Eesti keskaeg
Taanlaste
soovid aga suuremad.
Suhted vene vürstidega
1234 suurvürst Jaroslav Tartu all. 1240 Liivimaa vägi Pihkvas, kus pannakse oma foogtid pukki.
Tartu piiskop seotud ühe Pihkva vürstiga ja toetas selle taotlusi troonile. Selleks võeti 1240 retk ette.
1242 aga vastasleer Pihkvas sai ülekaalu Jäälahingus. Samal talvel orduga seotud ringkond, kes kontrolli
alla võtnud vadjamaa. Vastukaal taanlaste ekspansiooniplaanidele. Aga üldiselt kõik idas lahingus võitnud
vürst Aleksander Jaroslavitš. Üks hetk sai ta lisanime Nevski (Neeva jõe lahing).
1250. aastail oluline suhted leedu suurvürst Mindaugasega. Toimus 13saj seal ühinemine-
konsolideerumine suurvürsti alla. Too pidi võimu alles kindlustama. Enam pani vastu loode-Leedu, liitlaseks
Saksa ordu. 1251 lasi ristida, 1253 sai Leedu 1. kristlikuks kuningaks. See samm olnud ordu Liivi haru
poliitika, Preisi haru ei tahtnud leedukatega rahu.