edasi. 1970. aastatel hakkas ta maalima sotsiaalkriitilises realismis, kaldudes kohati groteski. Kompositsioonides on esikohal rahvarohked peo- ja pidulauastseenid, kus kunstnik realiseeris oma pikaajalisi tähelepanekuid inimkarakteritest. Haameri looming on alati lähtunud inimesest. Kunstnikutee alguses oli tema suhe kujutatavasse läbinisti tõsine; inimene on tema jaoks olnud püha. Esimesi suuri kompositsioone, mis käsitlesid elu eksistentsiaalset külge, on noorele kunstnikule tähelepanu ja tunnustust toonud 1938. a. sündinud „Pime“. Maali loomise algtõukeks, nagu Haameril sageli, on Saaremaal tegelikult nähtud elupilt, kuidas pime mees koos oma perekonnaga uude elukohta kolis. Vaatamata kurblikule alatoonile ei mõju teos rusuvalt, vaid pigem kinnitab elu edasikestmist kõigile katsumustele vaatamata.
Hegel ja Heidegger väidavad näiteks aga , et filosoofiaga ei ole üldse võimalik algust teha. On kaks võimalust: kas see jääb meile võõraks või me oleme juba selle sees. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon on selline olukord ja sellele vastav meeleolu, kus see maailm, kus me oleme, tundub võõras ja me hakkame endalt küsima eksistentsiaalseid küsimusi. Eksistentsiaalset situatsiooni on määratlenud Camus ja Heidegger. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta esitab küsimuse, kas sellisel filosoofilisel praktikal on kandejõudu väljaspool neid, kes sellega ise pidevalt tegelevad ning kas filosoofilisel praktikal on üldse olemas ajatu loomus. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses?
“Vabaduse teed” (1945) “Eksistentsialism on humanism” (1946) Romaan “Iiveldus” Seda teost peetakse eksistentsialistliku kirjanduse esimeseks mõjukaks teoseks. 1938. aastal ilmunud “Iiveldus” on paljude uurijate meelest Sartre’i parim proosateos, mis oli ühtlasi uue mõttevoolu – eksistentsialismi esimene kirjanduslik pääsuke. “Iiveldus” on päevikuvormis romaan, mis vahendab ängide küüsis vaevleva minategelase Antoine Roquentini eksistentsiaalset ekslemist ja eneseotsingut 1930. aastate Pariisis. Romaan “Iiveldus” Peategelaseks on Antoine Roquentin, kes on end pärast pikki reisiaastaid sisse seadnud ühte Prantsuse sadamalinna.Ta asub reipalt tööle, et lõpetada uurimus ühest tuntud poliitikategelasest. Probleem: Ühel hetkel hakkab peategelast painama kummaline iiveldustunne, mis saadab teda kõikjal – kirjutades uurimust, kohtudes sõpradega ning isegi siis, kui tema mõtted
· Reklaami kultuuriline roll - Reklaam mitte ei ole kultuuri mõjutav nähtus vaid ta on On tarbimiskultuuri mootor ja kunstiline väljendus. Rakendab ja arendab uusi väljendusvõimalusi ning viise tänapäevase infotehnoloogia baasilt ning samas ei unusta ka juba iidsetena tunduvaid meediume. 2. Nimetage lähtudes C.s. Peirce märgiteootüüpi ning tooge ka näide selle esinemisviisi kohta reklaamis 1 Ikoon taotleb sarnasust objektiga 2 Index taotleb eksistentsiaalset, põhjuslikku seost objektiga 3 Sümbol märk, mille seos objektiga on kujunenud läbi kokkuleppe 3. Maslow motivatiooniteoria peamine sõnum reklaamipraktikale on (võib nimetada ka mitut) Teooria motivatsiooni (püramiid) Maslow on idee, et inimese käitumise määrab kõrval põhivajadused, mida saab ehitatud hierarhia. Seoses Maslow need vajadused on universaalsed, st ühendab kõiki inimesi, olenemata värvi, etnilise päritolu, elustiili, harjumusi, maneere ja muud välised ilmingud
Inimese elus on suured sündmused, mis muudavad tema elu. Suured sündmused peavad vastama 4 tingimusele: on erilised, õpetavad inimesel ennast teisiti mõistma, loovad kultuse (nt eestlane olla on uhke ja hea), liidavad inimesi. MÜSTILISE KOGEMUSE TUNNUSED (AEG JA RUUM OMANDAVAD TEISE TÄHENDUSE, LOOVAD POSITIIVSE/PÜHA ÜHENDATUSE TUNDE, MÕJUTAB INIMESE KÄITUMIST VÕIB SAADA UUE MINA) õpikus ja eksamiküsimus!! Varjukülgne müstitsiss tuntakse lahutatust jumalast või ka eksistentsiaalset üksiolemist. Üks üksilduse vorm on eksistentsiaalne üksildus sügavalt üksi, pole kedagi kõrval, ka mitte jumalat. Ta ütleb, et on seotud ka inimese süütundega, tekib tunne, et olen ise süüdi; on seotud teatud isikutüübiga temperamendiomane kurbus (Arno Tali ,,Kevades"), on impulsiivsed ja kõrgesti motiveeritud ,,kõik või mitte midagi", andekad
olla mingeid eriõigusi ja kodanik Louis Capet tuleb riigireetmise eest kohtu alla anda. Kuninga salasepitsusi revolutsiooni vastu tõendas lossist leitud kirjavahetus emigrantidega. Rahvuskonvendis toimunud hääletusel pooldas 361 saadikut surmanuhtlust ja 360 saadikut muid karistusi. Žirondiinide üleskutse armuandmisele ei leidnud toetust. Olukorras, kus emigrandid ja välisriigid tegutsesid aktiivselt revolutsiooni tagasipööramise nimel, nähti kuningavõimu säilimises eksistentsiaalset ohtu. 21. jaanuaril 1793. aastal hukati kuningas giljotiinil. Kuninga hukkamine viis aga Prantsusmaa sõtta nii kodus kui ka võõrsil. Kriisiolukorras haarasid võimu radikaalid, kes viisid ellu teise revolutsiooni. 4. Kriisid Ühiskondlik kriis: Vastuolud seisuste vahel. Poliitiline kriis: Tekkiv kodanlus soovis aadlikke ja vaimulikega võrdseid poliitilisi õigusi. Majanduskriis: 1787-1788 ikaldused. Kuningavõimu kriis: Riigi valitsemise moto – „Pärast meid tulgu või veeuputus“.
