2. Kapteni ajutisel puudumise laevalt asendab teda vanemtüürimees või vahitüürimees. 4.3. Kapteni korraldus võib olla vormistatud käskkirjana, kirjaliku korraldusena, antud suuliselt või mõnel teisel mõistetaval viisil. 4.4.Vahitüürimehe korraldused seoses inimeste, laeva või lasti ohutusega loetakse antuks kapteni nimel ja on täitmiseks kohustuslikud kõigi laevapere liikmete poolt. 4.5.Vanemtüürimehe korraldused seoses laevapere igapäevase tegevusega ja laeva ekspluatatsiooniga on kohustuslikud kõigile laevapere liikmetele. 4.6.Vanemmehaaniku korraldused seoses laeva tehnilise ekspluatatsiooniga on kohustuslikud kõigile laevapere liikmetele. 4.7.Intendandi korraldused seoses reisijateteenistuse tegevusega on kohustuslikud kõigile laevapere liikmetele. 4.8.Vanemtüürimehe, vanemmehaaniku ja intendandi korraldused võivad olla vormistatud kirjalikult, antud suuliselt või mõnel teisel mõistetaval viisil. 4.9
piirdesse auruõhk, mis väljatungimisel lööb seinakatte lahti. Puidu niiskus ei tohi paigaldamisel märgatavalt erineda lõplikust tasakaalustatud niiskusest, st. paigaldatud konstruktsioone tuleb kaitsta sademete eest. Kui katus on vettpidav, tuuletõkkeplaat paigaldatud võib hakata paigaldama soojusisolatsiooni. Enne sisevooderduse paigaldamist tuleb veenduda,et paigaldatav soojustus on kuiv. Kipsplaatide paigalduse puhul tuleb arvestada, et nende paigaldamiseks on vaja hoones tagada ekspluatatsiooniga sarnane õhuniiskus ja temperatuur. Betoonplaadile ehitatud põrandatega tekib probleem siis,kui betoon pole korralikult kuivanud,ning sinna peale ehitatakse tihe põrandakate / pvc, parkett/,mille puhul kuivab niisugune konstruktsioon aeglaselt. Välisvooderduse ehitusel tuleb erilist tähelepanu pöörata tuulutuse tagamisele. Kuna puit omab niiskust, eriti aga piki puitu,tuleb vertikaalse laudvooderdise korral hoolikalt
remondiks. Remondi liigid on: a) jooksev remont – seotud tehnohooldustega, ning paljudel juhtudel langeb kokku teatud arvu tehnohoolduse töötundidega b) avariiremont e ettenägematu remont c) kapitaalremont – määratletud masina normatiivse tööeaga, ning selle teostamine tuleb reeglina põhjendada vastavate remondikulutuste ja uue masina soetamise kohta käivate majanduslike kalkulatsioonidega. 3. EM ekspluatatsiooniga seotud riiklikud organid ning nendega seotud tegevused. Autoregistrikeskus – registreeritakse kõik ehitusmasinad, mille baasmasinaks on veoautod või autotüüpi iseliikuvad šassiid, mille max transportkiirus on üle 40 km/h ja kõik liikurmasinad, mis võivad iseseisvalt liikuda tänavatel ja teedel ning mille max transportkiirus on kuni 40 km/h, seal väljastatakse neile vastav registreerimistunnistus ja registrimärk ning nad kuuluvad perioodilisele
soojussisaldus ning soojusülekandevõime. Auru süsteemidel on suured energiasäästuvõimalused (katkiste auru siibrite, ventiilide ja äärikute tihendite ning torustiku kiire remont); veel põhinevate külmutusagentide kasutamine (külmutusmasinates soojusvahetusprotsessis kasutatavaid aineid, mis on oma omadustelt kergesti aurustuvad ning veeldatavad, nimetatakse külmutusagentideks). Külmutussüsteemis on võimalik säästa: 1) efektiivse ekspluatatsiooniga / hooldusega odav võimalus 2) muutes süsteemi struktuuri või konstruktsiooni kallid meetmed 3) külmaakumulaatori kasutamine elektritarbimise tipuajal Puudused: Sõltub vastava allika olemasolust ehk nt siis kui päike paistab, siis saame ka seda energiat kasutada. Keerulised mehhanismid ning kallid tehnoloogiad. Aurul mõõtmine on probleem. 41. Miks asünkroonmootorit võib käivitada otse nimipingele lülitades, aga
