masse tulevikku. Vastandina liberaalidele ja konservatiividele eitasid sotsialistid rahvuslust, selle asemel rõhutati töölisklassi internatsionaalse koostöö vajadust: ,,Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" MARKSISM 1840. aastail sündis sotsialistliku liikumise marksistlik suund. Marksismi põhiseisukohad on: · Inimesed on kogu ajaloo vältel jagunenud lepitamatuteks klassideks eks pluateerijaiks ja ekspluateeritavaiks ning seetõttu on ajalugu eelkõige klassi võitluse ajalugu. Uusajal on kaks põhilist vastandklassi kodanlus ja töölis klass. · Tootmisvahendeid omav kodanlus maksab varatule töölisklassile vaid nii palju, kui läheb vaja hinge seeshoidmiseks ja tööjõu taastootmiseks. Üle jäänud töövilja arvel suurendab kodanlus oma kapitali. · Rikkus koondub üha väiksema hulga suuromanike kätte ja kogu muu rahvas
1) Revolutsioonilised voolud, mis taotlesid revolutsioonilisel teel õiglase ühiskonna rajamist 2) Reformistlikud voolud, mis panid pearõhu tööliste olukorra parandamisele kapitalismi tingimustes ja nihutasid sotsialistliku ühiskonna rajamise kaugemasse tulevikku 1840. aastaist saab alguse marksistlik suund sotsialistlikus liikumises. Karl Marxi arvates on inimesed kogu ajaloo vältel jagunenud klassideks- ekspluateerijaiks ja ekspluateeritavaiks. Ajalugu, see on eelkõige klassivõitluse ajalugu. Uusajal kodanlus v töölisklass. Tootmisvahendeid omav kodanlus maksab varatule töölisklassile vaid niipalju, kui palju läheb vaja elu sees hoidmiseks. Ülejäänuga suurendab kodanlus aga oma varasalve. Marksismi järgi toimub tootmises pidev kapitali kontsentratsioon. Rikkus nii linnas kui maal koondub üha väiksema hulga kätte, ülejäänud vaesuvad pidevalt
1) revolutsioonilised voolud, mis taotlesid revolutsioonilisel teel õiglase ühiskonna rajamist; 2) reformistlikud voolud, mis panid pearõhu tööliste olukorra parandamisele kapitalismi tingimustes ja nihutasid sotsialistliku ühiskonna rajamise kaugemasse tulevikku. 1840. aastaist saab alguse marksistlik suund sotsialistlikus liikumises. Karl Marxi arvates on inimesed kogu ajaloo vältel jagunenud klassideks – ekspluateerijaiks ja ekspluateeritavaiks. Ajalugu, see on eelkõige klassivõitluse ajalugu. Uusajal kodanlus vs töölisklass. Tootmisvahendeid omav kodanlus maksab varatuletöölisklassile vaid niipalju, kui palju läheb vaja elu sees hoidmiseks. Ülejäänuga suurendab kodanlus aga oma varasalve. Marksismi järgi toimub tootmises pidev kapitali kontsentratsioon. Rikkus nii linnas kui maal koondub üha väiksema hulga kätte, ülejäänud vaesuvad aga pidevalt. Protsess lõppeb sotsialistliku
annaabi.ee 
