ravimid. Neid ta ka impordib. 5. Keskkonna probleemid Rootsi keskkonna probleemiks saab pidada väetiste ja kemikaalide üle kasutamise ja raskete põllutöömasinate kasutamise. 2 Kasutatud materjalid 1. Eneke 3, 1989, Tallinn 2. www.vikipeedia.ee 3. http://www.bsr.aktiva.ee/11063/Text;AddToCart/Rootsi_Kuningriik_.html 4. http://www.estemb.se/est/rootsi/majandus
aastal Negasso Gidada. Etioopia on praegu üks maailma vaesemaid riike. Suurt töötust rahva seast ning nälga püütakse parandada, kuid see on raske tänu suurele rahvaarvule. 70% rahvast on hetkel Etioopias töötud. Rahvaarv suureneb kõrge iibe pärast. Alla 15-aastased moodustavad rahvastikust peaaegu poole. Keskmine eluiga on meesteseas 52 ja naiste seas 54 aastat. Kuigi Etioopia on väga vaene, on sellel suured maavarad. Ta on rikas oma mineraalide poolest. Riigi suurimaks ekspordiallikaks on kohvioad, mida võib leida kõikjal üle maailma. Maailma erinevad abiorganisatsioonid toetavad Etioopiat rahaliselt, kuid vaesus ja nälg seal riigis ei paista siiski veel niipea lõppevat.
Suure rahvaarvu tõttu on maad väga vähe ning maa on väga üle kurnatud. 2.3 Tähtsaim toodang Burundi on kivine maa, kus inimesed elatuvad naturaalmajanduslikust põlluharimisest või karjakasvatusest..Madala arengutasemega riikides on domineeriv põllumajandus, mis annab Burundi SKP-st enam kui 30%, millisega on elanikkond hõivatud enam kui 90 % ulatuses. Peamine põllumajandustoodang on kohvi ja tee tootmine, mis on ka Burundi peamiseks ekspordiallikaks moodustades 93% Burundi ekspordist. Kohapealne töötlev tööstus puudub ning kohv ja tee müüakse töötlemata kujul. Teised põllumajanustoodangu produktid on puuvill, mais, maguskartul, banaanid, veiseliha, piim, nahad, sorgo. 2.4 Teised majandusharud Karjamaadena kasutatakse väheviljakaid alasi ning seal peetakse kitsi, lambaid ja veiseid. Karjamaad katavad umbes kolmandiku kogu riigi pindalast ning karjakasvatamine on suur. Kitsi ja veiseid kasutatakse piima- ja lihaloomadena
mineraalid. Nende loodusvarade kasutamine on teinud Norra heaoluriigiks. Norra erakordselt ilus ja haruldane loodus kutsub turiste üle maailma neid vaatamisväärsusi vaatama. Turismi osakaal majanduses on seega küllalti suur. Peamised tööstusharud, mis on arenenud tänu pinnamoele, asendile ja maavaradele: · keemiatööstus - Kasutatakse Põhjamerest saadavat naftat ja gaasi. Selle üks edukamaid harusid on kunstväetise tootmine. · kalandus Tähtsamaks ekspordiallikaks on nii mere- kui sisevete saadused. Üle maailma kuulud on Norra lõhe. · põllumajandus · metsamajandus 84% Norra metsadest on eravalduses. Riigist eksporditakse puitu, paberit, mööblit, ehitusmaterjale, tselluloosi. SISE-JA VÄLISJÕUDUDE KUJUNDATUD PINNMOED · Sisejõudude poolt kujundatud pinnamoed 1. Skandinaavia mäestik · Välisjõudude poolt kujundatud pinnamoed 1. Fjordid 2. Kiltmaa MAAVARAD