laulud" (1965, Paul-Eerik Rummo) ja ,,Juhan Liivi sarkasmid" (1979), kooritsüklid ,,Dialektilisi aforisme" (1978, Juhan Liiv), ,,Mõtisklusi Hando Runneliga" (1981) ja ,,Lojaalsed laulukesed" (1981/2002, Hando Runnel) ning segakooriteos ,,Mõtisklusi Leniniga" (1982, V. I. Lenin), meeskoorikantaat ,,Rahvaste sõpruse rapsoodia" (1982, NSV Liidu rahvaste rahvaluule) ja mitmed teised teosed. 1990. aastate loomingus tulevad esile inimese eksistentsiaalset eluvõitlust käsitlevad dramaatilised kooriteosed. Tormis on kirjutanud ka filmimuusikat, sealhulgas muusika filmidele ,,Kevade" (1969) ja ,,Suvi" (1976), mille aluseks on eesti kirjandusklassiku Oskar Lutsu jutustused. Tormis on loonud ka lüürilise tundetooniga laule Marie Underi, Gustav Suitsu ja Viivi Luige luulele. Üldiseltki on Tormis suhtunud ülima tähelepanuga muusika aluseks olevasse luulesõnasse ja sõnumisse. Tema tekstikäsitlus on sageli lavastuslik või
poliitiline või majanduslik tähedus arhitektuur väljandab siis ka elanikkonda hierarhiat, inimest poliitilist positsiooni või suhet võimuga (loss versus talupoja elamu). Ühel või teisel asjastul kasutatavad materjalid ja ehitusstiilid sisaldavad kokkuvõtet selle perioodi vaimsusest ja inimese maailmapildi kesketest teguritest. Nii järgib ka 20. sajandi teise poole ehituskunst ajastu inimese ja kultuuri väärtushinnaguid, tõekspidmisi ja tajuprotsesse. Ehitiste sedavõrd eksistentsiaalset olemust silams pidades ei ole üllatav fakt, et ajastu vaimsust tähistavast postmodernistlikust kunstist hakatigi kõihepealt kõnelema seoses arhitektuuriga. Just selles valdkonnas põhjendati teatud stiililiste ja vaimsete hojakute muutust varasemaga võrreldes. Kuivõrd uue arhitektuurikeele arenemise protsess on välja kasvanud sajandi esimese poole arhitektuurimõtte kriitikast, siis tutvustamegi esmalt modernistliku arhitektuurilise utoopia põhiseisukohti. 2
eksistentsist. Inimene seisab pidevalt silmitsi eluliste valikute ning oma olemasolu piiridega surmaga. Elu, mida elatakse oma individuaalsust teadvustamata, on võõrandunud ja absurdne. Absoluutselt vaba on inimene, kes võtab endale täieliku vastutuse julgeb ise valida ja otsustada. TEOSE IDEESTIK: ,,Iiveldus" on päevikuvormis romaan, mis vahendab ängide küüsis vaevleva mina-tegelase Antoine Roquentini eksistentsiaalset ekslemist ja eneseotsingut 1930. aastate Pariisis. Sartre'i tegelaste eksistentsialiastlik kriis tähendab kommunikatsiooni vaegust. Maailm on vaenulik, tegelased on üksinda ja kannatavad alaväärsuse all. Nad ei saatalitada südametunnistuse järgi. Inimene püüab end näidata paremana kui ta tegelikult on. KRIITIKA - ARVO UUSTALU: ,,Iiveldus" on lugu Antoine Roquentini nimelisest teadlasest-autistist, kes leiab, et elul pole mõtet
Küsimused Pascali mõtete kohta 1. Pascal käsitleb inimese eksistentsiaalset situatsiooni kui kesmist seisundit kahe äärmuse vahel ( looduse, teadmiste ja muude võimete suhtes ). Selgitage! Inimene peaks loodust vaatlema siiski tervikuna. Peab suutma vaatada labastest asjadest kõrgemale. Kuid kui meie pilk jääb loodusele pidama, siis tungigu mõttelend ka kaugemale. Enne aga väsib meie kujutlusvõime vastu võtmast kui loodus talle uut pakkumast. Maailm- see on lõputu sfäär. Keskpunkt asub kõikjal, kuid piirjoont mitte kusagil. Sellele kõigele
kus äkki on kadunud illusioonid ja kirgastused ning äratundmist ei ole; tekib võõrandumine pigem ei tahaks olla olematuseiha. Me oleme siin ja praegu, kuid ometi on see siin meile võõras. Absurd tekib irratsionaalsuse ja meeletu selguseiha vastandamisest , millele inimene alati oma südames kaasa heliseb. Absurd on kõrb. Seal, kus on inimese ootused ja seal kus maailm nendele vaikusega vastab/vastamata jätab seal, 0 juures, võib-olla ongi absurd. 10. Pascal käsitleb inimese eksistentsiaalset situatsiooni kui keskmist seisundit kahe äärmuse vahel (looduse, teadmiste ja muude võimete suhtes). Selgitage! Pascal leiab inimese olevat kahe kuristiku vahel lõpmatuse ja olematuse vahel, inimene on kekspunkt kõige ja eimillegi vahel. Olematusest on inimene välja kistud ja lõpmatusse teda tiritakse. Inimene ei taju algust ega lõppu. Kõik asjad on tulnud olematusest ja suubuvad lõpmatusse. Keskmine asend kahe äärmuse vahel avaldub
