Kirjanduses iseloomustab futurismi hüüdsõnade, lühikeste lausete ja karjatuste kasutamine. Seega tekst on rabe. Kuulsad on nägemused tulevikulinnadest: puudub loodus ningvana arhitektuur, võidutseb tehiskeskkond: pilvelõhkujad ja mitmekordsed sõiduteed. I maailmasõda katkestas avangradkunsti vohamise, näitas, kui utoopilised olid paljud ideed. Praktilises elus mõistsid, et sõjal pole puhastavat mõju. 4. Eksistentsialism Prantsusmaal tekkinud olemise filosoofia. Eksistentsialismi järgi ümbritseb inimest vaenulik, absurdne maailmas, mis teda rõhub ja võõrandab. Võõrandamine see on seisund, milles inimtegevus irdub inimesest saades tema üle valitsevaks jõuks. Inimene kannab moraalset vastutust kõigi oma tegude eest, kuid ta püüab vabaneda isiklikust vastutusest põgenemisega võlrsreaalsusse. Eksistentsialismis on erakordselt tuge protest ümberkaudse tegelikkuse ja tema ,,massiinimese" vastu. Ei taheta alluda reaalsuse loogikale
olemusele. See tähendab, et kõigepealt peab inimene tegutsema, midagi korda saatma, alles siis saame öelda, kes ta on, ehk siis määratleda tema olemuse. Sündides on inimene selles mõttes eimiski. Teatud määratlused omandab inimene alles pärast, ta kujuneb selliseks inimeseks, milliseks ta end ise teeb. Sartre'i arvates ei ole mingit inimloomust ega ka jumalat, kes selle välja mõtleks. Inimene on see, kelleks ta end ise teeb- nii kõlab eksistentsialismi põhimõte. See tähendab, et inimene ei ole asi, tal on rohkem väärikust kui kivil või laual. 7 Olen eeltooduga põhimõtteliselt nõus, kus on öeldud, et inimene määratleb end ja puudub inimloomus, mis määrab iseloomu ja teod. Mõelda, et pole olemas paika pandud loomust, mis mind kujundab ja saadab kogu elu. Ma tahan ise valida milline ma olen, kelleks ma saan ja
konstrueeritud? Psüühikahäired on sotsiaalselt paika pandud (konstrueeritud) avalikkuse ja psühhiaatrite poolt. Seega pole need objektiivselt määratletavad. Konkreetne ühiskond paneb paika selle, mida nähakse psüühikahäirena ja kuidas sellele reageeritakse. Eksisteerib teatud vaimuhaigusdiskursus1 (M. Foucault): eksisteerivad psühhiaatrilised, õiguslikud ja sotsiaalsed mehhanismid, mis tegelevad nendega, keda peetakse psüühikahäirete all kannatajateks. 7. Mis iseloomustab eksistentsialismi? (lisaks üldisele võivad siin olla abiks ka Heideggeri ja Merleau-Ponty mõtted) Oma olemuselt on eksistentsialism vastuhakufilosoofia, mis keskendub üksikindiviidile ning mõneti vaadeldav mässuna valgustusajastu ideaalide vastu, kus rõhk asetati süsteemidele ja ratsionaalsusele. Heideggeri fenomenoloogia püüab tõlgendada igapäeva tegevusi. Oma igapäevategevustes oleme seotud teiste objektidega (asjadega) ja need avalduvad meile tegevuse käigus (nt kasutame arvutit) ning
SISSEJUHATUS Eksistentsialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul. Eksistentsialism lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist. Eksistentsialismis on filosoofia ja kirjandus tihedalt omavahel põimitud. Lisaks rõhutab eksistentsialism ka vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Oma eel-eksistentsialistlike eksistentsi-määratlustega on olnud eksistentsialismi eelkäijateks Sören Kierkegaard, Henri Bergson ja Martin Heidegger. Selleks, et eksistentsialismi õieti mõista peamegi ajas tükk maad tagasi minema, nimelt Sören Kierkegaard'i juurde. Teda peetakse eksistentsialismi isaks. Kierkegaard kritiseeris teravalt oma aja hegeliaanlust ning Taani kiriku sisutühja "kristlikkust". Paljud tema teosed käsitlevad religioosseid teemasid, nagu usk Jumalasse, kirik kui institutsioon, kristlik eetika ja teoloogia jne.
Eksistentsialism Nähtus eksistentsialism tekkis Teise maailmasõja vahetul eelõhtul ja sõja-aastatel. Eksistentsialismi iseloomustab: 1. Sõjatragöödia. 2. Kahtlemine elu mõttes. 3. Heidab kõrvale inimese abstraktsiooni, n-ö inimese üldse. 4. Filosoofia ja kirjanduse tihe läbipõimitus. 5. Lähtumine inimese täiesti konkreetsest individuaalsest eksistentsist. 6. Võõrandunud ja absurdne elu. 7. Kesksed mõisted on vabadus ja vastutus. Absoluutselt vaba on inimene, kes võtab enda kanda täieliku vastutuse. 8
Jamesi jaoks ei olnud mõttest kinni hoidmine pelgalt selle pärast, et oleme sellise mõtte valinud, illusioon. Jamesi on kritiseeritud, et “töötamise” printsiip muudab tõeseks ka ekslikud uskumised ja alati ei ole võimalik kindlaks teha, millised on nn head tagajärjed ja kasulikud uskumused. Märt Väljataga on nimetanud aga Jamesi teooriat “temperamentseks konstruktivismiks”, viidates et James on näinud ette 20. sajandi peamisi filosoofiasuundumusi eksistentsialismi ja ka analüütikutest hilise Wittgensteini ja Quine´i ideid. Nii saab leida paralleele eksistentsialismi “heidetuse” ja Jamesi “temperamendi” vahel. Analüütikutega ja ka paljude mandri filosoofiast tuntud spekulatsioonidega on Jamesil ühine aga uskumuse mõiste ehk arusaam, et inimvaim osaleb reaalsuse konstrueerimises – inimene sigitab maailmale tõdesid. Nii iseloomustab klassikalist pragmatismi antifundamentalism. Väljataga ei näe selles
1 EKSISTENTSIALISM Eksistentsialism on olnud paljudele meie ajastu filosoofiaks. Kaasajal ta seda enam ei ole. Selleks, et eksistentsialismi õieti mõista peame ajas tükk maad tagasi minema, nimelt Sören Kierkegaard'i juurde. Suundumus üksikinimesele ja tolle konkreetselele situatsioonile, mida oleme Kierkegaard'i juures õppinud tundma, on ühine kõigile eksistentsialistidele. Ühine on peaaegu kõigile ka Kierkegaard'lik õpetus hirmust (Angst) kui kohalolemise (Dasein) põhialusest, inimese üksindusest ja inimeseksolemise kõrvaldamatust traagikast.
