tekst põhinemist mingil sügavamal baasmõistete võrgustikul ja kui seda korrektselt edasi ei anta, saab teksti tähenduslikkus ja valgustusvõime kannatada. 9. Keelemustrite lõhkumine Lähtetekstile on iseloomulik süsteemsus. Sellised võtted nagu ratsionaliseerimine ja selgitamine tihtipeale hävitavad selle süsteemsuse, tuues tekstist välja elemente, mis olid kas varjatud või nähtamatud. 10. Kõnekeele hävitus või selle eksootiliseks tegemine Enamus tõeliselt olulistest proosast tugineb kõnekeelsusele ning selle kärpimine võib oluliselt kogu teosele kahju teha. Üldlevinud viis kõnekeelsete väljendite säilitamiseks on nende eksootiliseks tegemine tüpograafia (italics ) kaudu. Teine võimalus ,,autentsuse" saavutamiseks on kõnekeelse sage rõhutamine läbi selle stereotüüpide. Mõlematel on omad puudused ja tõlge toimib üksnes ,,haritud" keeltes. 11
Tema maalidest hakkas silma ,,Ku...ja...ni", mis oli tehtud segatehnikas 2006.a. Eriti huvitavad pildi juures olid nupud, mis olid pildi alla kinnitatud. Värvidest paistsid enim silma just hallikad ja porised värvid. Teine pilt, mis pilku püüdis oli ,,Sünonüüm". Tegemist oli hoopis teistsuguse pildiga. Juba mõõtmed olid mitu korda väiksemad (22x27), värvidest oli seekord eelistatud kollakaspruune toone. Maali alla olid kleebitud meretähed, mis tegid pildi eksootiliseks ja teistest hästi eristatuks. Tahes tahtmata viis pilt unistama mingist kaugest kaunist paigast. Maria Koppel kujutas enda maalidel pigem inimesi ja tema üksildust. Kaugust üksteisest. Kohe haarasid tähelepanu maalid ,,Enesetunde asi I" ja ,,Enesetunde asi II", mis olid väga sünged. Maalidel oli kujutatud inimest tema üksilduses ja mustas masenduses. Tundus, nagu inimene maalil on väga endassetõmbunud. Mõlemal maalil oli domineerivaks must värv. ,,Enesehalastuse
Tema maalidest hakkas silma ,,Ku...ja...ni", mis oli tehtud segatehnikas 2006.a. Eriti huvitavad pildi juures olid nupud, mis olid pildi alla kinnitatud. Värvidest paistsid enim silma just hallikad ja porised värvid. Teine pilt, mis pilku püüdis oli ,,Sünonüüm". Tegemist oli hoopis teistsuguse pildiga. Juba mõõtmed olid mitu korda väiksemad (22x27), värvidest oli seekord eelistatud kollakaspruune toone. Maali alla olid kleebitud meretähed, mis tegid pildi eksootiliseks ja teistest hästi eristatuks. Tahes tahtmata viis pilt unistama mingist kaugest kaunist paigast.
