Laevasüsteemid. Laeva süsteemide all mõistetakse torustikke koos neid teenindavate mehhanismide, abiseadmete, armatuuri ja aparatuuriga, mis on vajalikud laeva normaalseks ekspluatatsiooniks ning meresõidu-ohutuse ja mugavuse tagamiseks. Otstarbe järgi on liigitus järgmine: 1) Trümmisüsteemid (kuivendus- ballasti-, kreeni-, diferendi- ja veeärastussüsteemid); 2) Tuletõrjesüsteemid (vesi-, sprinkler-, vihmutus-, vaht-, vedelik-, süsihappegaas-, aur- ja teised kustutussüsteemid koos signalisatsiooni ning hoiatussüsteemidega); 3) Elutarbesüsteemid (veevarustus-, reo- ja heitvee-, piigati-, ventilatsiooni-, kütte- ja
8 ºC. Kiirgavate pindade oma 22.9 ºC. Operatiivne temepratuur seega: (21.8 ºC+22.9 ºC)/2= 22.35 ºC. Operatiivne temperatuur vastas klassiruumi nõuetele, mis oli välja toodud standardis EVS-EN 15251:2007(2010). 7 2. ÕHU SUHTELISE NIISKUSE MÕÕTMINE EVS-EN 15251:2007(2010) Ruumiõhu niiskussisaldus peab olema ekspluatatsiooniks ettenähtud piirides, mis ei kahjusta inimeste tervist, rahuldab tehnoloogilistele protsessidele esitatud nõudeid, väldib veeauru kondenseerumist konstruktsioonidel ning ei põhjusta niiskuskahjustusi ega mikroorganismide kasvu. Töövahendid: Õhu niiskuse mõõtja Thermo-hygrometer 846 (Foto 2). HOBO andmesalvesti (Foto 4). Foto 4. Hobo andmesalvesti Töökäik: Õhu niiskuse määramiseks kasutada õhu niiskuse mõõtjat.
Aastane jooksva remondi töömaht, ( vajadus jooksva remondi järele võiks tekkida 5000 km läbimisel ning aega töö tegemiseks kulub 1,5h): TJR1= LÜ1/2500* tJR= 191155/ 5000* 1,5= 57,3h TJR2= LÜ2/2500* tJR= 382309/ 5000* 1,5= 114,7h Aastane summaarne töömaht tehnilisele hooldusele ja jooksvale remondile: T1= TTH1+ TJR1= 185+ 57,3= 242,3h T2= TTH2+ TJR2= 371,5+ 114,7= 486,2h 3. MATERJALIDE KULU ARVESTUS 3.1 Kütusekulu arvestus Kütusekulu arvutus ekspluatatsiooniks, (N100km= 12l/ 100km) KE1 = N100km * LÜ1 / 100= 12* 191155/ 100= 22938,6 KE2 = N100km * LÜ2 / 100= 12* 382309/ 100= 45877,1 Kütuse talvise lisakulu arvutus, ( PT- lisakulu suurus %-des, nT- talvekuude arv) KT1= KE1* PT* nT/ 12/ 100= 22938,6* 5* 4/ 12/ 100= 382,3 l KT2= KE2* PT* nT/ 12/ 100=45877,1* 5* 4/ 12/ 100= 764,6 l Aastane kütuse kogukulu: Kküt1= KE1+ KT1= 22938,6+ 382,3= 23320,9 l Kküt2= KE2+ KT2= 45877,1+764,6 = 46641,7 l 3.2 Määrdematerjalide kulu arvestus
Dve - päevade arv, mil auto oli valmis tööks Dnim - päevade arv, mil auto oli ettevõtte nimestikus Dr - auto remondipäevade arv AD ve AD ve Tehnilise valmisoleku tegur: Autopargi kohta ∝t= = AD nim AD ve + AD r ADve - autopäevad valmis ekspluatatsiooniks ADnim - nimestikulised autopäevad ettevõttes ADr - autopäevad remondis Liinilelaske tegur De De Ühe auto kohta: ∝v = = Dnim De + Dr + Ds AD e AD e Autopargi kohta: ∝t = =
koost mõõtudega, mille kohta töötatakse välja tehnoloogiline protsess. Tehnoloogilise protsessi skeemid koostatakse iga vooluse kohta. Näiteks prussikud, raamid kilbid ja karbid. 3. Toodete projekteerimine ja konstrueerimine 3.1. Toodete projekteerimise alused Kogu dokumentatsioon jaguneb graafilisteks ja tekstdokumentideks, mis määravad toote koosseisu ja otstarbe ning sisaldavad vajalikke andmeid toote väljatoomiseks, valmistamiseks, kvaliteedi kontrollimiseks ja ekspluatatsiooniks. Graafilisteks dokumentideks on igat liiki joonised. Tekstdokumentideks on seletuskiri, tehniline kirjeldus ja tabeldokumendid (spetsifikatsioonid, dokumentide loetelu). Kindlasti peaksid olema: detailijoonis, koostejoonis, ülevaatejoonis, gabariitjoonis, paigaldusjoonis, pakkimise joonis, tükitabel, dokumentide loetelu, seletuskiri, tehniline kirjeldus (põhinõuded), ruumide plaanid, patendiformular, sertifikaat.
