Sellega langes ka kiriku autoriteet. Vastasseis väärnähtustele Ketseriteks nimetati inimesi kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega. Ketserlikud liikumised olid kirkiutele väga kahjulikud, sest sel viivil ketserite vaated levisid. Neid peeti ühiskonna õõnestajateks. Inkvisitsioon on teisi sõnu ketserite ülepeetav kohus, kus neid üritati ümber veenda ja vajadusel ka karistada. Karistusi oli leebemaid näiteks vara konfiskeerimine või ekskommunikatsioon, ning oli ka rangemaid näiteks surmanuhtlus või eluaegne vangistus. Sellise inimeste hukkamisega näitas kirik, et tal on võimu . Kuid kiriku maine inimeste seas arvatavasti langes. Mungaordud Munklus sai alguse idamaadest. Ordud said oma nime kloostri asukoha või oma rajaja järgi. Arvati, et kloostrid on liiga rikkad, mis oli põhimõtete vastu , hakkasid tekkima uued ordud, kus elati vaesuses. See kõik avaldas kirikule head mõju, sest mungaordud toetasid kirikut, levitasid katoliku
· Kreeka katoliku kiriku allutamine Gregoriuse reformide tulemusel tekkis investituuritüli Paavst nõudis, et ilmalik võim lõpetaks kirikuasjadesse sekkumise, see aga oleks keisrivõimu piiranud. 1076. a kutsus keiser Heinrich IV Wormsi kokku sinoidi (vaimulike kogu). Heinrich tagandas Gregoriuse, millele vastates Gregorius tagandas Heinrichile alluvad Saksa piiskopid, vabastas keisri alamad truudusvandest ja tagandas ka Heinrichi, heites ta kirikust välja(ekskommunikatsioon e kirikutalitustest osavõtmise keeld). Oma trooni säilitamiseks ilmus Heinrich jaanuaris 1077 patukahetsejana paavsti ette. Paavst andis talle meeleparanduse sakramendi. Seda hinnatakse kui paavstluse võitu ilmaliku võimu üle. Investuuritüli lõpetas järgmise keisri Heinrich V ja paavst Calixtus II 1122. a sõlmitud Wormsi konkordaat. Wormsi konkordaat Piiskopid ja abtid valitakse kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu tunnuseid jagas vaid vaimulik investituur.
Kohal pidasid nad jutluse , milles kutsusid oma patte üles tunnistama, ketserlusest loobuma. Need, kes olid ise valmis ketserlusest loobuma, pääsesid kerge karistusega(past, palved). Endale kindlaks jäänud ketserid anti raskema karistuse nt surmanuhtluse täideviimiseks ilmalikule võimule. Nad ei saanud ka karistust ära jätta, kuna neid oleks siis tabanud kirikust väljaheitmine. Surmanuhtlust ei peetud veel soovitavaks, enamiku ketserite karistuseks jäi ekskommunikatsioon, vara konfiskeerimine või eluaegne vangistus Rae ülesanded olid järgmised: 1. linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine; 2. abinõude rakendamine kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks 3. linna huvide kaitsmine suhetes teiste linnade ja maahärradega; 4. hoolitsemine kirikute ja koolide eest; 5. hoolekanne vaeste, santide ja tõbiste ülalpidamise eest, 6. kohtumõistmine; 7. kodanike julgeoleku tagamine;
Igal riitusel oma tähendus ja religioon koosneb paljudest riitustest. - Tõrjeriitus; väljaajamisriitus kuri ei ole veel kallale tulnud aga on karta et ta tuleb, kurja tuleb eemale tõrjuda. Kurja eemalepeletamine - Eksortsism kuradi väljaajamine. Kurjusest lahti saamine. Kurjade vaimude väljaajamine. - Siirderiitused(initsiatsioon) üleminek,asumine ühest olukorrast, inimese ühest eluetapist teise. Nt noorukist meheks või tütarlapsest naiseks. Ekskommunikatsioon osadusest väljaarvamine (anateemi alla panek) Salaliidud (müsteeriumiliidud mingisugus religiooni pooldajate salajased kohtumised, riitumiste läbiviimised, nt Eleusise müsteerium Vana-Kreekas, Demeteri riitused) seotud ühest religiooni astmest ühendatute seltskonda astumisega. Meestemajad on seotud pigem ühest perioodist teise astumisega Initsiatsioonid on edasikandunud läbi ajaloo. Nt käsitööliste tsunftid
oma vaadetest lahti ütlema, pääsesid tavaliselt üsna kerge karistusega(paast, palved jms). Endale kindlaks jäänud ketserid anti raskema karistuse(nt surmanuhtlus). Ilmaliku võimu esindajad ei saanud karistust ära jätta, sest siis oleks neid endid tabanud kirkust väljaheitmine. 13. sajandil ei peetud surmanuhtluse rakendamist soovitavaks, see-eest Rooma õiguse levides ketseritele hakati seda üha agedamini kasutama. Enamiku ketserite karistuseks jäi ekskommunikatsioon, vara konfiskeerimine või eluaegne vangistus. Ka inkvisitsioonikohus kasutas ülestunnistuste väljapressimiseks piinamist, ainult et pealesunnitud ülestunnistust pidi süüdistatav hiljem kohtusaalis kordama. Süüalust ei tohtinud piinata korraga rohkem kui pool tundi. Arvatavate nõidade süü kindlakstegemises kasutati mõnikord nn veeproovi: inimene visati vette, kusjuures süütu inimene pidi vajuma vee alla, nõid aga mitte. RISTISÕJAD 11.13. SAJANDIL
sajandi lõpuks? Vaimulike ja rahvakogunemistel kuulutati välja rahupaigad, nt kirikud ja inimesed, kelle suhtes ei tohi vägivalda tarvitada nt relvitud inimesed (naised, talupojad, kaupmehed, vaimulikud). Reaalselt ei õnnestunud seda jumalarahu kehtestada. 1027. a Lääne Prantsusmaal kuulutati välja jumalavaherahusid (Reve leping) ehk kindlad ajajärgud, mil vägivalda ei tohi rakendada. Teatud inimrühmad, teatud ajad. 10. saj lõpus ja u 30. aastat hiljem maailmalõpu ootused. Ekskommunikatsioon kirikuvandealla panemine osadusest (kogudusest) väljaheitmine (kuni ta on meelt parandanud), ei anta armulauda, ei saa pihtida, ei rohi matta pühitsetud mulda. 16 Interdikt jumalateenistuse keeld mingile territooriumile /organisatsioonile /kuningriigile. Kes sel ajal surevad on määratud hukatusse. Maarahu, eriti Saksamaal (Land Frieden), pole kiriklikku päritolu rahu vaid kehtestatud valitseja käsul. Kaitse all ka juudid. On ajaliselt ja ruumiliselt valitseja poolt reguleeritav
annaabi.ee 
