ku on metsaalused jälle sama reostatud.Voltaire,kes oli kuulus prantsuse filosoof, kirjanik ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest,on öelnud ,,Ükski lumehelves ei tunne ennast süüdi laviinis." Inimesed,kes loodust reostavad mõtlevad samamoodi,et mis see üks prügikott ikka keskkonnale teeb.Üldises mõttes see võibolla ei põhjustagi midagi hullu,aga kui kõik inimesed hakkaksid sedamoodi mõtlema,oleksid tagajärjed kurvad. Üheks suurimaks eksistentsiaalseks hirmuks maailmas võib pidada energiatootmisega kaasnevaid probleeme.Eesti peamiseks probleemiks energeetika vallas on põlevkivile alterna- tiivse kütuse leidmine.Räägitakse,et Eestis saab põlevkivi otsa juba umbes kümne aasta pä- rast.Seega seisame me paratamatult probleemi ees-kuidas ja kuskohast saame oma vajamine- va elektri edaspidi.Mis saab edasi? Võimalusi oleks justkui kolm:rajada tuumaelektrijaam, ehitada piisavalt tuuleparke või hoopis osta elektrit naaberriikidelt
Mandumine. Langus puudutas vähem Vahemere piirkonda. Hoopideta ei pääsenud ka Bütsants, mis muutus antiiktsiv. jätkajaks. Bütsantsi kultuur muutus Kreeka-keskseks. Kristliku maailma suurlinn oli Konstantinoopol. Tumedat ajajärku ei eksisteerinud Araabia Kalifaadis. Varakeskaeg oli Araabia maade kõrgpunkt. Tohutud kultuuri, kunsti, kaubanduse edusammud. Araablased kujunesid kultuuri levitajateks Euroopas. Tõus hakkas toimuma 8. saj. Alguses. Bütsantsi jaoks kujunes eksistentsiaalseks 7. saj., kuid hoolimata võõrvallutajate sissetungist, jäi riik püsima. Suureks ohuks kujunesid araablased ja bulgaarlased. Jätkusid sisevastuolud: 725 – 843 avaldasid mõju pildisõjad. Tulemuseks olid kiriku ja keisri vastuolud. Pildisõjad halvendasid suhteid läänega. Kriis suudeti ületada ikoonide austamise jätkumsega. Bütsantsi ühiskonna ümberkorraldumine: keisri võim muutus päritavaks, vastasseisud keisri ja
inimese jaoks hüve, ja teadmine sellest, mida tal tuleks hüve saavutamiseks ette võtta, teadmine arete`est. See on normatiivne teadmine (mitte sellest, mis on, vaid sellest, mis peaks olema). 3. Kuid vooruslikkuseks on vähe teada, mis on voorus. Vooruslik ollakse siis, kui selle teadmise kohaselt ka elatakse. Voorus kui teadmine tähendabki Sokratesel techne-tüüpi teadmist, mis omandamise korral saab lahutamatuks osaks inimese isiksusest. Seda võiks nimetada eksistentsiaalseks teadmiseks – mitte lihtsalt teadmiseks võetud teadmine, vaid teadmine, milles elatakse. Kui kõik need tingimused on täidetud, siis saab tõesti öelda, et ainult teadmatusest on inimene voorusetu. 7 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. Sokratese eetilises intellektualismis ja realismis paistab olevat kätketud küll see vastuolu, et ühelt
jumalale ja antiigis igaüks tegeles endaga, ei muutnud maailma,KANTI geenius ei tõuse massist kõrgemale ta kehtestab endale normid, kuid neil on väärtust niivõrd, kui need saavad universaalseks, üleüldise meeldivuse esemeks. ROMANTISM hakkab kunstniku geniaalsust vastandama tühisele ja argisele maailmale. Schopenhauer ja eriti Nietzsche (hiljem Adorno jt.) ideedes geenius saab väärtuse tõukudes ja eemaldudes massist. Romantiline geenius saab eksistentsiaalseks esteediks vastandina valgustuslikule. Valgustuslik geenius ratsionaalne, mõistuslik didaktika ja progress. Romantiline geenius subjektiivne, salapärane, seletamatu, hull, voluntarist, keda juhivad pimedad ja fatalistlikud tahte jõud. Romantism. Jena romantikute vaated. ROMANTISM Romantism on valgustuse vastand ja selle kõrval üks mõjuvõimsamaid uusaja ideid. Romantism arvas, et inimese kõrgus pole mõistus, vaid kujutlus ja oluline pole hästi
annaabi.ee 
