Õiguse alused loengu põhjalik konspekt
Riigipea antav üksikakt on otsus ning käskkiri. Otsusega näiteks:
kuulutatakse välja või jäetakse välja kuulutamata parlamendi poolt vastu võetud seadus
(vetoõigus, absoluutse või suspensiivse veto, realiseeritakse just riigipea üksikaktis);
antakse diplomaatilisi või sõjaväelisi auastmeid;
antakse armu jne.
Käskkirjaga nt. korraldatakse oma ametkonna (kantselei) tööd jne. Valitsuse ning kohaliku
omavalitsuse organite üldaktid on määrused. Seejuures on nad seadusele alluvad
eksklusiivaktid. Seega oleneb seadusandjast, keda, milles ning millises ulatuses ta volitab
seadusega põhiseaduse alusel määrusi andma. Siit tuleneb volituse ehk delegatsiooni küsimus.
Õigusteaduses tähendab volitamine ehk delegeerimine üldiselt ühe organi poolt oma pädevuse
või selle osa alatist või ühekordset üleandmist teisele organile:
1.generaaldelegatsioon ehk üldvolitus (kogu- või osapädevus alatiselt);
2. spetsiaaldelegatsioon ehk erivolitus (see pädevus/ülesanne selleks juhuks)
annaabi.ee 