aastal abiellusid. 1859. aastal naases Dostojevski Peterburi, kus ta asus oma vennaga ajakirjandusse , ta lõi ajakirjad nagu ,,Vremja" ja ,,Epohha" mis ei olnud aga kahjuks eduakd. Aasta hiljem suri Dostojevski naine ning ka vend Mihhail. Peale seda hakkas ta külastama paljusid kasiinosid millega kaasnes ka hasartmängusõltuvus , tänu millele ta kaotas palju raha. Sellele vaatamata ilmus samal aastal ,,Ülestähendusi põranda alt", mida on nimetatatud eksistentsialismi eelkäijaks. 1866. aastal ilmus tema arvatavasti kõige tuntum teos ,,Kuritöö ja karistus". Väidetavalt oli teos lõpetatud kiiruga, kuna Dostojevskit olevat vaevanud rahamured. Rännates mööda Lääne Euroopaat kohtus mees Anna Snitkinaga , kes oli tema stenograaf , kellest peatselt sai tema naine. Anna aitas Dostojevskit terve elu , põhiliselt tema mängusõltuvusega. Sellel eluperioodil kirjutatud romaanid (,,Idioot", ,,Sortsid", ,,Kirjaniku päevikud") on peetud tema parimateks
mehine tegu. Tänapäevaks on selline käitumine vastupidise hoiaku saanud, seda peetakse arguseks. Ühes olen ma aga Seneca´ga ühel nõu, tark inimene ei karda eelseisva ees, sest oled enda sees ,,läbi mänginud" erinevad situatsioonid. Jean-Paul Sartre leiab, et inimest peetakse maailmale alluvaks objektiks. Tema vabaduse mõiste kandub inimesse, kui indiviidi, kes ei sõltu jumalast, vaid teisest indiviidist, inimesest. Inimese käsitlust, eksistentsialismi paneb teda vastuollu seisma kõige eelneva ees, kus oli tähtsaimal kohal jumal. Seega rühmitab ta eksistentsialistid kahte gruppi, kristlikud ja ateistlikud. Esimesed arvavad, et eksistents eelneb olemusele, ehk inimene tuleneb jumalast ja on temast ka sõltuv, teised siis arvavad, et jumalat pole olemas ja inimene tuleb eelkõige inimesest ja on sõltuv ainult inimesest. Ta ei tahagi tõestada, et jumalat pole olemas, vaid tõestada seda, et ka ilma jumala puudumisel ei muutu mitte midagi
1. Modernistliku romaani Liigid: süvapsühholoogiline romaan teadvuse süvakihtide ja aistinguliste seoste kujutamine filosoofilis-intellektuaalne romaan analüüsib inimeksistentsi üldisi ideid, keskendub vaimuelule (kultuur, filosoofia jm) absurdiromaan põhineb absurdivõtteil allegoorilis-sümbolistlik romaan põhineb sümbolitel, mõistukõnel eksistentsialistlik romaan lähtub eksistentsialismi filosoofiast sürrealistlik romaan mõistuse kontrolli välistav, aluseks alateadvuse automatism uus romaan vormieksperimentide kasutamine maagilis-realistlik romaan tegelikkuse kujutamine fantastiliste, üleloomulike kujundite abil Esindajad: A.Camus, V.Woolf, J.Joyce, M. Proust, H. Hesse 2.Eesti kirjanduse arengut mõjutanud tegurid/sündmused 1940ndatel. · II maailmasõda · Võõrvägede sissetulek Eestisse · 1940 ENSV väljakuulutamine
Tagajärjeks võib olla anarhia. * Kultuuriline relativism. * Moraal või eetika sõltub antud kultuurist. * Ühest kultuurist pärit olev inimene ei saa hinnata teistest kultuuridest inimesi. * Etnotsentrism minu kultuur on kõige parem, kõik, mis seda toetab, on hea. * Juudid äravalimise õpetus, natside aariarassi õpetus, Jaapani sintoism. * Eksistentsialism rajaja S. A. Kirkekaard kuulsamaid Taani filosoofe. Pigem religioosse eksistentsialismi rajaja. * Hakkas rõhuma indiviidi unikaalsusele. * Inimese peamiseks eesmärgiks on saada subjektiivseks. * Grupp võtab ära vastutuse, muudab nõrgemaks. * Mitte keegi teine ei suuda mind mõista, lõppkokkuvõttes olen ma üksi. * Ei teadvusta eksistentsialismi, ei ela täisväärtuslikult. Peab eksistentsialismi läbi tunnetama. * Mis on hea, seda pole võimali leida filosoofias, mille nimel oleks võimalik elada ja surra. * Võib olemas olla selline asi, nagu objektiivne tõde
· Eksistentsialistlik kirjandus käsitleb inimese maailmas olemise põhiküsimusi: väärtushinnangud, vabadus, vastutus, suhe Jumalaga, armastus, surm. Eksistentsialistid panid suurt rõhku sellele, et mõtlemine peab olema seoses tegelikkusega, maailmaga, ühiskonnaga. Eksistentsialistlik mõtleja on selline mõtleja, kes rakendab oma mõttetegevust ja viib seda ellu nii seoses oma lähedastega, ühiskonnaga, globaalselt jne. Eksistentsialismi tähtsaimaks autoriks peetakse Jean-Paul Sartre'it. Tema käsitlusest lähtuvalt võib eksistentsialismi peamiseks eelduseks pidada sellele iseloomulikku inimese-käsitlust. · Jean-Paul Sartre (1905-1980) Sündis Pariisis, oli prantsuse kirjanik, filosoof, eksistentsialist. Kaitses inimõigusi, pööramata tähelepanu nende rikkumistele sotsialismimaades. Tema mässuliste ideede najal on kasvanud eriti kolmanda maailma noored. Just Sartre võttis kasutusele väljendi "kolmas maailm"
Asjade, eriti artefaktie puhul eelneb nendele etteantud olemust ega ideed, vaid inimene alles idee, kavand või projekt, mille järgi need loob selle endale. valmistatakse. Kriitika Eksistentsialiste on kritiseeritud, kuna nad jutlustavad individualismi ja relativiseerivad üldkehtivaid väärtusi. Filosoofid on eksistentsialismi kritiseerinud selle poolest, et see lõhestab inimese ja maailma suhet. Mõjutanud l Suurem jagu eksistentsialiste on ateistid, kuid on olemas ka kristlikke eksistentsialiste, nt Gabriel Marcel. l Eksistentsialismist mõjutatud l Eksistentsialismist on mõjutatud palju filmirezissööridest võib nimetada Ingmar
«ükski riik, mis avaneb merele, ei saa olla väike.» Johann Gottfried Herderi rahvuse monadoloogiline määratlemine, Gottfried Wilhelm Leibnizi töö "Monadoloogia", Garlieb Helwig Merkeli bioloogilis- juriidiline vaade rahvaste ajaloole, Carl Robert Jakobsoni manihheistlik rahvuskäsitus, Jakob Hurt introvertne rahvuskäsitus olid tähtsad eestlaste alusideoloogia kujunemisel. Tuttavat oli üsna palju, kuid näiteks Faehlmanni ja Kreutzwaldi Eesti eksistentsialismi teooriast ma ei ole varem kuulnud. Loengu sisu oli tihedalt seotud ajalooga ja kirjandusega. Loengu ajal konspekteerisin vihikusse. Arvan, et saadud teadmised on vajalikud igaühele, kes elab Eestis, ning neid saab rakendada kõikjal alustades vestlusest tuttavatega lõpetades poliitilise artikliga.