5. Ülemaailmne majanduskriis ja selle mõjud Eestile - 1929 a USA-st, 1930 Eestisse - Põhjused: *Ületootmine-tugevnes maailmaturul konkurent-kauba pakkujaid rohkem kui ostjaid ja hinnad langesid. *Liiga kergekäelised laenud, ei suudetud enam maksta- nt ettevõtete rajamiseks- viga,halvenes rahva olukord. (tööpuuduse kasv, elatustaseme langus) - Eesti eksport kasvas, aga sellest saadavad rahalised sissetulekud vähenesid - Kriis tabas esmalt põllumajandust, kuna peamiseks ekspordiallikaks toiduained *Hakati piirama põllumajandussaaduste sissevedu *Eesti kaupade turg ahenesülejääkide tõttu langesid toiduainete hinnad (kauba pakkujaid rohkem kui ostjaid – hinnad langesid) *Talurahva sissetulekud vähenesid järsult, paljud jäid töötuks-paljud talud jäid pankrotti ja langes ostujõud *Tekkis küsimusi krooni hoidmisel, sest see oli kulukas-tuli krooni devalveerimise mõte 6. Sisepoliitiline kriis -1929-1933 a - Põhjused:
Ekstensiivne põllumajandus ehk ka elatusmajanduslik ehk naturaalmajandusliku põllumajanduse puhul kasvatakse põllusaadusi ja peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks. Intensiivse ehk turumajandusliku ehk kaubandusliku põllumajandusliku tootmise põhieesmärgiks on toodangu müük. (-, 2015) Sellest lähtuvalt võib öelda, et Argentiina puhul on tegemist intensiivse põllumajandusega, kuna põllumajandus on selles riigis üheks suurimaks ekspordiallikaks. Looduslikud tingimused põllumajanduse arendamiseks on soodsad. Põllumajanduse arendamise seisukohalt on pinnamood suhteliselt hea. Mullad on ühed maailma viljakamad, mis on kujunenud lössil- kollakashallidel peeneteralistel poorsetel vett hästi läbi laskvatel setetel. Agrokliima iseloomustus: keskmine temperatuur on 16 C, sademeid on aastas 500- 1000 mm. Pampast lõunapool Patagoonias (jahe ja väga kuiv poolkõrbete ja kõrbete ala) on
Sellest järeldub, et Prantsusmaal jätkub küllalt raha põllumajandusega tegelemiseks ning selle arendamiseks. Tööhõive põllumajanduses on ainult 4.3% osakaal Prantsuse SKP-s on umbes 3%. Kuid siiski moodustavad Prantsusmaa põllumajanduslikud tooted 25% terverst Euroopa Liidu toodangust. Väga palju on viinamarjaistandusi kuna peamisteks ekspordiallikateks on Prantsusmaa veinid. Need veinid on maailmas laialt levinud ning parima kvaliteediga. Põllumajanduse ekspordiallikaks on ka teravili. Sealt tulevad ka ekstensiivsed teraviljatalud. Teraviljapõllud moodustavad ligi veerandi riigi maast. Prantsusmaa keskendub ühisele põllumajanduspoliitikale ning püüab olla võimalikult keskonnasäästlik. Prantsusmaa on spetsialiseerunud taimekasvatusele. Kuigi riik toodab loomaliha ja teravilja peaaegu võrdselt on nende kõrval ka sama suure toodanguga viinamarjatööstus, milest tulevad ka veinid, mille ekspordis Prantsusmaa on tugevalt esireas
Sellest järeldub, et Prantsusmaal jätkub küllalt raha põllumajandusega tegelemiseks ning selle arendamiseks. Tööhõive põllumajanduses on ainult 4.3% osakaal Prantsuse SKP-s on umbes 3%. Kuid siiski moodustavad Prantsusmaa põllumajanduslikud tooted 25% terverst Euroopa Liidu toodangust. Väga palju on viinamarjaistandusi kuna peamisteks ekspordiallikateks on Prantsusmaa veinid. Need veinid on maailmas laialt levinud ning parima kvaliteediga. Põllumajanduse ekspordiallikaks on ka teravili. Sealt tulevad ka ekstensiivsed teraviljatalud. Teraviljapõllud moodustavad ligi veerandi riigi maast. Prantsusmaa keskendub ühisele põllumajanduspoliitikale ning püüab olla võimalikult keskonnasäästlik. Prantsusmaa on spetsialiseerunud taimekasvatusele. Kuigi riik toodab loomaliha ja teravilja peaaegu võrdselt on nende kõrval ka sama suure toodanguga viinamarjatööstus, milest tulevad ka veinid, mille ekspordis Prantsusmaa on tugevalt esikohal.