,,Mõtisklusi Hando Runneliga" (1981) ja ,,Lojaalsed laulukesed" (1981/2002, Hando Runnel) ning segakooriteos ,,Mõtisklusi Leniniga" (1982, V. I. Lenin), meeskoorikantaat ,,Rahvaste sõpruse rapsoodia" (1982, NSV Liidu rahvaste rahvaluule) ja mitmed teised teosed. Tormis on kirjutanud ka lüürilise tundetooniga laule Marie Underi, Gustav Suitsu ja Viivi Luige luulele. 1990. aastate loomingus tulevad esile inimese eksistentsiaalset eluvõitlust käsitlevad dramaatilised kooriteosed: ,,Kalevala" tekstidele loodud ,,Kullervo sõnum" (1994), ,,Tormise mere loits" (1996) ja ,,Sampo tagumine" (1997). Ristisõdade ajast jutustavas ballaadis ,,Piiskop ja pagan" (1992/1995, teksti seadnud Sakari Puurunen) solistidele ja meeskoorile kõlab rahvalaulu kõrval ka gregooriuse laul. Tormis on kirjutanud ka filmimuusikat, sealhulgas muusika filmidele ,,Kevade" (1969) ja ,,Suvi" (1976), mille aluseks on eesti
motivatsioonistipendiumid. Reformikava näeb ette, et riik sõlmib tulemuslepingud vaid avalik-õiguslike ülikoolidega. Senised 8 riigitellimuslikud õppekohad erakoolides kaovad, mistõttu kaob ka raha. Juhul kui ka erakool soovib analoogseid tulemuslepinguid, peab viimane vastama kõikidele avalik-õiguslikule ülikoolile seatud nõuetele. Ilmselge on aga see, et ükski erakool ei hakka selle tarvis oma eksistentsiaalset olemust muutma. Leian, et erakoole tuleks kohelda avalik-õiguslike ülikoolidega võrdsetel alustel. See tähendab, et koolid on võrdsed, olenemata omandivormist. Ka erakoolidel peab säilima võimalus riigitellimusele kandideerida. Üheks kõrgharidusreformi oluliseks osaks on uue stipendiumide süsteemi ning vajaduspõhiste õppetoetuste rakendamine. Iga võimekas noor peab saama kandideerida senisest tunduvalt
Kuid kuna erinevad inimesed tunnevad õnne erinevate asjadega tegelemise või erinevate asjadega tegelemise tagajärjel, kuidas võite öelda, et õnne on hea elu, on üks õige, viimane eesmärk, mida kõik inimesed peaksid püüdlema? Kui nii, siis kuidas saab hea elu jaoks olla üks õige plaan? Õnn või heas elus on lõppeesmärk, mida kõik soovivad, kuid see pole meie kõigi jaoks sama lõppeesmärk. Seren Ciukegaard rakendab eksistentsiaalset lähenemist, mis eristab isikut ühiskonnast. Selle lähenemise sisuks on see, et iga inimene on ainulaadne ja ise vastutab ise. Tema valik mitmest valikust on see, mida ta vajab, ja seepärast tema jaoks õige valik. Kukegaard jagab elu esteetiliseks ja eetilisemaks. Esteetiline elu, tema arvates, on elu rõõm ja saab seda igapäevaselt. See on muretu elu, mille eesmärk on õnne saada emotsioonide kaudu. Miks heledad? Inimene,
teist sugupoolt enam hädaohtlikuks, vaid suudab sõlmida sellega positiivse suhte. Muinasjutud toetavad lapse arengut paremini kui visuaalne ajaviide. Esimesed muinasjutud on varajaste mängude taolised: põnevus kasvab neis ja tipneb kiiresti vabastava kogemusega. Laps võib kuulates või lugedes kujutleda tegelasi ja sündmusi ning luua neist vaimusilmas omaenda maailma. Hea muinasjutu temaatika tabab lapsele tähtsat eksistentsiaalset probleemi, siiski sõrmega näitamata ja mitte liiga sihilikult. Muinasjuttudes käsitletakse kadeduse, viha, väiksuse, häbi ja tõrjetuse tundeid viisil, mis laseb lapsel uskuda, et neis on võimalik üle saada. Juba enne sündimist mõjutavad last muusikalised elemendid. Muusika juured on nn visuaalsustunnetes ehk kehatunnetes, mis sünnivad organismi sellistest talitlustest nagu hingamine, näljatunne ja selle leevenemine, pulsi kiirenemine ja aeglustumine. Esimesed
