molekulid liiguvad kaootiliselt Vedelike üldised omadused : 1. ei oma kindlat kuju aga on kindel ruumala sest 2. on raskesti kokkusurutavad sest molekulide vahel on tõmbejõud 3. on voolavad sest Tahkised ained mille molekulid paiknevad kindla korra järgi kristallstruktuur.Kütuste elektrilised omadused määäravad tuleohutuse kütuse tankimisel ja lennuaparaatide ning kütusemõõteaparatuuri ohutu töö. Plahvatuse ja tulekahju juhused, mis on tekkinud lennundustehnika ekspluatatsioonil staatilisest elektrist, on registreeritud üle kogu maailma. Seoses sellega, et reaktiivkütused koosnevad põhiliselt süsivesinikest, millised on põhiliselt mittepolaarsed või vähepolaarsed, on kütus praktiliselt dielektrik, st juhib ise halvasti elektrit. See kütuse omadus on põhjuseks, miks kütus kogub staatilist elektrit oma mahus kütuse ümberpumpamisel. Laengud tekivad kütuses olevate väheses koguses polaarsete ühendite ja vee tõttu
Trümmisüsteemid Kuuluvad laeva elutähtsate üldsüsteemide hulka. Trümmisüsteemideks nimetatakse süsteemide gruppi, mis on ette nähtud ülatekist allpool asuvatest laevaruumidest, sektsioonidest ning trümmidest neisse kogunenud vee eemaldamiseks või ümberpumpamiseks. Olenevalt vee hulgast ja laevaruumi eripärast liigitatakse neid kuivendus-, veeärastus-, ülevoolu- ja ballastisüsteemideks. Kuivendussüsteemide otstarve on laeva normaalsel ekspluatatsioonil pumpade tihendite, toruliidete, armatuuri aga ka laevakere ebatiheduste, niiskuse kondenseerumise, ruumide pesemise jms. tagajärjel koguneva pilsivee parda taha eemaldamine. Veeärastussüsteemide otstarbeks on laevakere vigastuste, torustike avariide, tulekahju kustutamise või mõne muu eriolukorra tõttu laeva sattunud suurte veekoguste eemaldamine. Äravoolusüsteemid on ette nähtud laevaruumide kuivendamiseks, kus puuduvad kuivendussüsteemid
koormatud veovll on lisaks mootori veojust tingitud vndemomendile koormatud ka rattale mjuvast paindemomendist..Veovlli massi/mtmete vhendamiseks kasutatakse osaliselt koormatud veovlle, millele mjub vaid veojust tingitud vndemoment. Ratta lbimt sltub veerekiirusest ja rehvirhust. Rehv on komposiitmaterjalidest koosnev, rhu all oleva gaasiga tidetud elastne toroid. On olemas lohviga ja tihtrehvid. Tihtrehvide eelised lohviga rehvide ees: viksem kuumenemine ekspluatatsioonil(tagab pikema lbisidu), aeglasem rhukadu torkevigastuse korral, lihtsam paigaldus veljele, torkeavade lihtsam parandamine. Rehvi koordiniitide kaldenurga suurus mrab rehvitbi (radiaal-, diagonaalrehv). Radiaal rehvi eelised diagonaalrehvi ees: parem sidumugavus, viksem phimiku kuumenemine, viksem kulumine. Puudused: klgosa madal tugevus. Rehvi protektor: lesandeks tagada hea haardumine teekattega, kaitsta phimiku kulumise ja vigastuste eest
tugevnemine harjas. Sädelemise põhjused kommutaatoril jagunevad mehaanilisteks, potentsiaalseteks ja kommutatsiooniliseks. Mehaanilised harjade nõrk surve kommutaatorile, kommutaatori ebaõige konfiguratsioon või kare pind, kommutaatori pinna mustumine, isolatsiooni välajulatumine kommutaatori lestade vahelt, harjatraaversi, -varda (-sõrme) ja hoidjate ebadihe kinnitus ning ka teised puudused, mis on tekkinud masina ekspluatatsioonil. Nendel põhjustel katkebkontakt harja ja kommutaatori vahel, mis põhjustab sädelemise. Potensiaalsed pinge kommutaatori naaberlestade vahel ületab lubatud piirid. Sellisel sädelemisel võib tekkida elekikaar, mis on ohtlik. Kommutatiivsed põhjused on tingitud füüsikalistest protsessidest, mis tekivad masinas ankrumähise seksioonide üleminekul ühest rööpharust teise. Tugev sädelemine põhustab harjade põlemist ja kommutaatori mustumist, mis