38 3. Laeva püstuvus ekspluatatsioonis olema püstasendis tal on alati punktidele C või C' vastav kreen loll (i.k.angle of loll) tüürpoordi või pakpoordi sõltuvalt tuulest, lainest või rooliasendi muutmisest jne laev on nn. rippes. Ei saa aga väita, et selline negatiivne algpüstuvus muudab laeva lõplikult ebapüstuvaks ja kaaduvaks, kuid laev on ekspluatatsiooniks kõlbmatu. 3.3. Dünaamiline püstuvus Dünaamiliseks püstuvuseks nimetatakse laeva võimet vastu panna dünaamilisele kreenivale momendile ümberminemata ehk kaadumata. Laeva kreeni vaatlemine dünaamilises kreeniva momendi olukorras, kui moment kasvab suurima väärtuseni väga väiksel ajavahemikul või praktiliselt momentaalselt, on elulise tähtsusega. Nii mõjub laevale järsk pagi või puksiirtrossi tõmme jne. Dünaamilise ümbermineku momendi suhe dünaamilisse kreenivasse
Vahimehaanik peab olema kvalifitseeritud vastavalt STCW konventsiooni peatüki III või VII nõuetele 5. peatükk MASINAVAHT § 24. Masinavahi korraldamine ja koosseis (1) Vahimehaanik on otseselt vastutav laeva jõuseadmete ohutu ja tõhusa ekspluatatsiooni ning hoolduse eest oma vahikorra ajal. Ta vastutab samuti kõigi jõuseadmete ja masinavahi vastutusel olevate seadmete ülevaatuse, ekspluatatsiooni ja kontrolli eest. (2) Masinavahi koosseis peab olema piisav, et tagada laeva ekspluatatsiooniks vajalike jõuseadmete ohutu töö. (3) Masinavahi koosseisu määramisel tuleb muuhulgas arvesse võtta järgmisi asjaolusid: 3.1) laeva ja jõuseadmete tüüpi ning seisukorda; 3.2) laeva ohutust tagavate jõuseadmete pideva ja nõuetekohase ülevaatuse vajadust; 3.3) ilmastikuolusid, jäätingimusi, reostatud merevett või merevee madalat taset, igasugust hädaolukorda, vigastuse likvideerimisest või reostuse kõrvaldamisest tingitud ekspluatatsioonilisi eritingimusi; 3
Laudi pikkused peavad ühel joonisel olema kõik ühepikkused (≈10 mm). Koostejoonisele tuleb kanda järgmised mõõtmed: 1) gabariitmõõtmed (pikkus, laius, kõrgus); 2) mõõtmed, millega tuleb arvestada koostu kokkupanemisel; 47 3) ühendusmõõtmed (ühendamiseks teiste piirnevate detailide või koostudega, näiteks äärikul antakse ava läbimõõt ja avade jaotusringjoone läbimõõt); 4) ekspluatatsiooniks vajalikud mõõtmed. Kui koostus ulatub mõni osa tema liikumisel gabariidist väljapoole, siis gabariitmõõtme kirjutami- sel haaratakse kaasa ka nende liikumise ulatus. Sele 79. Osanumbrite kandmine joonisele Sele 80. Koostejoonise näidis 48 Tükitabel Tükitabel on koostu juurde kuuluv dokument, mis sisaldab koostu koostisosade loetelu (järjekorras:
Kasumit mitteandvate ehitiste maksumus on avalike ehitiste puhul piiratud riiklike normide või eelarvepiirangutega. Tellija ehituskulud moodustuvad järgmistest kuludest: - ehituse hind, - krundi hind, - krundi omandamiskulud ( mõõtmine, notari-, hindajate ja maakleritasud, maakorraldus jm), - krundi vabastamiskulud (hüvitused), - finantskulud (rendid, intressid, maksud), - ehituse direktsiooni ja järelvalvekulud, - ekspluatatsiooniks ettevalmistuskulud, - riskigarantiid ( tagatised, kindlustus), - krundi ettevalmistuskulud (tehnovõrkude ümbertõstmine, lammutamine), - projekteerimiskulud. Ehituse hind ehitusettevõtja poolt vaadatuna koosneb otsekuludest, üldkuludest ja kasumist. Kahte viimast koos nimetatakse ka hinnalisandiks. Otsekulud on seotud otseselt ehitise rajamisega ja koosnevad järgmistest kuluartiklitest: - töötasust (25- 30%)