Georg Wilhelm Friedrich Hegel on saksa idealist, kes on üks kõige vaieldavamatest meestest mõtlemise ajaloos. Hegel sündis 1770. aastal Stuttgardi linnas. Hegeli filosoofia mõjutas tohutult hilisemat filosoofiat. Kuna paljud filosoofid lähtusid Hegelist, loetakse teda marksismi, fenomenoloogia ja eksistentsialismi aluse valajajaks. Elustiililt sarnanes Hegel Kantiga ning kaks filosoofi ei olnud teineteisele lähedal mitte ainult ajaliselt. Nagu Kantil, oli ka Hegelil määratud saavutada juba eluajal tohutu maine. Hegel kirjutas samuti raskepärast akadeemilist saksa keelt. Mõlemad olid professorid nii elus kui ka filosoofias. Samuti ühendab Hegelit Kantiga mõningane kuiv, ülearu esiletungiv vaimsus. Mõlemad on süstemaatikud , kelle temperamendis on alati
Novellikogu “Sein”(1939) “Kärbsed” (1943) “Kinnine kohus” (1944) “Räpased käed” (1948) “Altona vangid” (1959) “Vabaduse teed” (1945) “Eksistentsialism on humanism” (1946) Romaan “Iiveldus” Seda teost peetakse eksistentsialistliku kirjanduse esimeseks mõjukaks teoseks. 1938. aastal ilmunud “Iiveldus” on paljude uurijate meelest Sartre’i parim proosateos, mis oli ühtlasi uue mõttevoolu – eksistentsialismi esimene kirjanduslik pääsuke. “Iiveldus” on päevikuvormis romaan, mis vahendab ängide küüsis vaevleva minategelase Antoine Roquentini eksistentsiaalset ekslemist ja eneseotsingut 1930. aastate Pariisis. Romaan “Iiveldus” Peategelaseks on Antoine Roquentin, kes on end pärast pikki reisiaastaid sisse seadnud ühte Prantsuse sadamalinna.Ta asub reipalt tööle, et lõpetada uurimus ühest tuntud poliitikategelasest. Probleem: Ühel hetkel hakkab peategelast
langetaks oma otsuse selle põhjal. Pärast on aga hea põhjenduseks tuua: ,,Aga isa ju soovitas nii." Mina arvan siiski, et ükskõik mida inimene teeb, on see tema isiklik valik ja tema ise peaks täielikult selle eest vastutama. Sartre väitel pole olemas muud geeniust peale selle, kes väljendab end tegudes argpüks teeb end argpüksiks ja kangelane end kangelaseks. Mina täielikult nõustun nii eksistentsialismi kui ka filosoofi Sartrega, kuna olen oma elus pidanud langetama nii mõnegi suure otsuse ning tean, et tänu nendele valikutele on mu elu praegu täpselt selline - inimene on oma tegude kogusumma. Kaspar Rätsep G3a
) Harva piirdub kohaliku nähtuse pelga peegeldusega. Püüab viidata tagamaadele, põhjustele, tagajärgedele. Teosed-,,Kui mina olin suremas", ,,Augustivalgus." Avaldas suurt mõju järgnevale kirjandusele eksistentsialism, maagiline realism. = 1. inimpsüühika lihtsustamata kujutamine. 2. Keskendumine eksistentsi piiroludele 3. Avatus ürgmaisuse poeesiale. Albert Camus (1913-1960) Prantsuse kirjanik ja filosoof. Oli eksistentsialismi üheks peaesindajatest. Tuntud oma filosoofilise esteetikaga, romaanide, novellide ja draamateostega. Teda iseloomustab eetilisus ja humaansus. Eitas nihilismi ja anarhismi. Esmahuvi koondub elu kõige dramaatilisemate olukordade lahkamisele, filosoofilistele probleemidele. Teravustamise esmavahendiks on sümbol. Tema arvates on absoluutselt vaba inimene see, kes võtab enda kanda vastutuse- julgeb otsuseid teha, valida ise, ei sõltu teistest.
ka ,,Vendades Karamazovites". Aasta hiljem suri Dostojevski naine ning ka vend Mihhail. See mõjus talle rängasti, mille tõttu ta külastas palju kasiinosid ning kaotas ka suure hulga raha. Lisaks sellele sõlmis ta ikka ja jälle palju kahtlaseid lepinguid, mis viitas sellele, et ta ei osanud rahaga väga ümber käia. Sellele vaatamata ilmus samal aastal ,,Ülestähendusi põranda alt", mida on nimetatatud eksistentsialismi eelkäijaks. 1866. aastal ilmus tema arvatavasti kõige tuntum teos ,,Kuritöö ja karistus". Väidetavalt oli teos lõpetatud kiiruga, sest Dostojevskit vaevasid rahamured. Kohe pärast seda ilmus ka uus romaan ,,Mängur". Rännates Lääne-Euroopas kohtus mees Anna Snitkinaga, kellega mees ka koheselt abiellus. Sellel eluperioodil kirjutatud romaanid (,,Idioot", ,,Sortsid", ,,Kirjaniku päevikud") on peetud tema parimateks. Tema viimane suur romaan
,,Orlando" on Virginia Woolfi teos. 18. Mis aastail toimub austerlase Robert Musili romaani "Omadusteta mees" tegevus? Tegevus toimub 1913 Viinis Austria-Ungari monarhia viimaseil päevil ja Esimese maailmasõja aegu. 19. Nimetage kaks Ladina-Ameerika maagilise realismi esindajat. · Juan Rulfo · Gabriel García Márquez 20. Nimetage kolm James Joyce'i teost. · ,,Ulysses" · ,,Kunstniku noorpõlveportree" · ,,Finnegans Wake". 21. Nimetage eksistentsialismi esindajaid kirjanduses. Jean-Paul Sartre, Albert Camus. 22. Nimetage kolm absurditeatri juhtfiguuri. · Samuel Beckett · Eugène Ionesco · Harold Pinter 23. Nimetage 20. sajandi tuntumaid itaalia kirjanikke. Luigi Pirandello, Italo Svevo, Eugenio Montale, Salvatore Quasimodo, Garzia Deledda, Giosuè Carducci 24. Nimetage üks maailmakuulus kirjanik endisest "sotsialismileerist". Boriss Pasternak.
