ammutamiseks. See on ka see ressurss, mis aitab teadusel ise edasi areneda. Seega teadus toodab ise teadust. Kuigi teadus ja tehnoloogia on oma olemuselt täiesti erinevad, on tehnoloogia siiski teaduse lahutamatuks osaks. Tehnoloogia toetab teaduse arengut aparatuuriga ja annab rohkem võimalusi veel edasi areneda ja avastada. Teadus võib olla ka juhuslik. Teadust arendatakse erinevate katsetuste ja eksperimenteerimistega ning selle käigus satutakse huvitavatele juhtumitele ning oletus, mida uurides selgub, kas oletus oli õige või väär. 5. TEADUSLIKE TEADMISTE ESITAMINE Teadustulemusi saab esitada ja peab esitama korrastatult ehk süstemaatiliselt. Näitena saab tuua nii matemaatika kui ka kogemustel põhinevad teadused, kus teadmiste esitamisel mängib suurt rolli eristuste tegemine: eristada tuleb üldisemat erilisemast, kindlakstehtut ainult
vaatepunktidest, samas oli see piisavalt tagasihoidlik, et domineerima jäi siiski vorm kujutlus. Analüütilise kubismi juures oli äärmiselt tähtis, et teosel kujutatakse asju mitmest vaatepunktist. Põhimõtteliselt on õige öelda, et analüütilise kubismi alla kuuluval teosel on üks objekt korraga esitatud pea kõikidest vaadetest pealt, kõrvalt, tagant, alt jne. Analüütilise kubismi tähtsaimad esindajad olid Picasso ja Braque, kes läksid eksperimenteerimistega niivõrd kaugele, et hakkas kaduma seos reaalsusega, st. nende tööd muutusid väga abstraktseteks. Põhiliselt kujutati muusikalisi instrumente, pudeleid, kanne, prille, ajalehti, natüürmorte, nägu ja figuuri. Harva kujutati ka maastike. Põhilised näiteid analüütilsiest kubismist on Picasso "Tüdruk mandoliiniga", "Ambroise Vollardi portree", "Ma Jolie", "Natüürmort pudeli rummiga" ja Braque "Protugaallased" ning "Küünlajalg ja mängukaardid laual". P
annaabi.ee 