Isegi kui ,,kuuleme nooti" on meil palju muud teha. Tunnete ja emotsioonide kuulamine ei olegi nii tähtis. Nii ta kipub olema jah. Lihtsam on ignoreerida ja unustada kui tegutseda, mõelda, arutleda ning osa võtta. Ja mida kauem on sääraselt tegutsetud, seda raskem on oma tegutsemises midagi muuta ning lõpuks ei hakka inimene isegi hetkeks kaaluma, et kas minna edasi ja unustada või...? Pascal: 1. Pascal käsitleb inimese eksistentsiaalset situatsiooni keskmist seisundit kahe äärmuse vahel. Selgita, mida ta sellega slmas peab? Kogu nähtav maailm on ainult märkamatu täpp looduse avaras rüpes. Inimene looduses on lõpmatusega võrreldes olematus, sellega võrreldes kõiksus- keskpunkt eimillegi ja kõige vahel. Asjade lõpp ja algus on inimese eest justkui varjatud. Kättesaamatu. Kui kümme koosneb kümnest ühest, siis millest omakorda koosneb üks jne? Pascal tahabki seda
keelte, samuti loomade poolt kasutatavate märkide uurimisega. • Märk - on iseloomustatav kui füüsiliselt eksisteeriv vorm, kui miski, mis osundab millegi/kellegi teise olemasolule ja kui sotsiaalselt tunnustatud tähenduse omaja • Tähistaja/tähistatav (signifier/signified) - reaalse objekti ja tema sümbolilise tähistamise vahekord. • Märgi liigid • . Ikoon – taotleb sarnasust objektiga • 2. Index – taotleb eksistentsiaalset, põhjuslikku seost objektiga • 3. Sümbol – märk, mille seos objektiga on kujunenud läbi kokkuleppe Eduka kommunikatsiooni võtmefaktorid: • saatja peab teadma, mida t ä p s e l t ta tahab öelda • saatja peab teadma, millise auditooriumiga ta tahab suhelda • teade tuleb kodeerida vastuvõtjale arusaadavalt • saatja peab teadma, millist reaktsiooni ta vastuvõtjas tahab esile kutsuda • peab valima kõige efektiivsema kanali või kanalid
enesetappu?“. * Vene filosoof Bibihhini arvates algab filosoofia sellest, kui meeleolu loob vaimule sobiva meelestatuse. 4. Eksistentsiaalne situatsioon on olukord ja sellele vastav meeleolu, kus inimene tunneb, et... a) ta on siia maailma paisatud enne, kui on saanud selgust selles osas, kuhu ta täpsemalt sattunud on ja kas ta üldse tahab siin olla b) maailm tundub talle võõras, ebakohane ja vastuolus tema endaga. Sedasi määratles eksistentsiaalset situatsiooni Camus, kes on öelnud ka seda, et me omandame elamise harjumuse enne kui mõtlemise harjumuse. Heidegger määratleb eksistentsiaalset situatsiooni öeldes, et inimene on Dasein (siinolu, kohalolu, maailmas olemine), mis on tema kõige sügavam ja fundamentaalsem ontoloogiline tunnusmärk ning kõik edasine järgneb sellele. 5. Postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta on seotud kahtlusega, kas
· Roland Barthes - "Elementes of Semiology "(1965), 1914), "Mythologies" (1957); uuris märkide kujunemist läbi denotatsiooni (otsene tähendus) ja konnotatsiooni (kaudne tähendus) · Nn. Tartu koolkond - J. M Lotman, Z. G. Mints, B. F. Jegorov, I. A. Tsernov, P. Torop, Lisalugemiseks : P.Gobley, L. Jansz "Juhatus semiootikasse" Tln 2002 Märgi liigid (Peirce): 1. Ikoon taotleb sarnasust objektiga 2. Index taotleb eksistentsiaalset, põhjuslikku seost objektiga 3. Sümbol märk, mille seos objektiga on kujunenud läbi kokkuleppe Kood nö võti märkide lugemiseks · sõnumi vorm, keel, kujund, heli ..., · reeglipärane vastavus tähistaja ja tähistatava vahel · Kood kui märkide vaheliste ühildusmisreeglite sätestaja Kultuur/subkultuur keskkond, milles märgid ja koodid toimivad; " Kultuur - sotsiaalse süsteemi kõigile toimijaile siduv probleemide
sümbol, kui rahusadam, rüvetatakse mitte milleski süüdioleva nooruki tapmisega, mis selle sümboolse tähenduse purustab, demonstreerides ligimesearmastuse ideaali kokkusobimatust inimliku reaalsusega. Päevikromaani ,,Munad hiina moodi" minategelane Jaan viibib maailmast eraldatuna vähihaiglas. Sellest elu lõppjaamast on avatud üksnes pääs minevikku (mõtteiskujutlusis), ja oma elusündmuste meenutamisega ongi minajutustaja hõivatud. Läbi elades isiklikku eksistentsiaalset aega, püüab ta pingsalt tabada aja kui sellise loomust ning ettehaaravalt aduda ehedat surmakogemust, milles aeg lakkab olemast kõik selle nimel, et saavutada üleolek nii ajast kui surmast. Mõistagi see ei õnnestu. Sedamööda, kuidas Jaani refleksioonides ja mälupiltides paljastub ta egotsentrism, nõrgub surmaootuse traagikasse autoripoolset irooniat, mis päädib lõpppuändis surmahaigus osutub luuluks.