seal võõõrana. Poliitilised vaated: -ükski idee pole parem, kui elav inimene -. ,,Mässav inimene"-essee. On pigem filosoof."Mõelda saab ainult kujundite abil. Et olla filosoof, meab kirjutama romaane."Ideed: piirsituatsioonides tuleb välja inimese tõeline pale. Ennast tajuma õppides saadakse sisemiselt vabaks. Ei usu mõistuse jõusse-emotsioonid, tunnetus. Miks in. Elab-teda on eluga karistatud. Essee: ,,Sisgaphose müüt", Romaan: ,,Võõras"eksistentsialismi ideed. Kafka Pole eksistentsialist! Kafka on väga tagasihoidlik, õrn ja nõrk. Tema eluajal ilmub 7 raamatut-> kirjutas rohkem. Päevik, kirjavahetused. Testamendis käskis oma päeviku, kirjad ja käsikirjad hävitada-pole tehtud seda. Romaanid: ,,Loss","Protsess"põhimõtteliselt mudelromaan(tundlik keskkond, teemad: väike inimene), Kiri,,Kiri isale"kafka on kannatava inimese kirjanik. Thakur Pärit Indiast, Õpib Inglismaal, tõlgib ja avaldab luuletusi seal. Sõna-sõnalt- tõlgib mõtet
idealismiks" ühitas oma filosoofia kristlusega kõige väärtuslikumaks saavutuseks on dialektika "Absoluutne idee"- absoluut, vaimne ja mõistuslik alge: 1) idee arenemine tema enese rüpes, "puhta mõtlemise siihias" 2) idee arenemine "teisitiolemise" vormis, s.t. looduse vormis 3) idee arenemine mõtlemises ja ajaloos ("vaimus") Hegeli mõju filosoofiale ja ühiskonnale on nii natsismi kui ka kommunismi vaimne isa tänapäevase eksistentsialismi alusepanija, taani filosoof Kierkegaard, lõi oma filosoofia teatavas mõttes vastukaaluks Hegeli omale marksismi filosoofilise külje alusepanija B. Russell ja G.E. Moore astusid heegelluse vastu välja; analüütiline traditsioon, mis valitses ingliskeelses filosoofias enamuse 20. sajandist mõjutanud teatavat parempoolset poliitilist mõtteviisi, mis kujunes fasismi sugulaseks Hegeli mõju filosoofiale ja ühiskonnale...
poole. Ilmtingimata tahetakse midagi saavutada, mingisugune märk endast maha jätta. Kõigi sooviks on ennast kuidagigi teostada. See on justkui nüüdisajale isemoomulik joon. Päevast päeva toimub ürgne võitlus, mille käigus demostreeritakse oma jõudu, osavust ja mõjukust. Siinkohal ei räägi ma ainult täiskasvanud meestes, vaid ka naistest lastes, kõigist. Ennast näidatakse teistele, jättes samalajal tähtsaima tahaplaanile. Täieliku eksistentsialismi saavutamiseks tuleb kogeda võimalikult paljut. Mitte ainult kõiki sisemisi tundeid vaid ka füüsilist kibetat ja väljakannatamatut valu, lõõgastavad ning uinutavat hellust, värinaid tekitavat ja hulluks ajavat ärevust. Seda kõike aga ainult ajutiselt. Vaja oleks tunnetada vaid korraks, et saada maik suhu sellest, mida üks või teine tähendab. Läbi närvide jõuavad ajju signaalid, mis omakorda
Mike'ga ning kellesse on omakorda armunud üks teine ajakirjanik .Juhtsümbol romaanis on Jake sõjas saadud trauma ehk impotentsus . '' Vanamees ja meri '' William Faulkner modernistlike vormieksperimentide arendaja , tema teosed on seotud USA ajaloolis-sotsiaalse oluga .Üks raskemaid loetav 20 sajandi kirjanikke .paiskab segamini ajatasandid , liigub m'ärkamatult olevikust minevikku ja tagasi . Eksistentsialism Filosoofia ja kirjanduse tihe läbipõimitus . Vabadus ja vastutus on eksistentsialismi tunnused.Sellised teosed kirjeldasid kõige dramaatilisemate olukordade lahkamist ning keskendusid filosoofilistele probleemidele . Eksistentsialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul. Eksistentsialism lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist. Eksistentsialismis on filosoofia ja kirjandus tihedalt omavahel põimitud. Lisaks rõhutab eksistentsialism ka vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh
Camus' tsiteerib Sisyphose müüdis Karl Jaspersi:" See piiratus viib mind iseendasse, sinna, kus ma ei saa enam jääda objektiivse vaatepunkti varju, mida ma ainult esindan, sinna, kus ei mina ise ega teiste eksistents ei saa mulle enam vaatlusobjektiks olla." Eksistentsialiste leidub ka usklike seas ning nemad lahkavad elu absurdi küsimust läbi usu. Näiteks Soeren Kierkegaard, kelle töid peetakse üldiselt eksistentsialismi alguseks, kirjutab, et uskumine on justkui arukaotamine selleks, et võita jumal. Teoses ,,Kartus ja värin" propageerib ta usku kui kirge, mille eesmärk on paradoks, mis ühendab vastaspooled, teeb ajaloolisest igavikulise ja igavikulisest ajaloolise. Tõsi, et vanasti, kui religioon omas ühiskonnas suurimat tähtsust, toimus enesetappe vähem. Kirik, vähemalt ristiusu korral, kui usu materiaalne ja institutsionaalne
· kõige nägemine läbi üksikinimese vaatevinkli (indiviid ei ole allutatud tervikule!) · Kierkegaardi käsitlusele vastavalt on inimene: · kordumatu isiksus · subjekt, mitte mingi huvitav tükk loodust · see, kes ei mahu mitte mingisse süsteemi Eksistents Filosoof leiab, et suurim oht, mis inimese eksistentsi ähvardab on selle kaotamine, see on enesekaotamine, elu mõtte puudumine; oht mitte mõista seda, mida ma tähendan iseenda jaoks. Kierkegaardi eksistentsialismi põhitõeks on minu oma eksistents (see oli ka Descartes'i filosoofia põhitõeks!). Filosoof on veendunud, et inimese ülim taotlus peaks olema mõtestatult eksisteerimine. Eksisteerimist saab võrrelda kahe erineva kutsari näite varal: 1. Purjus kutsar see on mõtestamatu eksisteerimine, hobune juhib kutsarit mitte kutsar hobust, kutsaril pole mingisugust kontrolli toimuva üle. 2. Virge kutsar mõtestatud eksisteerimine, kutsar juhib hobust mitte hobune kutsarit, kutsaril