· ehitustööde alguse ja lõpetamise aeg; · ehitise või ehitustööde lõplik maksumus nende valmimisel; · ehitusplatsi täpne aadress või asukoht; · ehitusplatsi valvega seotud asjaolud; · omandisuhet puudutavad andmed; · ehitamiseks ja/või ehitustöö tegemiseks vajaliku registreeringu, loa või litsentsi olemasolu või selle puudumine; · ehitamist ja sellega seotud kindlustusriski puudutav · muu teave, nt ehitise ekspluatatsiooniga seotud teave · ehitustööde tegemise ajal, ehitustööde ajagraafik jne. Ehitatava ehitise või teostatava ehitustöö kindlustusväärtuseks on taastamisväärtus. Taastamisväärtuse all mõistetakse valmis ehitise või ehitustööde lõplikku maksumust. Varakahju kindlustuskaitse kehtib ehitusperioodil ja sellele järgneval garantiiperioodil (üld 24 kuud). Kindlustusobjektiks on ehitise ehitamine või ehitustööde tegemine. On
kitsustes sõitmisel ja sildumisel. 7.Teenindama laeva peamasinaid, abidiisleid, abimehhanisme ja süsteeme ekspluatatsioonis ning tegema hooldust. Järgima laevamehhanismide jaelektriseadmete tehnilise ekspluatatsiooni, tuleohutuse-, sanitar- ja töökaitse-eeskirju. 8.Tegema remonttöid mehaaniku korraldusel ja juhendamisel. Oskama kasutada remondil vajalikke mõõteriistu ja töövahendeid. 9.Tegema laeva punkerdamisega seotud töid. Koristama laeva masinaruumi ning teisi laeva tehnilise ekspluatatsiooniga seotud ruume. 10.Osalema laeva õppustes ja häiretes vastavalt laeval kehtestatud korrale.Otsese juhi ja temast kõrgemal seisva isiku seaduslikud korraldused kuuluvad täitmisele kohustuslikus korras. 11.Täitma firmas kehtestatud sisekorra eeskirju ja pidama kinni töödistsipliinist. 12.Hoidma kollektiivis head meeleolu ja sõbralikku õhkkonda.Õigused ja kohustused, mis ei ole määratletud käesolevateametikohustustega, määratletakse kindlaks laeva töö ja ohutusnõuete
2.3 Soojustehnilise seisukorrazurnaal 2.4 Inditseerimise ja reguleerimise zurnaal 2.5 Kütuse – õli kuluarvestus zurnaal 2.6 Pilsivee raamat 2.7 Remondi nimekirjad Kõik eelpool nimetatud dokumendid välja arvatud masina vahizurnaal asuvad vanemmehaaniku kajutis. Masina vahizurnaal asub masinaruumis ja seda täidavad vahis olevad vahimehaanikud. Masina vahizurnaal On põhiliseks täitedokumendiks, millesse fikseeritakse kõik laeva jõuseadmete ekspluatatsiooniga seonduvad sündmused, probleemid, kontroll, hooldus ja remonitööd. Kuna masina vahizurnaal on juriidiline dokument ja seetõttu ei tohi kasutada üheaegselt mitut masina vahizurnaali. Vahizurnaali täidetakse vahimehaaniku poolt vahis olles. Masinavahizurnaali pannakse kirja: 1. Kontrollmõõteriistade näidud 2. Vahis ilmsiks tulnud rikked ja defektid ning nende kõrvaldamiseks tarvitusele võetud abinõud 3. TH tööd 4
· muda (üle 50% veesisaldusega) 10,8 (Tabel A.7 Ladustatud tahked kütused - analoogne tabelile A.3) (Tabel A.8 Ladustatud tööstus- ja muud kaubad - anal. tabelile A.3) Projekteerimise alused 44 EPN-ENV 1.2: PROJEKTEERIMISE ALUSED. KOORMUSED JA MÕJURID EPN-ENV 1.2.4: KASUSKOORMUSED 1.1 Üldsätted (1) Ehitise kasuskoormus on tema ekspluatatsiooniga seotud koormus. Kasuskoormuse võib põhjustada · inimeste kaal; · mööbli, teisaldatavate vaheseinte, ladustatud kaupade jms. kaal; · seadmete, masinate ja liiklusvahendite kaal; · erandlik olukord, nagu mööbli või muude esemete kuhjumine remondi, kolimise vms. tõttu. (2) Konstruktsioonide omakaal, statsionaarsete seadmete jms. kaal loetakse alaliseks koormuseks, mida selles osas ei käsitleta (vt. EPN- ENV 1.2.3).