Ülipersonaalne, intersubjektiivne tõde on, nagu ta on kõigutamatu. Ma ei saa midagi parata nende tõsiasjade suhtes, mis kehtivad paratamatult. Ennekõike, ma ei saa otsustada. Ja kuna objektiivsed tõed ei ole riskialtid, ei ulatu nad ka selle tasemeni, mida Kierkegaard aina sügavamalt tahab hõlmata - ,,immanentsuseni, mis saavutab 12 äärmusliku taseme, kui ta süleleb objektiivset ebakindlust kogu ääretu kirega.''(Meos 2000) Vaid risikialdis, objektiivselt ebakindel aste omab eksistentsiaalset tähendust: see on Kierkegaardi tõekäsitluse põhisisu. ,,Ilma riskimata ei ole usku.'' Ilma usuta ei ole individuaalset, minu isikuga tihedalt seotud subjektiivset eksistentsi.(Meos 2000) Miks objektiivne, süstematiseeritud tõde ei võiks olla eksistentsiaalse loomisprotsessi töövahend? Kierkegaard eitab järsult hegellikku suurstlevat viisi esitada kogu tõde objektiivsena, pakitud valmistootena, mille võib üle filosoofialeti täiesti
kuid samas võib nende liitude kaudu hiljem olla võimalik ka keskkonnapoliitikat läbiviia/mõjutada Lepitakse kokku ka minimaalsetes standardites, et garanteerida ausat konkurentsi Peale ratifitseerimist muutuvad rahvusvahelised lepingud siduvaks 4. Ecocentric and technocentric approach in environmental policymaking. Ökotsentriline vaatenurk: keskkonnal iseenesest (ilma inimesteta) on väärtus. Looduskeskne lähenemine, pole eksistentsiaalset vahet inimestel ja teistel organismidel/liikidel sellisel määral, et vaid inimestel on loomuomane väärtus või et see väärtus on suurem teiste organismide loomuomasest väärtusest. Ökotsentrikud näevad ennast looduse kui terviku osana, loodust ja selle saadusi peaks austama. Oluliseks peetakse võimalikult mõjuga tehnoloogia kasutamist või ise hakkama saamine (ilma tehnoloogiata) on eelistatum.
· Küsimus edasijõudnumatele: Kuidas määratleb Bibihhin terviklikkust? Terviklikkus on siis, kui kõik on omal kohal ja olemas. Mitte midagi ei tohi olla puudu. Olgu asi nii väike kui tahes ning nii tähtsusetu kui tahes, ta peab olemas olema, muidu on osake puudu ning asi pole terviklik · Mis teeb maailma mõistmise tänapäeva inimesele raskeks? See et nad ei usu enam mitte millessegi Küsimused Pascali Mõtete kohta: · Pascal käsitleb inimese eksistentsiaalset situatsiooni kui keskmist seisundit kahe äärmuse vahel (looduse, teadmiste ja muude võimete suhtes). Selgitage! Kaks äärmust, mille vahel inimene justkui asetseb, on lõputus ja olematus. Asjade lõputusest saame aimu siis, kui mõtleme päikesele, mille kõrval meie oleme nii väikesed ja tühised ning seejärel mõtleme päikesele, mis on võrreldes universumiga nii tühine. Asjade olematuseni jõuame, kui
tunnete töötlemiseks ja iseenda taasleidmiseks on loodus ja aiad just need, ms lubavad mitmetasandilist suhtlust. Kui laps kurvastab või ärritub, võib tlle tunduda, et kui kõik teised alt hüppavad, siis loodus on ometi kohal. 4. Hetkeks peatumine ei ole aja raiskamine Just peatudes eksisteerime ajas, näeme looduse ilu, värve, kuuleme loodushelisid- kogeme. Need meelelised hetked, mil tuntakse oma olemasolu on taastumise ja kasvamise hetked. Looduse poolest rikkad õued pakuvad eksistentsiaalset tulu: paistab, et loodus, pargid ja aid sisaldavad palju märke nii aja muutumisest, kui stabiilsusest. Sel moel sisendavad nad kindlustunnet ja in vaatamata oma muutlikkusele püsivad. Taolise turvatunde kaudu on olemas eriti head eeldused arendada transaktsioonilist dialoogi tähenduste mänguruumi abil. Selle eelduseks on tundefooni olemasolu, mis laseks lapsel seda kahekõnet pidada. Aed, park ja loodus peaksid sisendama enesestmõistetavust ja turvalisust selle abil, et nad on samal ajal