viskoossete keskkondade pumpamiseks väljatöötatud tsentrifugaalpump 1. Vertikaaltasapinnas lahtivõetav pumba korpus. Survepool suunatud üles, pump on võimeline tookambrist ilma abita õhu eraldama. 2. Avatud konstruktsiooniga tööratas. Sobilik erinevate kemikaalide pumpamiseks. 3. Võll koos mehaanilse võllitihendiga. 4. Võll, disainitud vastu võtma eriti suuri jõumomente. Laagrid on ettenähtud 10 aastaseks ekspluatatsiooniks. 5. Võlli otsa tihend, mis takistab õlivannist (karterist) õli väljavoolamist labürinttüüpi. 6. Laagrikorpuse otsakaan. 7. Laagrikorpus. 8. Magnetkorki õlivanni tühjendamiseks. 9. Vaateklaas õlitaseme kontrollimiseks. Töörattad: Tsentrifugaalpumpadel on kolmesuguseid töörattaid - kinnised, poollahtised ja lahtised. 28 1. Kinnised töörattad. Rattal on nii esimene kui tagumine ketas
arvestada, et 10% blokikuludest võib määrata hoolduskulude ühikukuludeks. Samas aga tekib küsimus, mis ulatuseni need kulud on välditavad, kui ühte minutit puhvrit ei kasutata. /8, lk 83/ Strateegiliste tööjõukulude puhul võib samuti esitada küsimuse, kas lisatud puhvriminuti mittekasutamisel on võimalik kulusid säästa. Ühest küljest ei ole antud kulude sääst võimalik, kuna personalilt ei ole võimalik tagasi võtta nende mitte- ekspluatatsiooniks, kuid töötundideks sisse arvestatud tööraha. Teisest küljest aga on selgunud uurimustest, et lennuettevõtted on üsna efektiivsed personali ümberpaigutamisel teistele tegevustele, et saada maksimaalset kasu kalli resursi olemasolust. Seepärast tasub strateegiliste tööjõukulude arvutamisel silmas pidada 50% säästu ühikukuludest. See tähendab vastavalt 2,5%, 7,5% ja 12,5% blokikuludest tuleb arvestada madala, baas ja kõrge kulustsenaariumi puhuks. /9, lk 84/
osa Puistlasti vahekonteiner (intemediate bulk container). Jäik, pooljäik või pehme teisaldatav puistlasti pakend mahtuvusega mitte üle 3m3 (3000 liitrit), mis on ette nähtud mehhanismide abil lastimiseks-lossimiseks ja mille vastupidavus transpordil tekkivatele pingetele on katsetatud. Teisaldatav paak (portable tank). Paak mahtuvusega üle 450 liitri paak, mis pole kinnitatud laeva kere külge ja mille kere on varustatud välimiste stabiliseerivate konstuktsioonielementide, ekspluatatsiooniks vajalike seadmete ja varustusega gaaside, vedelike või tahkete ainete veoks. 61 Paakauto (road tank-vehicle). Ratasveok, mis on varustatud paagiga või paakidega, mis on ette nähtud gaasi, vedelike või tahkete kaupade veoks nii maanteel kui meritsi. Paak või paagid on kõikide normaalsete lastimis-, lossimis- ja transpordioperatsioonide käigus
annaabi.ee 