ajal mil pukseerimist ei toimu. PUKSIIROTSA ÜHELE, KAHELE ANKRUKETILE, KINNITAMINE 35. Laeva süsteemid, süsteemide liigitus ja ülesehitus. Eriotstarbelised süsteemid. Jõuseadmete süsteemid Laeva süsteemid on kompleks sisseseadet, mis koosneb torudest koos armatuuri, mehhanismide, aparaatide, mõõteriistade ja mahutitega gaaside ja vedelike ümber- paigutamiseks. Süsteemid täidavad igaühele neist ette nähtud laeva ekspluatatsiooniga seotud ülesannet. Tühjendussüsteemid. Kuivendussüsteem .Vee-eemaldus- ehk päästesüsteem .Naftaseguste trümmivete süsteem. Ballastisüsteemid. Ballastisüsteem. Kreenisüsteem. Trimmisüsteem ehk diferendisüsteem. Naftaseguste ballastvete süsteem. Tulekaitse signalisatsiooni süsteemid.Suitsuavastussüsteemi. Elektriline temperatuurijälgimise süsteemid .Mahulise kustutuse käitamise heli- signaali süsteemid. Vesikustutussüsteemid. Vesikustutussüsteem. Sprinklersüsteem
mis peale otste pingile tõmbamist hoiavad neid automaatselt määratud pinge all, andes pinge suurenedes otsa järele ja võttes seda pinge vähenedes sisse. 46. Laeva süsteemid. Klassifikatsioon ja otstarve. Laeva süsteemid on kompleks sisseseadet, mis koosneb torudest koos armatuuri, mehhanismide, aparaatide, mõõteriistade ja mahutitega gaaside ja vedelike ümber- paigutamiseks. Süsteemid täidavad igaühele neist ette nähtud laeva ekspluatatsiooniga seotud ülesannet. Laeva jõuseadet teenindavaid süsteeme vaadeldakse koos laeva jõuseadmetega ja selles kursuses me neid ei puuduta. Meie vaatluse alla tulevad laeva üldsüsteemid. Laeva üldsüsteeme tuleb otstarbe järgi klassifitseerida paljudesse gruppidesse ja ala-gruppidesse. Tabelis 1 on toodud sellise klassifitseerimise üks võimalikke variante: Süsteemide Süsteemide Süsteemid grupid alagrupid
automaatsed haalamisvintsid, mis peale otste pingile tõmbamist hoiavad neid automaatselt määratud pinge all, andes pinge suurenedes otsa järele ja võttes seda pinge vähenedes sisse. 46. Laeva süsteemid. Klassifikatsioon ja otstarve. Laeva süsteemid on kompleks sisseseadet, mis koosneb torudest koos armatuuri, mehhanismide, aparaatide, mõõteriistade ja mahutitega gaaside ja vedelike ümber- paigutamiseks. Süsteemid täidavad igaühele neist ette nähtud laeva ekspluatatsiooniga seotud ülesannet. Laeva jõuseadet teenindavaid süsteeme vaadeldakse koos laeva jõuseadmetega ja selles kursuses me neid ei puuduta. Meie vaatluse alla tulevad laeva üldsüsteemid. Laeva üldsüsteeme tuleb otstarbe järgi klassifitseerida paljudesse gruppidesse ja ala- gruppidesse. Tabelis 1 on toodud sellise klassifitseerimise üks võimalikke variante: Süsteemide Süsteemide Süsteemid grupid alagrupid
mis peale otste pingile tõmbamist hoiavad neid automaatselt määratud pinge all, andes pinge suurenedes otsa järele ja võttes seda pinge vähenedes sisse. 46. Laeva süsteemid. Klassifikatsioon ja otstarve. Laeva süsteemid on kompleks sisseseadet, mis koosneb torudest koos armatuuri, mehhanismide, aparaatide, mõõteriistade ja mahutitega gaaside ja vedelike ümber- paigutamiseks. Süsteemid täidavad igaühele neist ette nähtud laeva ekspluatatsiooniga seotud ülesannet. Laeva jõuseadet teenindavaid süsteeme vaadeldakse koos laeva jõuseadmetega ja selles kursuses me neid ei puuduta. Meie vaatluse alla tulevad laeva üldsüsteemid. Laeva üldsüsteeme tuleb otstarbe järgi klassifitseerida paljudesse gruppidesse ja ala-gruppidesse. Tabelis 1 on toodud sellise klassifitseerimise üks võimalikke variante: Süsteemide Süsteemide Süsteemid grupid alagrupid
55) Hammasratasmootori tööpõhimõte ja kasutuskohad Kasutatakse väiksematel, peamiselt ratas samuti traktoritel. Levinuim on välishambumisega pump. Pumba kahest ühesuurusest teineteisega hambuvast hammasrattast on üks ühendatud ajamiga, teine jookseb kaasa. Tagasivoolu vältimiseks sobitatakse hammasrattad tihedalt keresse. Võivad arendada töösurvet 120...160 atm. Valmistatakse 6...12 hambaga. Eelised: Nad on lihtsa ehitusega ja ekspluatatsiooniga, väiksegabariidilised, väikese massiga, odavamad, töökindlad. Puudus: Peamiseks puuduseks aga on tootlikkuse e vooluhulga lihtsa reguleerimise võimalikkuse puudumine. Samuti veel väike kasutegur (Kogukasutegur 0,6...00,75; mahukasutegur 0,8...0,9). Töösurved suhteliselt väikesemad võrreldes teistega. Pumbad võivad olla ühe või mitmesektsioonilised. Tähistuses kaks tähte NS ja number, mis iseloomustab töömahtu cm3. Pöörlemiskiirus 1000... 1600 p/min.
annaabi.ee 