märja hoiutehnoloogia korral olema kahest küljest ja kuiva hoiutehnoloogia korral kolmest küljest. OHUTUSNÕUDED TOOTMISPROTSESSI TULEOHUTUS Elektriseadmed Puidutöötlemisettevõtte elektripaigaldis peab olema ehitatud “Ehitiste madalpinge elektripaigaldised” ning vastava osa puudumisel “Elektriseadmete ehituse eeskirjad” kohaselt (vt kirjanduse loetelust nr 19). Puidutöötlemisettevõtte elektriseadmete ekspluatatsioonil tuleks juhinduda “Elektriohutusseadus”, “Elektripaigaldiste käidu eeskiri” ja muude elektrialaste normdokumentide sätetest (vt kirjanduse loetelust nr 14 – 18). Puidutöötlemisettevõtte elektripaigaldist tuleb kontrollida ning teostada kontrollmõõtmisi korralise kontrolli teostamiseks ettenähtud tähtaegadel (vt kirjanduse loetelust nr 18). Puidutöötlemisettevõttes tohib kasutada standardset elektriseadet, mille paigaldamisel,
Keemiline korrosioon Keemiline korrosioon on metallide vahetu ühinemine keskkonna oksüdeeriva komponendiga. Põhiliselt on see kõrgtemperatuuriline gaaskorrosioon. Raua keemiline korrosioon toimub ainult temperatuuril üle 570°C. Sellistel tingimustel oksüdeerub metall metallurgilise töötluse käigus (sulamine, kuumvaltsimine, valu), kus gaaskorrosiooni tõttu võib hävida 3...5% toodangu massist. Ekspluatatsioonil alluvad gaaskorrosioonile paljud konstruktsioonid või nende osad, nt kollete restid, aurukatelde küttepinnad, sisepõlemismootorite klapid, kolvid, gaasiturbiinid, reaktiivmootorid jms. Metallide vastupidavust kõrgetel temperatuuridel nimetatakse kuumapüsivuseks. Kuumapüsivuse kõrval tuleb arvestada ka metalli kuumatugevust ehk mehaanilist tugevust kõrge temperatuuri juures. Kaitsev oksiidikiht.
kommutaatoril. Liigse voolutiheduse põhjuseks võib olla ka voolu tugevnemine harjas. Sädelemise põhjused kommutaatoril jagunevad mehaanilisteks, potentsiaalseteks ja kommutatsiooniliseks. Mehaanilised harjade nõrk surve kommutaatorile, kommutaatori ebaõige konfiguratsioon või kare pind, kommutaatori pinna mustumine, isolatsiooni välajulatumine kommutaatori lestade vahelt, harjatraaversi, -varda (-sõrme) ja hoidjate ebadihe kinnitus ning ka teised puudused, mis on tekkinud masina ekspluatatsioonil. Nendel põhjustel katkebkontakt harja ja kommutaatori vahel, mis põhjustab sädelemise. Potensiaalsed pinge kommutaatori naaberlestade vahel ületab lubatud piirid. Sellisel sädelemisel võib tekkida elekikaar, mis on ohtlik. Kommutatiivsed põhjused on tingitud füüsikalistest protsessidest, mis tekivad masinas ankrumähise seksioonide üleminekul ühest rööpharust teise. Tugev sädelemine põhustab harjade põlemist ja kommutaatori mustumist, mis soodustab sädelemise tugevnemist
Treiimis liini ja teiste elementide valiku philiseks nitajaks on arvutuslik koormusvool. Ilub > Ia Tarbijate lhiajalis-korduv reiimil kasutatakse lubatud voolu korduv-lhiajalisel reiimil. Ila - lubatud vool lhiajalis-korduvreiimil Ilub - lubatud pikaajaline vool e - suhteline llituskestvus Peale arvutusliku voolu avaldavad liini ristlike valikul mju jrgmised faktorid: 1. Nutud mehhaaniline tugevus nii paigaldusel kui ka ekspluatatsioonil. 2. Lubatud pingelang 3. Minimaalsed aastased kulutused. 4.13. Maandusjuhtide ja maandusseadmete valik 1. Tmaandus, mis on vajalik seadme maanduseks nii t kui ka avariiolukorras. 2. Metallkorpuste kaitsemaandus. 3. Piksekaitse ja lahendite maandus. Maandusseade koosneb maandurist ja maandusjuhtidest, mis hendavad seadet maanduriga. Maandurid vivad olla loomulikud vi tehismaandurid. Loomulikud maandurid on
3.klass - automaatsidurid. Lülitavad võlle automaatselt sisse või välja sõltuvalt võlli pöörlemissageduse või pöördemomendi etteantud väärtusest. 4.klass - sidurid, mis eelmainitud kolme klassi ei mahu (näit. liitsidurid, mis koosnevad eelloetletute kombinatsioonidest). 21. Muhvsidur Lihtsaima ehitusega on jäigad sidurid. Nende kasutamine eeldab liidetavate võllide samateljelisust nii montaazil kui ka selle säilumist ekspluatatsioonil (vastasel juhul tekivad suured lisakoormused võllidele ja laagritele). Muhvsidur on monteeritav vaid telgsuunas ja seega harva kasutatav. 22.Ääriksidur Ääriksidur on jäikadest siduritest levinuim. Joonisel: variant I korral töötavad poldid tõmbele, variant II puhul - lõikele. Viimasel juhul kujuneb siduri radiaalgabariit väiksemaks. 23.Vaheristikuga (Oldhami) sidur. Universaalne kompenseeriv sidur on