inimeste enda ebainimlikkus ning selle ebainimlikkuse teadvustamine ja tajumine, on absurditunde avaldus. 2. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Absurditunde põhjuseks peab Albert Camus ühel hetkel pinnale kerkivat küsimust - milleks?. Samuti tülpimust igapäevarutiinist ning rahutust, mis ongi absurditunde aluseks. Absurd tekib irratsionaalse ja meeletu selguseiha vastandumisest, mis sõtlub nii inimesest kui ka maailmast. 1. Pascal käsitleb inimese eksistentsiaalset situatsiooni kui keskmist seisundit kahe äärmuse vahel (looduse, teadmiste ja muude võimede suhtes). Selgitage! Blaise Pascal ütleb, et inimene looduses on lõpmatusega võrreldes olematus, olematusega võrreldes kõiksus, keskpunkt eimillegi ja kõige vahel. See tähenda, et inimene asub täpselt kahe äärmuse vahel olematuse ja kõiksuse vahel. Kõik teadmised on lõpmatud oma uurimisvaldkonna ulatuvuses. Kõik teooriad toetuvad printsiipidele, mis omakorda toetuvad teistele
enda jaoks lihtsalt välja mõelnud, vaevavad end ilma põhjuseta? Leian, et kohati võib tõesti märgata, et teatud küsimusi või elunähtusi püütakse nii-öelda üle seletada, kuigi saaks ka palju lihtsamalt ja loogilisemalt asjasse suhtuda. Samas on minu arvates kindlasti vajalik, et inimese elus tekiks see hetk, kus peaks küsima oma elu eesmärkide, põhjuste jms kohta. 7. Pascal käsitleb inimese eksistentsiaalset situatsiooni kui keskmist seisundit kahe äärmuse vahel (looduse, teadmiste ja muude võimete suhtes). Selgitage Maailm on lõputu sfäär ning seda on inimesel üpris võimatu hoomata, sest kogu nähtav on ainult nähtamatu täpp looduse avaruses. Inimeste kujutlusvõime ja mõtted aga ei küündi selleni. Inimene ise on selles määratu suures maailmas samamoodi vaid tilluke osa, on lõpmatuse ja olematuse vahel - lõpmatusega võrreldes olematus, olematusega võrreldes kõiksus
mingit kohustust ühte neist välja valida ja teistele eelistada. 6.Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? Probleem filosoofia elitaarsuses seisneb selles, et probleemid millega filosoofid end vaevavad , tegelikult ei pruugi eksisteeridagi. Ma arvan, et kõik inimesed ei suuda(võimalik, et ei tahagi) enda sisse vaadata ning oma meeleoludest välja teha. Pascal käsitleb inimese eksistentsiaalset situatsiooni kui keskmist seisundit kahe äärmuse vahel (looduse, teadmiste ja muude võimete suhtes). Selgitage! Lõputus ja olematus. Lõputusest on kergem ehk aru saada kui mõelda päikese peale. Päikese kõrval oleme meie- inimesed nii tühised ja imetillukesed. Samas kui päike ise on võrreldes universumiga põhimõtteliselt samas vahekorras. Kui mõelda aga millegile väga väikesele meie- inimeste mastaabis on see meie jaoks ju sisuliselt olematu, olgugi et reaalselt täiesti olemas
tegemist maailmaga. Maailma ei saa näha just nimelt seetõttu, et tundub, et teda on kõige lihtsam näha: seetõttu, et ta on tervik. o Asi oleneb meeleolust ja tujust, aga täiskasvanud inimene varjab oma tegelikke meeleolusid. Laps seda ei osak veel ja seega on nende maailmatunnetus siiram ja vahetum Küsimused Pascali Mõtete kohta: Pascal käsitleb inimese eksistentsiaalset situatsiooni kui keskmist seisundit kahe äärmuse vahel (looduse, teadmiste ja muude võimete suhtes). Selgitage! o Inimene on lõpmatusega võrreldes olematus ja olematusega võrreldes kõiksus, keskpunkt eimillegi ja kõige vahel. Inimesest suuremaid maailmu on olemas ja samas on nii palju temast pisemaid maailmu. Ta lihtsalt ise peab uurima ja imestama. Kõik asjad tulevad olematusest ja suunduvad lõpmatusse. Suuruses
Kultuurile olemuslikus paisumises, selle teise olemise lõpmatuses kätkeb samas lõplikkuse lõks. Lõks sulgub hetkel, kui kaob side olemise endaga. Tõsiasjast, et "olevikuhetk on veel lahtirullumata mõttelise ruumi sähvatus /mis/ kätkeb endas kõigi tulevaste arenguteede võimalusi" (J.Lotman) järeldub tehtava valiku olulisus. Igal hetkel seistakse silmitsi juhusega, millest võib saada paratamatus. See omakorda rõhutab valikutegemis(t)e, kõigi inimese poolt tehtavate otsustuste eksistentsiaalset ja moraalset kaalukust. 2.Kultuur ja rahvuskultuur (etnosest kultuurifundamentalismini): Tavapärases ajakirjanduslikus diskursuses on identiteedi sünonüümiks rahvuslik ühtekuuluvustunne. Kultuuriteoreetilises kasutuses hõlmab identiteet enamat. Identiteet on kõige üldisemalt öeldes kokkuleppeline enesemääratlemine: sage käitumuslik ja/või diskursiivne (teadvustatud või teadvustamata) vastamine küsimustele "Kes ma olen?" ja "Kes ma ei ole?"