tahumata kivist. Kivi ja keha saavad siin tervikuks. Veel sobib siia skulptuurigrupp "Sireenid" ,kes esindavad saatuslikke seksuaalseid preestrinnasid. Rodini vesivärvides visandid paistavad samuti silma vaba ja elegantse voolavusega. Prantsuse skulptorit Pierre Roche`i tuntakse eelkõige tantsijanna Loïe Fulleri kujude ja portreede autorina. Roche`il on õnnestunud tabada Fulleri tantsu lainetavaid kurve, mis näivad muutvat tantsijannat eksootiliseks tiivuliseks putukaks või virvendavaks leegiks. Kasutatud kirjandus 7 1. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/juugend/juugend.htm 2. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/juugendstiil_ahtisaar.htm 3. http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/JUUGEND.htm 4. http://www.google.ee/images 8
väljuvad teda sünnitanud tahumata kivist. Kivi ja keha saavad siin tervikuks. Veel sobib siia skulptuurigrupp "Sireenid" (1889), kes esindavad saatuslikke seksuaalseid preestrinnasid. Rodini vesivärvides visandid paistavad samuti silma vaba ja elegantse voolavusega. Prantsuse skulptorit Pierre Roche`i tuntakse eelkõige tantsijanna Loïe Fulleri kujude ja portreede autorina. Roche`il on õnnestunud tabada Fulleri tantsu lainetavaid kurve, mis näivad muutvat tantsijannat eksootiliseks tiivuliseks putukaks või virvendavaks leegiks. Kasutatud kirjandus 1. http://209.85.229.132/search? q=cache:MTDCP_y0GYIJ:www.iffikas.pri.ee/Failid/RaM.spikrid.konsud/12.klass/Kunstiajal ugu/juugendstiil.doc+juugendstiil+kunstnikud&cd=2&hl=et&ct=clnk&gl=ee&client=firefox- a 2. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/juugendstiil.htm 3. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/juugend/juugend.htm 4. http://www.miksike
väljuvad teda sünnitanud tahumata kivist. Kivi ja keha saavad siin tervikuks. Veel sobib siia skulptuurigrupp "Sireenid" (1889), kes esindavad saatuslikke seksuaalseid preestrinnasid. Rodini vesivärvides visandid paistavad samuti silma vaba ja elegantse voolavusega. Prantsuse skulptorit Pierre Roche`i tuntakse eelkõige tantsijanna Loïe Fulleri kujude ja portreede autorina. Roche`il on õnnestunud tabada Fulleri tantsu lainetavaid kurve, mis näivad muutvat tantsijannat eksootiliseks tiivuliseks putukaks või virvendavaks leegiks. Graafika Graafikas leidis juugend oma kõige täielikuma väljenduse. Rõhuasetus joonel, taimevarre piitsalikud jooned, pääsukese tiivad või naise juuksed paistsid kõige paremini välja kunstialal, kus joon on tähtsaim või isegi ainuke väljendusvahend. Juugendkunstnik oli kõige edukam, kui ta sai keskenduda lineaarsetele elementidele, olid need siis kas kavandid raudsepisele või vitraazile.
neid jätkub külluses ka reisikirjeldustesse. Tuglase stiliseeritud ideaalmaastikud ei tarvitse köita seda lugejat, kelle suhe loodusega on vahetu. Siiski tuleb au anda tema oskusele tuua sõnadega maalimise teel esile teatud paiga eripära. Tuglas on ka leidlik kujutlusmaastike looja. Näiteks superfantastiline mets hiiglaste saarte novellist "Maailma lõpus" on modelleeritud kapsa järgi. Kirjanik muutis parasvöötmes üldtuntud peakapsa tundmatuks eksootiliseks puuks kahe võttega: suurendas seda umber 20 korda ja irjeldas siis selle "puu" otsa roniva tavalist kasvu inimese vaatepunktist. Sünniaeg määras Tuglase kuuluvuse generatsiooni, kelle elu jooksul toimus mitu ühiskondlikku murrangut: reolutsioonid, maailmasõjad ja Vabadussõda, riigipöörded ja okupatsioonid. Nendega kaasnes kord rohkem, kord vähem vägivalda ja verevalamisi. Tuglas koges isiklikult, mida tähendab olla vang ja tagaaetu. Maapaoga,
Elulõngade õitsemine kestab maist kuni külmadeni. Õite värvigamma varieerub valgest tumepunaseni, on eri tooni lillasid pehmest roosast kuni tumeda mustjaslillani. Foto 4: Alpi elulõng „Estrella“ 10 3. KASVUHOONEKOLLEKTSIOONID Botaanikaaia kasvuhooned on üle 160 aasta olnud abiks troopiliste ja lähistroopiliste taimede õpetamisel ning samal ajal eksootiliseks ajaviitekohaks tartlastele ja külalistele. Kasvuhooneid on selle aja jooksul mitmeid kordi ümber ehitatud. Viimane renoveerimine toimus alles 2014. aastal kasvuhoonete palmihoone osas, mis seejärel sai ka uuendatud taimestuse. Kasvuhooned on jagatud nelja erineva kliimastikuga ossa - palmihoone, palav ja niiske troopikahoone, lähistroopikahoone ning külastuskeskuse kohal kuivema kliimaga kõrbetaimede osa.