Heidegger hooleks. Hooles ilmneb inimeksistentsi ajalikkus, teadmine omaenda surelikkusest; inimese olemasolu on surma-poole-olemine. Sest ,, Olemine ja aeg" pidi ju andma vastuse küsimusele, mille juurde Heidegger kaua tahtis jõuda: ,, Mis on olemine?". Olemine pole miski, mis end maailmas olevana eest leiab, vaid see, mille toimel olev üleüldse on.See on kõige oleva aktiivne läte. Sartre oli enamat kui filosoof, ta oli eksistentsialismi kui maailmavaate looja.Tahtis luua ajakohast subjektifilosoofiat.Selles on võtmeroll inimese vabadusel. ,, Inimene on vabaks mõistetud". Filosoofiline antropoloogia Filosoofiline antropoloogia püüab dialoogis ja vaidluses teadusega, eriti biloogiateadusega, vastata sellele küsimusele otse, mitte enam kaudselt, tunnetusteooria, eetika või teoloogia vahendusel. Niisugusele lähenemisele andis esmase tõuke Max Scheler. Ta väitis, et erinevalt
Quevedo otsib hingerahu maisest kärast eemaletõmbumises; enamik loomingust on aga vastupidiselt stoitsismile soovitab kirglikku kaasaelamist kaasaja sündmustele, tõeihalust, valu ja muret kodumaa allakäigu pärast. Ajastu kriisi läbielamine viib elu piiride ja surmateemani, mida Quevedo puhul võiks nimetada eksistentsialismiks. Surm elab inimeses endis ja ahistab tema eksistentsi lakkamatult, Quevedo luule sotsiaalse vastutuse teema ja kompromissitu ühiskonnakriitika on samuti uuema eksistentsialismi tunnusteks. Armastusteemalises luules järgib Quevedo aga veel petrarkistlik-platonistlikku joont, armastus saab filosoofilise varjundi seeläbi, et lisaks hingega viib luuletaja teispoolsusesse ka maise kire. Kuigi Quevedo oli võimeline ka ise kirjutama kultistlikku luulet (nagu Gongora), iseloomustab suuremat osa tema loomingust satiir. Maiste pahede ja inimnarruste piitsutajana ei leidu talle tolleaegses kirjanduses võrdset, tema grotesk madaldab maise toreduse ja
kõigepealt on esilekerkimine ja defineerimine toimub alles pärast. Inimene saab selleks, milleks ta end teeb. Üldisemalt võib seda ka kohandada ka nii, et kõigepealt miski on ära, mõte/essents lisatakse hiljem. Mulle tundub, et nii toimub väga tihti kunstis. Sartre väidab, et inimene on "visand." Selgitage, mida see tähendab. Inimene saab selleks, kelleks ta end teeb, ta projitseerib end tulevikku, teisiõnu ta visandab end. · Mis on eksistentsialism ja millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi? Eksistentsialismis on inimene see, kelleks ta end teeb ja see on subjektiivne. Inimese õlul seisab vastutus oma eksistentsi eest. Vastutades enda eest vastutab ta ka kõigi teiste eest. Inimlikku subjektiivsust on võimatu ületada. Valinud enda, oleme justkui valinud hea, ja see on hea kõigile olles seotud kogu inimkonnaga, on see ka ühtaegu ängistav, teinud ühe valiku, oleme me ka samaviisi hüljatud ning meid võib saata äng. Eksistentsialism äng.
Arvutitehnika arengule andis otsustava tõuke vajadus lahti muukida sakslaste sifrisüsteem Engima. Arvutirevulutsioon hakkas vilja kandma alles 1960. aastail. Olulise panuse sellele andis kiibi valmimine 1950. aastal. 1953. DNA struktuuri mõistatuse lahendamine - see avas geneetikale enneolematud võimalused. Ideede võitlus ja uus suhtumine Üheks kõige mõjukamaks filosoofiks Jean-Paul Sartre pidas 1945 avaliku loengu eksistentsialismist. Eksistentsialismi kuulutasid oma teostes ka Camus, Beckett ( ,,Godot'd oodates") jt. Leidus neid, kes nägid kommunismi läbi. Tuntuim George Orwell (,,Loomade farm"- tervmeelne allegooria, mis algab vabadusega ning lõppeb orjusega). 1948. ilmus Ameerikas teaduslik teos, mida autori järgi hakati nimetama ,,Kinsey aruandeks". Tegemist oli põhjaliku uurimusega Ameerika meeste seksuaalkäitumisest. Ilmnes, et palju seni erandlikuks peetud seksuaalkäitumise vormid polegi nii erandlikud ja see mõjus paljudele
tähtsal kohal ka kaasasündinud “ideed”. Tegemist on kogemustega, mida ei saa inimene elujooksul vaid omab neid juba sündides. Elu jooksul tuletatakse neid teadmisi lihtsalt meelde ning neid seostatakse ka pärilikult edasi kandumisega. Kuid ratsionalismi tugevad on ka selle nõrgad kohad. Nimelt kui naaseda väite juurde “Mõtlen, järelikult olen olemas!” võib näha ka selle teist külge. Kas siis asjad, mis ei mõtle ei olegi olemas? Siin kaldub arutlus juba natuke eksistentsialismi poole. Näiteks tavaline tass, milles on kohv. Ma näen tassi, ma saan seda katsuda, ma tunnen et see on kohvi tõttu veidi soojaks läinud, tunnen ka kohvi lõhna. Ometi ei saa ma ratsionalismi kohaselt olla kindle selle olemas olus, sest kas need mõtlevad? Kas üldse teised inimesed mõtlevad? Eeldan, et tass ja kohvi ei mõtle, ometi olen kindel, et need on olemas. Eeldan ka, et teised inimesed mõtlevad nagu minagi ning usun ka nende reaalsesse olemasolusse.