Selle vundamendi otsa saab kahtleja hakata ehitama filosoofiat. A.Camus aga soovitab hoopis otsida filosoofiat algust absurdist. V.Bibihhin seisukoha järgi aga algab filosoofia meeleolust ja selle muutumisest. 4. Eksistentsiaalne situatsioon käsitleb olukord ja meeleolu, mis on seotud meie sünniga siia maailma. Üritab vastata küsimusele, miks meid on siia paisatud ja miks see kõik tundub meile nii võõras. Peamiselt määratlevad eksistentsiaalset situatsiooni A.Camus, M.Heidegger ja S.Kierkegaard. 5. Postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta küsib kas filosoofia tavapärane küsimustele sõnaliselt vastamine ei ole ainult nendest tekstidest vaimustunud inimeste pärusmaa, kes on neid ajaloolisi tekste uurinud. Kriitikud väidavad, et filosoofial ei ole mingit ajas muutumatud reeglistikku, mille järgi saab tekste liigitada
Teisisõnu, märgi denotatsiooni all mõeldakse seda, mida edastatakse auditooriumile, samas kui märgi konnotatsiooni all mõeldakse seda, kuidas/millises kontekstis seda edastatakse. Kui inimene saab teate ABC, lisandub denotatiivsele tähendusele ka konnotatiivne (ärevus). Masinaga seda ei juhtu. Küberneetikat huvitavad vaid signaalid. Kuid inimene võtab vastu tähendusi. Märgi liigid (Pierce): 1. Ikoon – taotleb sarnasust objektiga. 2. Index – taotleb eksistentsiaalset, põhjuslikku seost objektiga. 3. Sümbol – märk, mille seos objektiga on kujunenud läbi kokkuleppe. Kood on... • ...sõnumi vorm, keel, kujund, heli... • ...reeglipärane vastavus tähistaja ja tähistatava vahel. • Kood kui märkide vaheliste ühildusmisreeglite sätestaja. Kultuur – keskkond, milles märgid ja koodid toimivad; “sotsiaalse süsteemi kõigile toimijaile siduv probleemide lahendamise programm kõigis süsteemile olulistes protsessides”. (Palmaru, PM 19.02.09)
Kuid samas on see ka vajalik- see võib anda uusi mõtteaineid mõnes teises valdkonnas, tuua välja mingeid erilisi seoseid. Samuti nõustun sellega, et igal inimesel võib tulla peale soov filosofeerida, või teevad nad seda isegi enese teadmata. Tihti peetakse filosoofilist arutelu või mõtteid vähetähtsateks, tänapäeval kaaluvad selle üle kiire elutempo ning pidev muretsemine, soov pürgida materiaalsete eesmärkide poole. 7. Pascal käsitleb inimese eksistentsiaalset situatsiooni kui keskmist seisundit kahe äärmuse vahel (looduse, teadmiste ja muude võimete suhtes). Selgitage! Inimene on keskpunkt eimillegi ja millegi vahel, olematuse ja lõpmatuse vahel. Olematuse jaoks on inimene kõiksus, lõpmatuse jaoks olematus. Kui võrrelda inimest kõige väiksemate osakestega, mida ta ise ei näe ning millest tal aimugi pole, on ta tähtis, suur, kõikvõimas. Kuid kui kõrvutada inimene ja ja universum, siis oleks inimene kui olematus
1. psüühiline ettekujutus -- kas antud tüüp eeldab seda või mitte. 2. analoogia -- on seotud motiveeritusega. 3. seose vahetus -- kas stiimul ja reaktsioon on vahetus seoses. 4. adekvaatsus -- kas nad (tähistaja ja tähistatav) langevad kokku või on üks neist "laiem". 5. eksistentsiaalsus -- kas nende suhe eeldab eksistentsiaalset seost märki kasutava subjektiga. Lingvistikas ei segata märgi mõistet lähedaste sugulusterminitega. süntagma-süsteem (Saussure süntagmaatiline ja paradigmaatiline telg). Need vastavad kahele mõttetegevuse vormile (hiljem Jakobson metonüümia ja metafoor).Nt. menüüs kõik võimalikud pakutavad toidud restoranis, kuid sealt sobiva valides muutub tähendus. denotatsioon-konnotatsioon .