Tervikpiibel trükiti alguses ainult Uus Testament lõuna eesti keeles, 1715 ka põhjaeesti keeles. Töö viis lõpule Anton Thor Helle, kelle toimetatud põhjaeestikeelne tervik piibel ilmus 1739. Esimesed trükised oli vaimulikud, mis ei sobinud talurahvale lugemiseks. Sel ajal oli käibel põhja- ja lõunaeesti keel. Esimene keele gremmatika koostas 1637 Stahl. Ta sobitas selle saksa keelega ja see jäi rahvakeelest kaugele. Tol ajal pidasid haritlased eesti keelt eksootiliseks. 1693. andis Johann Hornung välja ladinakeelse eesti grammatika, mis arvestas rohkem eesti keele eripära. Seda tunneme kui vana kirjaviisi. Valgustusajastul tulid välja esimesed talurahvale mõeldud juturaamatud (mugandatud saksa keelest). Nt Arveliuse ,,Üht kaunist jutu ja õpetuse raamatut".. Talurahava seas olid olulised ka nõuanderaamatud. 19. saj muutus tähtsaks ilmalik kirjandus: kalendrid, ajalehed. I eestikeelne ajaleht: (tartumurdeline) 1806
tüüpe. Lõuna-Euroopas oluline piirkond kalevi jaoks oli P-Itaalia. Suured toodangumahud Madalmaades tähendasid seda, et linnad olid oma majandusliku baasi suhtes väga monofunktsionaalsed, st üks ainus tegevusala oli nende majanduse aluseks. 1300 paiku oli Brugge's 70-80% meestest seotud kalevitootmisega. See tähendas aga seda, et kui kalevitootmist tabas raskus, siis oli suurel osast rahval halvasti. Sitsiiliast levis puuvillase kanga valmistamine. Puuvill jäi siiski veidikene eksootiliseks materjaliks. L-Saksamaal toodeti kuulsat lõuendit, ehk linast kangast. Siidikangast toodeti Prantsusmaal. Maavarade tootmine: millised maavarad, kus ja kuidas. Töö tootlikkus Rauda sulatati siin-seal üle Euroopa, kus vähegi toormaterjali leidus. Toodang oli ka üsna väike. Kasutati soomaake või madala rauasisaldusega maake, enne kui arendati välja keerukamate, sügavamatel asuvate maakide kättesaamise tehnikad. Kogu Euroopas toodeti 1400. aastal 25 t rauda, 1500. paiku 40 t aastas
söögikord. Õhtul toimunud peasöömaaeg oli perekondlik sündmus, tihti võõrustati ka külalisi. Söömaaeg oli ehitatud üles kolme toidukorra peale: eelroad muna, kala, salatid; põhiroog (sea) liha; magustoit enamasti puuviljad. Söömaaja kõrvale joodi veini, mida lahjendati, need kes ei lahjendanud olid joodikud. Hilise vabariigi aegsed moralistid heidavad roomlastele ette aplust ja liigsöömist. Populaarseks eksootiliseks delikatessiks muutub nt igasugune eksootiline linnuliha nt faasan. Igapäevases elus aega sisustati igasuguste praktiliste ettevõtmistega. Suur osa aristokraate olid vähem või rohkem seotud igasugu riiklike ülesannetega, mis võtsid suure osa nende päevast enda alla. senati istungid toimusid igapäevaselt. Ülejäänud vabaaega püüti sisustada meelelahutuseks vaatemängud, söömaajad, teater. Omaette kihi moodustasid kaubandusega tegelevad inimesed,