Teosed: "Protsess", "Metamorfoos", "Otsus" Millest räägib H. Hesse romaan ,,Stepihunt"? Romaan kujutab endast end Stepihundiks nimetava Harry Halleri kirjapandud mälestusi koos nende fiktiivse leidja ja avaldaja, Halleri kunagise korteriperenaise vennapoja eessõnaga. Harry Haller on umbes 50-aastane erakust intellektuaal, kes ei suuda endas lepitada "inimest" ja "hunti" ehk kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti. Mis iseloomustab eksistentsialismi, nimeta 3 autorit. Eksistentsialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul. Eksistentsialism lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist. Eksistentsialismis on filosoofia ja kirjandus tihedalt omavahel põimitud. Lisaks rõhutab eksistentsialism ka vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Jean-Paul Sartre, Albert Camus, Maurice Mérleau-Ponty A.Camus käsitleb oma loomingus
tahte tegutsemise teenistusse. Pragmatism meetod, mille abil inimene püüab jõuda elu eesmärkideni. Pragmatistide arvates pole reaalsust olemas, sest see on alles tekkimisel. Kõik sõltub inimese loomisvõimest. Tõelised on need mõtted ja ettekujutused, mis aitavad parermini mõista tegelikkust ning mida saab praktiliselt ka kasutada. Pragmatistid ütlevad, et see mis töötab, ongi tõde. Eksistentsialism Sören Kirkegaard on eksistentsialismi rajaja. Eksistentsialismi eesmärgiks on tõestada üksikisiku unikaalsus. Selline mõtteviis on omane protestantlikule mõtlemisele. Kirkegaard hakkas indiviidi pidama individuaalseks ja korduvaks, kuid rõhutab tema arenemist. Ta leiab, et inimese vaba tahe muudab eksistentsi seletatava nähtuse nullilähedaseks. Tema meelest on inimese usklikkus eksistentsiaalse ebakindluse tunne. Igaühe eesmärgiks on saada subjektiivseks, aga grupp takistab inimestel jõuda tõeni
inimesele võõrast. -Selle asemel tuleb lähtuda subjekti ja objekti ühtsusest -See ühtsus on kehastatud eksistentsis. Eksistentsialism-pessimistlik eluvaade -Inimene leiab iseenda juhustest koosnevas maailmas, kus valitseb kannatus, võitlus ja surm. -Inimest valdab hirm: ta tunneb kohustust, et ta on vaba valima iseenda eksistentsi kujundamist ja et ta ainsana kannab vastutust selle eest. Sören Kierkegaard(1813-1855) -Eksistentsialismi isa -Taani filosoof ja teoloog -Sündis Kopenhaagenis vaimulikus perekonnas -Arvas, et inimese tõeline olemine ilmneb hirmus ja meeleheites -Eristab kahesugust tõde: 1)Objektiivne tõde 2)eksistentsiaalne tõde Inimeksistentsi tüübid: 1)Esteetiline-naudingud 2)Eetiline-moraal, inimene annab oma elule tähenduse 3)Religioosne-Kõrgeim tüüp, pühendumine jumalale Kierkegaardi seisukohad: 1)Maailmal ja elul puudub eesmärk(ühtki neist asjadest pole võimalik tõestada)
tänapäeva ikoonid ja koletised esindasid täna pärandit. Faktid: Füsioloogiliselt oli Karl Marx väljapaistev mees, mitte oma ilu vaid metsiku karvakasvu poolest Marx, vene kommunismi filosoofiliste aluste looja, ei käinud kunagi Venemaal Oli päritolult juut aga ise eitas seda. JEAN-PAUL CHARLES AYMARD SARTRE 21. juuni 1905 15. aprill 1980 tuntuim romaan "Iiveldus" teda autasustati Nobeli preemiaga, aga ta lõkkas selle protesti nimel süsteemi vastu tagasi eksistentsialismi põhieesmärk oli leida otsene side reaalsusega, tajuga. "Eksistentsialistliku osa Sartre'I ideedes moodustab inimeseks olemise tegeliku kogemuse rõhutamine ning seda kogemust kaardistab ta korduvalt romaanides, näidendites ja traditsioonilistemates filosoofilistes teostes inimese olemine eelneb tema olemusele. Inimene on maha jäetud. Inimne on määratud olema vaba, sest sünd ei sõltu tema tahtest. Inimene on oma tegude kogusumma olemine:
essentsialistlik määratlus on selle järgi siiski vaid üks paljudest. 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem?Milline on teie seisukoht selles küsimuses? Filosoofia elitaarsus seisneb eksistentsiaalsete küsimuste olemasolus/ nende puudumises ning sellesse süüvimises, kõigil justkui pole pea-küsimuste üle mõtlemise vajadust. Kui lähtuda sellest, et filosoofia ise seisnebki repliigis ehk minu vastuses näiteks eksistentsialismi situatsioonile mõttekonstruktsioonid, mis tekivad sealt edasi siis ilmselt võib filosoofiat elitaarseks pidada, sest vaevalt, et väga paljud süübivad pea-küsimustesse pikemalt. Endast võõrandunud maailmaga seisavad kõik ilmselt hetkel või teisel silmitsi, omaette küsimus on aga, kui paljud sealt edasi lähevad/mõtlevad ja kui kaugele. 7. Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi? Camus kirjeldab eriskummalist hingeseisundit, kus tühjus, see meie "ei midagi-
“ Inimene eksisteerib ja hakkab looma end ja enda olemust. Ateistid arvavad, et inimene loob end ise, nii nagu ta vajalikuks peab, religioossed väidavad aga, et inimene on tehtud jumala soovi järgi. Sartre väidab, et inimene on „visand“. Selgitage, mida see tähendab. Inimene on see, kes on teadlik enese tulevikku visandamisest ja laseb sel minna. Inimene on visand, sest tal on subjektiivne elu ja inimene ise kujundab ehk visandab selle. Mis on eksistentsialism ja millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi? Eksistentsialism on optimistlik õpetus, kuna inimese saatus on paigutatud inimesse endasse. Eksistentsialism nendib elu võimalikkust ja ütleb, et igasugune tõde ja tegevus eeldab nii keskkonda kui ka inimlikku subjektiivsust. Inimene pole üksnes see, kellena ta end ise mõistab, vaid ka see, kes ta olla tahab. Iga inimene peab olema enda olemise peremees ja vastutada enda eksistentsi eest. Miks on Sartre arvates moraalne valik võrreldav kunstiteose loomisega