opositsiooni teooria). Müütide kohta rohkem Armstrongi raamatus kohustuslikus kirjanduses. Struktuuri poolest on müüdid taandatavad väga lihtsale raamistikule: esmalt fokuseeritakse kuulaja tähelepanu mõnele kesksele eksitesiaalsele murele (nt maailma loomine, kurjuse teke). Seejärel raamistatakse see probleem näivalt lepitamatute vastandite paariks (nt kangelane ja koletis, jumalad ja inimesed, elu ja surm). Lõpuks lepitab need vastandid viisil, mis aitab leevendaa inimlikku eksistentsiaalset ängi. Müütilise probleemi lahendust peetakse kogemuslikuks. Sellest ei pruugita ratsionaalselt arugi saada, aga see tekitab seesmiselt kogetud harmoonia(parem ajupoolkera kui vaikiv osa ajust). Võib öelda, et müüt, rituaal ja religioosne kogemus moodustavad terviku, mille komponentideks lahutamine on mõneti meelevaldne. Esmalt on eksistentsiaalne küsimus, siis üha korduv, intensiivistuv rütmilise stimulatsiooni tsükkel ja lõpuks ekstaatiline, kogemuslik lahendus
S. Eliot, soome luulest U. Kailas. Ei soovita ka nagu taustadele taandada kogu lugemist, sest kuidagimoodi on tunne, et kui võtta R impersonaalsus, siis selle juures on "Hingede öö" isiklikum kui mõni teine asi. V-o 40-50ndate vahetus on see aeg, kus ta teeb isiklikumaid ja segasemaid asju. Romaani tegevus toimub surnud mehe majas ja see on mudeldatud ruum. Peame maja reeglite järgi toimima. Miks mitte ka teekonnaromaan. Teekond on maja sees, aga see on ikkagi teekond. Niisugust eksistentsiaalset rännakut annab sisse lugeda. Kui mingisuguseid vihjeid isiklikes tõlgendusteks anda, võib tähelepanu pöörata ängidele ja süütundega seotud asjadele. Sellest keegi väga mööda ei saa lugeda. Kohtuprotsess - süüdiolemise küsimus tekib mingil moel. Kui on protsessid ja ängid, siis eksistentsiaalne mudel hakkab seostuma religioossete taustadega. R tunnetab, et ta ei saa seda ridi edasi minna. Sellised pausid annavad tulemuse, et kui
Kunstnik maalib Kristust p�rjatuna okaskrooniga, kujutab realistlikult vereniresid, kurnatud n�gu, pisarais silmi, piinamisest paistes veene otsaesisel ja kaelal. Sellised, sageli v�ikesem��tmelised dramaatilised pildid olid loodud spetsiaalselt, et tollases vaatajas esile kutsuda kaastunde meditatiivset seisundit. Seistes Kristuse kuju ees, kes f��siliselt ja ps��hiliselt inimeste pattude lunastamiseks oli kannatanud, v�is inimene enam m�ista altruismi eksistentsiaalset olemust. Selle teema k�ige varasema n�ite leiab Berliini Nationalgalerie�s eksponeeritud altari tiiva p��rdel, mis on dateeritud aastasse 1520. ****** Albrecht D�rer s�ndis kullassepa pojana, kelle esimesed kunsti�pingud m��dusid isa k�e all. Peagi avaldus tema geniaalne joonistajaanne, mis kulmineerus sellega, et D�rerist sai silmapaistvaim Saksa kunstnik ja suurim p�hjamaade renessansiajastu
selle kaudu, et ta eristub millestki muust sarnasest Roland Barthes - "Elementes of Semiology "(1965), "Mythologies" (1957); uuris märkide kujunemist läbi denotatsiooni (otsene tähendus) ja konnotatsiooni (kaudne tähendus) Nn. Tartu koolkond - J. M Lotman, Z. G. Mints, B. F. Jegorov, I. A. Tsernov, P. Torop, Märgi liigid (Peirce): 1. Ikoon taotleb sarnasust objektiga 2. Index taotleb eksistentsiaalset, põhjuslikku seost objektiga 3. Sümbol märk, mille seos objektiga on kujunenud läbi kokkuleppe Kood nö võti märkide lugemiseks · sõnumi vorm, keel, kujund, heli ..., · reeglipärane vastavus tähistaja ja tähistatava vahel 11 · Kood kui märkide vaheliste ühildusmisreeglite sätestaja
Keegi patsient ütles mulle pärast oma mehe surma: "Oh, selliseid asju ju juhtub. See kuulub vanaduse juurde ja sellega peab leppima." Ta püüdis mind (ja ennast) veenda, et "selliseid asju juhtub" ja et ta peab abikaasa surmast üle saama. Tegelikult tundis ta sügavat leina ja teda valdas surmahirm. Sõbrad ja pereliikmed tundsid talle mehe kaotuse pärast kaasa, kuid ei mõistnud tema hirmu surelikkuse ees. Mingil moel oli abikaasa surm vastuvõetavam kaotus. Naise eksistentsiaalset kriisi peeti tühiseks. Selle tulemusel tundis naine end oma leinas veelgi rohkem üksi. Eksistentsiaalsete kaotuste piinarikkust ei tohi alahinnata. Sündmused, mis alandavad enesehinnangut: Elus juhtub nii mõndagi, mis võib enesehinnangule ränga hoobi anda. Isiklikud ebaõnnestumised (näiteks ametikõrgendusest ilmajäämine), äraütlemised ja kriitika ning vigade tegemine on vaid väike hulk nendest.
annaabi.ee 