=koldesse antava tegeliku õhu kogus/kütuse põlemiseks teoreetiliselt vajalik õhukogus. Liigõhuteguri valik sõltub kütuse liigist, põlemise moodusest, kolde konstruktsioonist jne. (gaasilise kütuse korral =1.05-1,15). 42. Katla soojusbilanss, soojuskaod ja kasutegu Katelseadmete soojusbilanss näitab, kuidas jaguneb katelseadmesse sisenev soojus. Soojusbilanss võimaldab selgitada katla soojuskaod. Soojusbilansi alusel määratakse katelseadme brutokasutegur . Katelseadme ekspluatatsioonil koostatakse soojusbilanss katsetulemuste põhjal. Soojusbilanss koostatakse harilikult 1 kg põletatava tahke ja vedelkütuse või 1 m3 küttegaasi kohta. Kütuse mahu või massiühikuga koldesse antavat soojushulka nimetatakse kasutatavaks soojuseks ja tähistatakse . Katelseadmesse antav soojus jaguneb kasulikult kasutatavaks soojuseks (Q1) ja soojuskadudeks: Q2 - soojuskadu katlast lahkuva põlemisgaasiga Q3 - soojuskadu keemiliselt mittetäielikust põlemisest
ainega ja suletakse kõik luugid. Niiskust imavate (neelavate) ainetena võib kasutada kustutamata lupja CaO, kaltsiumkloriidi CaCl2 või silikageeli. Küttepinnad konserveeritakse kolde poolt vähese väävlisisaldusega masuudiga, väljapoole katla piirdekonstruktsioone ulatuvad mitteisoleeritud katlakere ja kollektorite pinnad värvitakse. Katla sisemust koos niiskust imavate ainetega kontrollitakse iga 3 kuu järel. XII Ohutusnõuded katelde ekspluatatsioonil. 38 Katelde ekspluatatsiooni käigus võivad ilmneda mitmesugused rikked ja hälbed normaalsest töörežiimist, mis on põhjustatud nende konstruktsioonivigadest, tehnoloogilistest puudustest või ebakvaliteetsest remondist, kuid peamine rikete ja katlaavariide põhjus on katelseadme ebaõige tehniline teenindamine, katla ekspluatatsioonijuhendi, ohutustehnika- ja tulekaitseeeskirjade nõuete eiramine.
soojuskaod katla seiskamisel, mis on seotud tule summutamisega koldes. Selliste kadude arvutamine on praktiliselt teostamatu. Seisakukadude määramist perioodilisel töötavatel kateldel saab teostada ainult katseliselt. 5. Katla sooju s bilan s s Soojusbilansi võrrand Katelseadmete soojusbilanss näitab, kuidas jaguneb katelseadmesse sisenev soojus. Soojusbilansi alusel määratakse katelseadme kasutegur. Katelseadme ekspluatatsioonil koostatakse soojusbilanss katsetulemuste põhjal, projekteerimisel aga lähtutakse vastavast arvutusmeetodist. Soojusbilanss koostatakse harilikult 1kg põletatava tahke ja vedelkütuse või 1m3 küttegaasi kohta. Kütuse mahu või massiühikuga koldesse antavat soojushulka nimetatakse kasutatavaks soojuseks ja tähistatakse Qtk. Tahke ja vedelkütuste põletamisel: Qkt = Qat + Qv.õ. + Qk . f . + Q p kJ / kg 7-1 ja küttegaaside põletamisel Qkt = Qak + Qv
Sel on ka omad kasulikud küljed. Esiteks vähenevad diga PBfl. Spetsiaalse kruntvärvi puudumisel võib selle ekspluatatsioonikulud. Teiseks, mis olulisem, õpitakse asendajana käsutada puhta värnitsaga segatud pliimenni- masinat paremini tundma ja saadakse oskusi rikete ku - kut. Toatemperatuuril vajavad kruntvärvid kuivamiseks reks kõrvaldamiseks. 3fr... 48 tundi. Paremaid tulemusi annab kuivatamine tem- Mootorratta (motorolleri, mopeedi) ekspluatatsioonil peratuuril 100. . . 110°C. võime eristada kahte iseloomulikku ajajärku: sissesõidu- Pahtlid koosnevad laki, täitematerjali ja pigmendi ja normaalse ekspluatatsiooni aega. Esimesel perioodil segust. Vedeldamiseks ja kuivamise kiirendamiseks või- toimub masina detailide vastastikune sobitumine, millega dakse pahtlitele lisada lahusteid ja sikatiive. kaasneb suurem kulumine. Normaalse käsutuse ajal detai-
annaabi.ee 