Inimene saab selleks, kelleks ta end teeb. 2. Sartre väidab, et inimene on "visand". Selgitage, mida see tähendab. Sartre väide, et inimene on "visand" tähendab seda, et see, milline on inimene, sõltub sellest, kuidas ta end loob. Alles siis, kui inimene on endast "visandi" loonud, hakkab kujunema kõik muu, näiteks käitumine ja tahtmised. Need lähtuvad loomulikult sellest algsest "visandist". 3. Mis on eksistentsialism ning millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi? Eksistentsialism on filosoofiline õpetus, mis ütleb, et inimelu on võimalik ja möönab, et nimene täielikutl vastutav oma olemasolu eest. Igasugune tõde ja tegevus eeldab nii keskkonda kui ka inimlikku subjektiivsust. Eksistentsialismi esimene põhimõte on, et inimene on täpselt see, kelleks ta end ise teeb. Samuti on eksistentsialistlik põhimõte see, et eksistents eelneb olemusele. Vähem olulisem ei ole ka
"Meister ja Margarita" -seda kirjutas 12 a. Üritas tuua päevavalgele tõde. 19. Mis on biitkirjandus? Kust sai see alguse ja mis on selle eesmärk? Biitkirjandus on 1950ndail ameerika kirjandusse tulnud "löödud sugupõlve" kirjandus, mida iseloomustab püüe vabastada kirjandus akadeemilisusest, tuua see "tänavale", ameerika elulaadi oluliste külgede vihkamine, milleks oli bisnis, dollarijuht, tehnikakultus, eesmärk eleda ja luua nii, nagu poleks seda olemaski. 20. Nimeta eksistentsialismi olulisemad tunnused (2 3) ning kes on selle suuna peamised esindajad Prantsusmaal? Jean-Paul Sartre ja Albert Camus. Tunnuseks elu mõttetuse kirjeldamine, inimest mõistetakse lähtudes tema eksistentsist. Iga inimene on eriline ja loob ise enda elu mõtte. 21. Nimeta kummaltki 1 olulisim teos ning mis on neis eksistentsialistlikku? Sartre "Iiveldus" ja Camus "Katk." "Iiveldus" on justkui tegevuseta romaan - mingit
kindlamale empiirilisele pinnale. 2. Isiksusjoonte paradigma elas üle võrdlemisi pika kriisiperioodi, milles pandi tervikuna kahtluse alla püsivate ja ajas stabiilsete isiksuseomaduste olemasolu. 3. Käitumuslik ehk biheivioristlik paradigma üritas psühholoogiast välja ajada kõik, mis on subjektiivne ega ole vahetult jälgitav, kaasa arvatud isiksus. 4. Humanistlikul paradigmal on suurejooneline ajalooline taust, milles on tuntav nii eksistentsialismi kui zen-budaismi mõju. Funderi arvates on nende nelja klassikalise paradigma kõrvale või osaliselt ka asemele kerkinud kolm uut paradigmat. 5. Sotsiaal-kognitiivsel paradigmal ei ole selgelt määratletud tuuma. See on üsna kirju uurimuste rühm, mis on välja kasvanud käitumuslikust paradigmast ning mida iseloomustab keskendumine tunnetusprotsesside uurimisele, rõhuga taju- ja mäluprotsesside eripärale. 6
Oma vormilt on see pigem kirjanduslik kui teaduslik. Ta võitleb kõigi filosoofiliste süsteemide vastu, ja ka tema enda filosoofiat on raske liigitada. Tema käsitluse põhilaad on alati teravalt poleemiline, sarkastiliselt irooniline ja seejuures ka soe, peaaegu pisarateni tundeline. Pole ka liialdus öelda et ta on ainult niivõrd filosoof kuivõrd ta polemiseerib teiste filosoofidega. Kierkegaardi filosoofia on väga suurel määral mõjutanud 20nda sajandi filosoofia arengut, eriti aga eksistentsialismi ja postmodernismi. Tema filosoofia mõjutas ka eksistentsialistliku filosoofia arengut, teda nimetatakse ka ,,eksistentsialismi isaks". 2.1. Kierkegaardi eksistentsialism. Lisaks Kierkegaardile kuulub esimeste eksistentsialistide hulka ka Friedrich Nietzsche. Samas kui Nietzsche läheneb esistentsi probleemile inimlikust vaatepunktist, siis Kierkegaard vaatleb seda teemat kristlikust vaatepunktist. Kierkegaardi jaoks on iga inimese kõige pakilisem küsimus on iga inimese eksistentsi mõte
võitlevad nad kurja vastu, inimlikkuse nimel. Camus’ esikromaan „Võõras“ räägib Alžiiri väikeametnikust Mersault’ist, kelle teadvus magab. Ta on intelligentne, kuid ükskõikne ja osavõtmatu. Ta ei arvesta teistega, vaid toimib nii nagu tal endal mugav on. Ta on võõras rutiinile allutatud ühiskonnas, kus keegi ei hooli kellestki peale iseenda. Alles teose lõpus, kui ta hukkamisele mõistetakse, ärkab ta teadvusele. Camus oli üks eksistentsialismi esindajatest, mille üks põhitõdetest oli see, et maailmale tuleb käsi külge panna ja mitte lasa sel niisama mööda minna. Camus’ looming keskendus inimeksistentsi põhiküsimustele, mis on tegelikult loomu poolest niisugused, millele ei saagi lõplikult õiget vastust olla. Tema kuulsaim romaan „Katk“ räägib Orani linnakesest, mida ühel hetkel tabab katk. Siin romaanis sulandub kunst ja filosoofia, juureldakse inimeksistentsi kõige põhilisemate paradokside kallal
hakkab kõigepealt olema selline millisena ta end ise visandab. Inimene ennekõike eksisteerib, on see kes viskub tuleviku suunas ja on teadlik enese tuleviku visandumisest. Eksisteerib vaid sel määral kuivõrd ta end teostab. Inimene on eelkõige visand, kellel on subjektiivne elu . Inimene hakkab kõigepealt olema selline, millisena ta end ise visandab ja mitte selline nagu ta tahaks olla . · Mis on eksistentsialism ja millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi? Eksistentsialism on õpetus mis on rangemast rangem. Mõeldud kitsalt asjatundjatele ja filosoofidele. On olemas kaht tüüpi eksistentsialiste: kristlikud ja ateistlikud. Mõlemal neil on ühine arusaam, et eksistentsialism eelneb olemusele. Eksistentsialismi esimeseks sammuks on teha igast inimesest oma olemise peremees ja asetada ta õlule täielik vastutus oma eksistentsi eest. Esimene põhimõte on see, et inimene pole midagi muud, kui see, kelleks ta end teeb
,,Stepihunt" räägib eraklikust intellektuaalist, Harry Hallerist, kes ei suuda endas lepitada ,,inimest" ja ,,hunti" ehk kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti. Ta põlgab kodanlikku mugavust ja heaolu, kuid samas kuulub oma harjumustega sellesse maailma. Ta igatseb lapseea kõikehõlmava sootu armastuse järele. Teos on sügavalt filosoofiline ja autori enda vaimseid segadusi ning eksirännakuid kirjeldav. 27. Mis iseloomustab eksistentsialismi? Nimeta kolm autorit. Eksistentsialismi iseloomustab filosoofilisus, mõtlemise rakendamise vajadus nii isiklikus kui ühiskondlikus elus ning poliitikas. J.-P. Sartre, A. Camus, K. Jaspers. 28. Nimeta kolm teemat, mida käsitleb oma loomingus A. Camus. Mis iseloomustab absurdiinimest? A. Camus käsitleb oma loomingus inimese ja maailma suhteid, enesetunnetuse ning olemasolu küsimust; lähtepunktiks on absurd inimese ja maailma vastasseis; absurdist ei
