Carmen Laforeti kirjanduslik stiil
ja Laforeti järglased, mõistmata oma eelkäijate teoste allteksti probleemanalüütilist meetodit (s.o.
tagajärjelt/eesmärgilt põhjusele/vahendile) -, absolutiseerides kas olusid või indiviidi eksistentsi,
oskamata tajuda ja näidata neid nende ühtsuses ja seoses, vaevalt võisidki välja jõuda mujale kui
kirjanduslikku eimiskisse.
Tremendismi rajajate romaane on tõlgendatud ka kui eksistentsialistlikke. Carmen Laforeti
maailmavaatelises kujunemises on eksistentsialismil samuti oma koht - nii Miguel de Unamuno
võimaluste ja tegelikkuse konfliktist tuleneval traagilisel elutundel kui ja Sartre'i ideedel, millega
Laforet tutvus ülikooliaastail Madridis ja Barcelonas. Tema ,,eimiskit", s.o. sisutühja, mõttetut
elurutiini võiks samastada Sartre'i ,,mitteolemisega".
Samuti on tremendismi võrreldud pikareskse ehk kelmiromaaniga. Ühisteks joonteks on näiteks
minavormiline narratiiv ning ühiskonnast võõrandunud traagilise käekäiguga inimene, kelle
annaabi.ee 
