Ajalugu ja poliitiline kommunikatsioon: tutvustus David Michael Rife Poliitilist kommunikatsiooni vormisid peamiselt kolm distsipliini: sotsiaalpsühholoogia, massikommunikatsiooni uuringud ja politoloogia. Sotsiaalpsühholoogiast tulenes poliitilise kommunikatsiooni huvi hoiakute, arvamuste ja uskumuste vastu ning täpsete mõõtmiste ja eksperimenteerimise olulisus ning kaks kõige levinumat andmekogumismeetodit - uuringud ja eksperimentaaluurimused. Politoloog A. Bentley kujutas poliitikat kui huvigruppide vaheliste vastastikuste suhete protsessi. See mõtteviis muutus sõjajärgses politoloogias valdavaks ning on oluliseks parameetriks poliitilise kommunikatsiooni uuringus. Massikommunikatsiooni uuringutest on antud valdkond pärinud ,,tagajärgede" ja ,,mõjutuste" keele. Poliitikas massimeedia rolli uurides soovivad poliitilise kommunikatsiooni uurijad tavaliselt mõõta massimeedia ,,tagajärgi".
Sündmuste uurimine (avatud küsimused) 6. Info meenutamine, mida laps pole maininud 7. Kui laps ei mäleta infot 8. Info teistele rääkimise kohta 9. Sulgemine 10. Neutraalne teema 26. Millised on tavaarusaamad valetamise käitumuslikest märkidest? Mida on uurimused leidnud? Tavaarusaamad: silma vaatamine, närvilisus, mittekoherentsus, kehaliigutused. Vähem mainiti: muutusi ilmes, pause, kõhklusi, hääletooni, higistamist, punastamist Eksperimentaaluurimused: Hääletoon kõrgemaks; vähenevad jäsemete liigutused, eriti alajäsemed; kõnetempo võib kiireneda või aeglustuda Objektiivsed märgid valetamise avastamisel: Vähem detaile, vähem loogilised, vähem isiklikud; valetajad teevad vähem parandusi oma jutus ja vastupidiselt tõerääkijatele ei tunnista mittemäletamist; tavapärane jutt on sageli "mitteperfektne". 27. Mida tähendab strateegiline tõendusmaterjali kasutamine (SUE) valetamise avastamisel?
annaabi.ee 