Mitte selline, nagu ta tahaks olla. Tahtmist me mõistame tavaliselt teadliku otsusena, mis enamasti leiab meis aset pärast seda, kui me oleme endast teinud selle, mis me oleme. o Inimene pole muud, kui iseenda visand, kes eksisteerib vaid sel määral, kuivõrd ta end teostab. Seega pole ta midagi muud, kui oma tegude summa, ei midagi muud, kui ta elu. Igal visandil, ükskõik kui individuaalne see ka oleks, on universaalne väärtus · Mis on eksistentsialism ja millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi? o Me mõistame ekstensialismi all õpetust, mis möönab inimelu võimalikkust ja deklareerib, et igasugune tõde ja tegevus eeldab nii keskkonda kui ka inimlikku subjektiivsust. o Eksistentsialism on eelkõige subjektiivne filosoofia, see tähendab: 1. eksitentsialist näeb asju individuaalsest vaatenurgast; 2. see on filosoofia, mis puudutab isiklikult mind ja seda, kuidas ma elan. o Inimene pole muud kui see, kelleks ta end teeb
Loeng "Eksistentsialism on humanism" (1946). K.R. Popper (1902-1994) Falsifitseeritavus. "Oletused ja ümberlükkamised" (1963) T.Kuhn (1922-1996) "Teadusrevolutsioonide struktuur" (1970). P.Feyerabend(1924-1994) "Meetodi vastu" (1975), "Teadus vabas ühiskonnas" (1978). INIMESE VABADUS. EKSISTENTSIALISM. J-P. Sartre (1905-1980) prantsuse fil ja kirjanik. Filosoofiline põhiteos on ,,Olemine ja eimiski"; loeng ,,Eksistentsialism on humanism". Sartre´i kinnitusel 2 liiki eksistentsialismi: kristlik ja ateistlik. Esimest esindavad saksa fil. K. Jaspers (1883-1969) ja prantsuse fil. Gabriel Marcel (1889-1973), ateistlikku suunda saksa fil Martin Heidegger (1889-1976), prantsuse fil Albert Camus (1913-1960) ning Sartre ise- Mõlemat suunda ühendab veendumus, et inimese olemasolu erineb asjade olemasolust. Vahe on selles, et inimese olemine eelneb tema olemusele, aga asjade olemus eelneb nende olemisele. Inimene on see, kelleks ta end ise teeb eksistentsialismi põhimõte
reaalsust, mitte meie enda valikut. Seega hõlmab Dasein materiaalselt kehastunud eksistentsi, mis paikneb ajas ja ühiskondlik-ajaloolises situatsioonis koos teiste inimestega. Kartesiaanlik ,,mina" ignoreeris kõiki neid mõõtmeid. Dasein`is olemine on avatud ,,saamise" projekt: me loome end oma tegevuste ja valikute kaudu. Heidegger kirjeldab olemise tundepoolt: kogetavat tüdimust, ängi, süüd ja hirmu. Tegelemise tõttu inimese olukorra kõige üldisemate probleemidega on teda peetud eksistentsialismi isaks. Samuti kritiseeris Heidegger massikultuuri ja moodsat tehnoloogilist ühiskonda inimese kaugenemise pärast loodusest, mis viib algelisele inimkonnale omase algse ühtsuse kadumisele olemisega.3 Nagu ma aru sain, siis põhirõhk on suunatud olemise reaalsusele. Ma nõustun kindlasti selle väitega, et me loome end oma tegevuste ja valikute kaudu. Meie ise oleme need, kes saavad midagi luua. Meie loome oma tulevikku. Lause, mis kõige enam silma jäi oli: ,,Seega hõlmab
vaimujõu, ainult selle asjaga on ta tegelenud ja nii mõtlebki ta, et see oli tema ülesanne; seepärast nii intensiivne mõtlemine ja nii nõrk keha. Kui ta elaks edasi, tuleks tal jätkata religioonset võitlust, aga see väsitaks, ent kui ta sureks, säilitaks võitlus oma jõu ja ta peaks seda oma võiduks.“ 7 Kokkuvõte Soren Kierkegaardi oli taani filosoof ja kirjanik keda võib lugeda eksistentsialismi rajajaks. Eksistentsialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul, lähtudes inimese mõistmisel tema eksistentsist. Arusaamaga eksistentsist kui inimese olemise viisist vastandutakse varasemale arusaamale inimesest, kui jumala loodud olendist, kellele on sellesama jumala poolt ette antud elu eesmärk ja väärtused, mida taotleda. Kui inimene pole loodud jumala näo järgi ega oma eelnevalt teda määravat
Martinson (Rootsi); Karen Blixen (ehk Isak Dinesen), Axel Sandemose, Peter Høeg (Taani); Knut Hamsun, Sigrid Undset, Olav Duun (Norra); Halldór Kiljan Laxness (Island); Heðin Brú, William Heinesen (Fääri saared); Väinö Linna, Mika Waltari, Pentti Saarikoski, Eeva-Liisa Manner (Soome) 30. Nimetage kolm 19. sajandi lõpu ja/või 20. sajandi alguse teoreetikut/filosoofi, kes on tugevasti mõjutanud järgnenud kirjandust. Moodsa eksistentsialismi vahetud eelkäijad olid filosoofidest taanlane Søren Kierkegaard, hispaanlane Miguel de Unamuno ja sakslane Martin Heidegger. Austria psühhiaatri ja psühholoogi Sigmund Freudi vaated alateadvusele, mitmesugustele kompleksidele ja unenäole kui alateadvuse peegeldusele olid 3 revolutsiooniliselt murrangulised ja nende mõju järgnevale 20. sajandi kultuurile on alahindamatu.
graatsia, mis ei tõrjunud küll sportlikku ja sõjaväelist moesuunda välja, vaid lisandus sellele. Soov oma naiselikkust rõhutada oli nii suur, et kasutusele võeti jälle korsett. Sõjajärgsete aastakümnete üheks kõige mõjukamaks filosoofiks kujunes prantslane Jean-Paul Sartre. Ta omandas lausa prohveti maine, tema sõnu kuulati nagu ilmutust. Sartre vihkas kirglikult kodanlikku ühiskonda ja Ameerika Ühendriike, kuulutas eksistentsialismi, mis sai nüüd tõeliseks moefilofoofiaks, ja õigustas kõike mida tehti NSV Liidus, k.a. stalinlikud massirepressioonid. Selline filosoofia oli suure konventsioonide ja müütide purustamise ajastu alguseks. Leidus intellektuaale ja kirjanikke, kes kommunismi läbi nägid. Neist kõige kuulsamaks ja mõjukamaks võib pidada George Orwelli. Tema ,,Loomade farm" oli Venemaa enamlaste revolutsiooni teravmeelne allegooria, mis algab vabaduse ja lõpeb orjusega. 1950
annaabi.ee 