Spetsialiseerunud on loomakasvatusele. Kuid Lõuna-Rootsis kasvatatakse ka nisu, rukist, otra, kaera ja kartulit. Üha enam hakatakse tegelema mahe põllundusega. Põhja-Rootsis olulist taimekasvatust ei toimu. 4. Eksport Põllumajandus tooteid Rootsi oluliselt ei ekspordi, kui siis kartulit, õunu ja liha. Peamiselt varustab end ise kõigega, mida saab seal kasvatada. Impordib puuvilju, suhkrut jms. Peamiseks ekspordiallikaks on masinad ja seadmed, kemikaalid ja ravimid. Neid ta ka impordib. 5. Keskkonna probleemid Rootsi keskkonna probleemiks saab pidada väetiste ja kemikaalide üle kasutamise ja raskete põllutöömasinate kasutamise. Metsamajandus ja metsatööstus. Metsamajandusega tegeleb Rootsis 4% tööhõivelisest rahvastikust. Rootsis on metsasust üle 50%. Üle poole Rootsi maa-alast katab mets. Seda on palju. Norrlandi õhukesel kivistel
mineraalid. Nende loodusvarade kasutamine on teinud Norra heaoluriigiks. Norra erakordselt ilus ja haruldane loodus kutsub turiste üle maailma neid vaatamisväärsusi vaatama. Turismi osakaal majanduses on seega küllalti suur. Peamised tööstusharud, mis on arenenud tänu pinnamoele, asendile ja maavaradele: · keemiatööstus - Kasutatakse Põhjamerest saadavat naftat ja gaasi. Selle üks edukamaid harusid on kunstväetise tootmine. · kalandus Tähtsamaks ekspordiallikaks on nii mere- kui sisevete saadused. Üle maailma kuulud on Norra lõhe. · põllumajandus · metsamajandus 84% Norra metsadest on eravalduses. Riigist eksporditakse puitu, paberit, mööblit, ehitusmaterjale, tselluloosi. 10 2.4. SISE-JA VÄLISJÕUDUDE KUJUNDATUD PINNMOED · Sisejõudude poolt kujundatud pinnamoed 1. Skandinaavia mäestik
turupositsioonide saavutamisele. Keemiatööstus on kindlasti rohkem arenenud, kui Eestis ning ka tootevalik on kõvasti laiem. Peamiselt toodetakse erinevaid plaste, kemikaale, värve, õliprodukte ja ravimeid. Samas on ka biotehnoloogia saamas üheks paljulubavaks osaks riigi keemiatööstuses. Viimaste aastate jooksu elektroonikatööstuse kokkukuivamise tõttu on keemiatööstus tõusnud üheks peamiseks ekspordiallikaks. Sellist kasvu seletavad mitmed faktorid, kuid keemiatööstused on siiski ise selleks põhiliseks tõukejõuks ja kasvumootoriks, kes paiskavad pidevalt välja turule uusi tooteid ning tegelevad aktiivselt arendustegevusega. Soome keemiatööstuses töötab üle 30 000 inimese ning umbes samapalju ka välismaalasi. Joonis Soome keemiatööstuse eksport kaubagruppide lõikes Allikas: Board of Customs, Chemical Industry Federation of Finland, Helsinki, Finland, 2013. 7
annaabi.ee 
